Head lapsed need kasvavad vitsaga Marko Pomerants Rakveres

Head lapsed need kasvavad vitsaga! Marko Pomerants Rakveres, 10. 03. 2017

Harilik maavits (Solanum dulcamara) pealt kena, aga kergelt mürgine (foto: Arne Ader)

Vitsaga! Meil võib vist küll öelda, et lapsed kasvavad „vitsaga“, mõtlen siin meie maavitsaliste sugukonda kuuluvaid taimi. On ju meie üheks põhiliseks toidulaua anniks kartul, suvel kasvuhoonest võetav tomat või peenral pikutav baklažaan. Foto: vikipeedia

Loodus ja keskkond Loodus on algusaegadest andnud toitu, peavarju, kehakatet ning olnud kommete ja inspiratsiooni allikaks. Puidu saamine metsast, puhta vee ammutamine allikast või viljade noppimine põllult, metsast või aiamaalt on pea alati olnud loomulikud, iseenesest mõistetavad asjad. Et metsadel ja puudel, niitudel ja järvedel on hulk teisi, märksa keerukamaid ja kohati isegi olulisemaid rolle inimese elus või et näiteks köögi- ja puuviljade saagikus sõltub suuresti sellest, kas õisi tolmeldavatele putukatele on lähikonnas tagatud nii toiduvarud kui elupaik – on olnud iseenesest mõistetavad märksa lühemat aega.

Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest asjadest, vaid ka tervisest ja puhtast elukeskkonnast, headest sotsiaalsetest suhetest, turvatundest, samuti vabadusest iseseisvalt valikuid teha ja tegutseda. • Hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad: keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud. * Jagunevad: 1) Varustavad - saame ökosüsteemilt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) Reguleerivad - mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) Elu toetavad - nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad; 4) Kultuurilised - esteetiline ja vaimne nauding, lõõgastumine, uued teadmised.

Mis on elurikkus ja miks see oluline? • Elurikkus e looduse mitmekesisus on eluvormide rohkus maal, hõlmates geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust. • Elurikkus tagab inimkonnale kasulikud teenused, nagu toit, puhas vesi, õhk ja viljakas muld ning on põllu-, metsa- ja kalamajanduse elujõulisuse aluseks. • Ökosüsteemid toimivad tänu keerulistele liikide ja nende elukeskkonna vahelistele suhetele, mille rikkumisel satuvad väljasuremisohtu paljud liigid ning eluks vajalikud teenused. • Mitmekesistes ökosüsteemide on vastupanuvõime ka suurem võimalikele häiringutele ja negatiivsetele mõjudele sh kliimamuutustele.

Pajuvits Kasutamine: • Ravimtaimena (palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses); • Energiapaju (energiavõsa ehk küttematerjal); • Biopuhasti (tõmbab endasse mullast mitmeid saaste- ja toitainet, pestitsiide jne) • Käeliseks tegevuseks (nt korvide punumine, milleks sobib suurepäraselt vitspaju, mis on Eesti pärismaine ).

Elurikkusest 500 tähemärgiga “Teemale mõeldes meenuvad Heldur Karmo laulusõnad “Igaühe jaoks on kuskil keegi”. Nagu inimeste maailmas, on ka kõik teised meid ümbritsevad “elud” kellegi või millegi jaoks vajalikud, alates kõige väiksematest mikroorganismidest kuni suurte ökosüsteemideni. Mida rohkem lülisid sellest süsteemist välja langeb, seda hapramaks ta muutub. Kindlasti saab onu Eino aru, et terve inimesena on tal palju parem hakkama saada kui jalutu või pimedana. Tema naine ilmselt mõistab, et ta ei sooviks endale aeda, kus oleks ainult võililled ja varblased. ”

Kibuvits Kasvatatakse ilu ja ravimtaimena: • C-vitamiini ja karotiini rohke sisalduse tõttu on kibuvits unikaalne ravimtaim. • Kibuvitsa seemnetest pressitakse õli, mida kasutatakse ilutööstuses.

