Hariduselu kvaliteediga seotud kutsevrikuse edendamine ja korruptsiooniriskide ennetamine

Hariduselu kvaliteediga seotud kutseväärikuse edendamine ja korruptsiooniriskide ennetamine üld- ja kutsehariduskoolide ning lasteaedade juhtimises Aare Kasemets Õigussotsioloog, Ph. D 23. mail 2019 Tartus

Koolituspäeva ülesehitus 1. Sissejuhatus: tulemuseesmärk, lisainfo, rakendusuuringute kontekst 2. Eesti haridusvaldkonna eetika ja korruptsiooniriskide uuringud hariduse kvaliteedi teenistuses, sh. mõisted, uuringu tulemused, kutseväärikus vs korruptsiooniriskid, [eetika] juhtimine, jm (Aare). 3. Põhimõistete ja korruptsiooniriskide analüüs haridusvaldkonna tüüpiliste juhtumite põhjal (Aare). Kohvipaus: 11. 30 - 11: 45 4. Hariduselu korruptsiooniriskide uuringu ja Riigikontrolli auditi alusel koostatud HTM-i juhiste tutvustus (Hille Voolaid, HTM, eraldi slaidid). Lõunapaus: 13. 00 - 13. 45 5. Rühmatööd: juhtumite/kaasuste arutelud ja lühiettekanded (Aare). 6. Praktikute aruteluring – päevateemade, ideede ja ettepanekute

1. Sissejuhatused 1. 1 Koolituse tulemuseesmärgid ja lisainfoallikad 1. 2 Hariduselu eetika- ja korruptsiooniriskide uuringute miksid - sh õppiva Eesti edulood rahvusvahelises kontekstis, mõisted, teadlikkus. Mõistete/mõtete selgus on oluline haridusasutuste juhtimises usaldusega seotud korruptsiooniriskide jm inimeste ebavõrdse kohtlemise juhtumite mõtestamiseks. Juhtimine hõlmab suhete, töökorralduse, eelarvejaotuse, vastutuse ja väärikuse küsmusi ning mõjutab seeläbi õpetajate/õpilaste tulemusi ja hariduse kvaliteeti. Korruptsiooni (ld. corruptio, „rikutus, moraalne laostumus“), mida Jaan Tõnisson tõlkis sõnaga ‘kõlberüüste’, on keeruline üheselt seletada ja mõõta. Kitsamalt on tegu ametikoha võimu kuritarvitamisega omakasu eesmärgil; laiemas mõistes on korruptsioon kellegi usalduse kuritarvitamine. See keegi võime olla mina, sina. . Põhiküsimused: kuidas juhtimises huvide konflikti jm korruptiivse käitumise vorme/varjundeid ära tunda, kuidas võimalusel eetilisi ja õiguslikke riske ennetada ja/või kuidas ootamatuid olukordi nutikalt lahendada?

1. 1. Koolituse tulemuseesmärgid Koolijuhtide teadmuspõhises täiendkoolituses osaleja teadvustab ja oskab paremini ennetada eetika-/usaldus- ning korruptsioonialaseid riske oma inimeste juhtimises. • Eesmärgist lähtudes esmalt ülevaade haridusvaldkonna eetika- ja korruptsiooniriskide uuringutest, sh Eesti riigi hariduspoliitika ja korruptsioonivastase poliitika miks-küsimustest, seadustest ja mõistetest, mille abil mõtestada kutseväärikust, huvide konflikte, eristada korruptsioonivorme jm inimeste ebavõrdse kohtlemise kaasusi, mis läbi inimsuhete, töökorralduse ja eelarve jaotuse mõjutavad inimeste õppetöötulemusi ning hariduse kvaliteeti. • Uuringutest, Riigikontrolli audititest ja seadustest lähtuv koolitus lisab teadmisi ning oskusi võimalustest, kuidas koolis kutse-eetilisi väljakutseid ära tunda ja lahendada. Tulemus = kasu osalejale. • Eestis on üle 1000 haridusasutuse. Järgnevad koolitusslaidid on teabetihedad koos viidetega, et tekst kõnetaks lugejat ka ilma suulise selgituseta.