Kliimamuutuste mõju Selleks, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, peame mõistma kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku. • Tuues näiteks halli lepa saame hinnata lepikutes seotud süsiniku kogust ja osatähtsust kogu Eesti metsade süsinikubilansis. Sedalaadi teadmisi vajame Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks. foto: vikipeedia

Mis meid ees ootab? (1) Allikas: Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud Eesti tuleviku kliima prognoosid, mille eelduseks on stsenaarium, et maailmamajandus põhineb endiselt valdavalt süsinikul

Mis meid ees ootab? (2)

Kliimamuutuste mõjude vähendamine Oleme koostanud kliimapoliitika põhialused, sest: • Me ei saa kliimamuutusi peatada, kuid saame mõjusid leevendada. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise kliimapoliitika elluviimiseks peab riigil olema visioon. • Praegune saastav (süsinikumahukas) ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Ressursse ei tohi raisata. • Praegu on võimalik kujundada Eestist atraktiivne keskkond heidet vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevuseks ning nende ekspordiks.

Kliima soojenedes saame tundma uusi troopilisi taimi alraun ogaõun trompetlill

Mis toimub? Inimesena mõjutame kliimat päris palju, nii nagu püüame ühtlustada kogu aineringet – looduslikud kooslused asendatakse põllumaaga, jõed kanalitega jne. Keskkond ei pruugi sellega toime tulla. Oluline on süsteemide tasakaal.

Uus ülesanne palju raskem Me peame jõudma selleni, et inimesed mõistaksid elurikkuse väärtust ka siis, kui looduskaitseline väärtus on Sinu enda kinnistul.

Märksõnad seoses looduskaitsega • • Kaitstavad alad, elupaigad Kalapääsud Poollooduslikud kooslused NATURA

Lääne-Virumaa • • • Maa ja meri Mets ja põld Linn ja maa: kindlus linnus, loss, lehmad, sead, piisonid ja teravili Linn ja vald Lahemaa: metsad ja mõisad Pandivere, Kalevipoeg Jõed ja järved Mäed ja orud Autoteed ja raudtee, sadamad Tehased ja vabrikud Põhjavesi ja maavarad

Abiks ikka! (1) Lõimiv aktiivõpe – teadmiste kinnistamine läbi aktiivsete välitegevustega • Oma õppekäigu planeerimiseks saab õpetaja kasutada rakendust Keskkonnakompass http: //www. keskkonnakompass. ee/, mis kutsub avastama Eesti looduse väärtusi läbi erinevate rollide.

Abiks ikka! (2) • Ke. A keskkonnahariduse osakonna poolt on koostatud erinevaid õppevahendeid, mis on suunatud lasteaedadele. Info kõigist õppeprogrammidest ja õppematerjalidest (nii Ke. A, kui teiste keskkonnaharidusega tegelevate asutuste ja organisatsioonide poolt koostatud) on koondatud portaali http: //www. keskkonnaharidus. ee/. Materjale saavad lasteaiad ise kasutada.

Abiks ikka! (3) • Üheks populaarsemaks lasteaedadele suunatud õppevahendiks on Lotte Loodusmäng, mille põhiliseks tõmbenumbriks on Lotte ja Klausi häälega rääkiv pliiats, kelle abiga saab Eesti loodus tuttavamaks (http: //www. keskkonnaharidus. ee/oppematerjalid/? keyword=lotte&topic&target_group&county¢re_id). Seda on lasteaedadel võimalik koos juhendi ja õpetajaraamatuga endale kasutamiseks Keskkonnaametist laenutada. Lasteaiad on päris aktiivsed neid võimalusi juba kasutama.

Abiks ikka! (4) • Lasteaiaõpetajatele võib huvi pakkuda portaal http: //e. loodus. ee/, mis aitab erinevaid looma- ja taimeliike määrata ja sisaldab ka töölehti portaali kasutamiseks õppetöös. • Samuti on loodud keskkond e-Koolikott https: //ekoolikott. ee/, mis võimaldab lihtsasti kasutada digitaalset õppevara ühes keskkonnas, lihtsustades ja soodustades digitaalse õppevara kasutamist. Portaali kaudu saab leida õppematerjale, mis asuvad erinevatel veebilehtedel, kombineerida videoid, mänge, töölehti ja muud õppevara ning teha loodud õppekomplektid kergesti kättesaadavaks.

Mõned soovitused! • Eelista eestimaist: “Pöialpoiss – made in Luxembourg” on seega väga hea valik. • Kui juba põhjalikult asjale läheneda, siis ära õpeta lapsi öökulli tundma! • Kasuta oma lasteaia maskotti, kui juhtub loom või putukas olema!

Vitsaga! ülevalt - alla • Lind, kes oli eelmisel slaidil. • Puu, millest saab korve punuda. • Oks, milleta head lapsed kasvavad. • Veebikeskkond õppematerjalidele. vasakult – paremale • Elu õied.

Tänan kuulamast! Foto: www. allikas. eu