Koolituse ettevalmistuse materjalid (lisainfo) § Ginter, J. ; Kasemets, A. ; Kukemelk, H. ; Rootalu, K. ; Vahtra, K. ; Aksen, M. ; Kaunismaa, I. ; Tamm, G. ; Themas, E. (2017). Haridusvaldkonna korruptsiooniriskid ja pettused – Tartu Ülikooli RAKE uuringuprojekti lõpparuanne: http: //www. korruptsioon. ee/et/hariduse-valdkonna-korruptsiooniriskid-ja-pettused + § Kasemets, A. (2017). Haridusvaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuringu dokumendianalüüsid: strateegiadokumendid, ajakirjandus ja kohtulahendid (99 lk): https: //www. etis. ee/Portal/Publications/Display/d 1032262 -e 424 -4 ed 2 -a 93 e-fe 32 d 790880 a § HTM (H. Voolaid et al - 2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes, https: //www. hm. ee/sites/default/files/korruptsiooniennetuse_juhis_2019. pdf § Sihver, O. ; Oppi, T. (2017). Korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris (slaidid) § OECD ja Riigikantselei (2007). Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris. Käsiraamat. http: //www. avalikteenistus. ee/? id=12355 § Korruptsioonivastane seadus RT I, 29. 06. 2012, 1. ; viimane: RT I, 24. 03. 2016, 2 § § § http: //www. korruptsioon. ee/et/huvide-konflikti-juhtumeid-ja-lahendusi https: //www. rahandusministeerium. ee/et/riigi-personalipoliitika/avaliku-teenistuse-eetika Saarniit, L. et al (2013). Riigi ametiasutuste eetika juhtimise süsteemide analüüs. TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut. Lõppraport, http: //www. transparency. ee/cm/files/riigi_ametiasutuste_eetika_juhtimise_systeemide_analyys_2013. pdf § Kasemets, A. (2012). The Long Transition to Good Governance: looking at some changes in the Estonian governance regime and anti-corruption policy 1992– 2012 - Proceedings of Estonian Academy of Security Sciences, 11, 17− 43.

haridus… Eurobarometer 2012* (EL 27 78%, Eesti 82%), levik 2017 (EL 28: 68%, Eesti 67%) korruptsioon kui probleem* ja selle levik me ühiskonnas Poliitikud, ametnikud, ettevõtjad, ajakirjanikud, õpetajad, lapsevanemad – kõigil tuleb eetika ja väärikuse vs korruptsiooniga seotud olukordi ja ohtusid enda Korruptsiooni on võrreldud* ühiskonna vähkkasvajaga, sest ta õgib ühiskonna usaldust ja raha nii inimsuhete mikro- kui *Kasemets 2012

Korruptsioon vs ühiskonna usaldus / koostöövõime Paljud uuringud on näidanud, et usalduse tase ühiskonna institutsioonides on negatiivses suhtes korruptsiooni tasemega. Euroopa Panga (EBRD) tellitud uuring Life in Transition Survey II kinnitab neid varasemate uuringute järeldusi: “the avarage score of the generalised trust question against the average perception of the need to make unofficial payments when accessing the eight public services like road police, civil courts; treatment in the public health system, etc. ” Antud nn post-sotsialistlike ja Lääne-Euroopa riikide võrdlevuuring näitas, et Eesti ühiskond on Lääne. Euroopa riikide rühmas. EBRD (2011) http: //www. ebrd. com/downloads/research/surveys/Li. TS 2 ee. pdf, pp 44 -45 (1. 4. 2017); vt ka SÖÖT, M. -L. and ROOTALU, K. (2012), “Institutional trust and opinions of corruption”, 32

probleem Näide 2: seos korruptsiooni ja maksude kogumise vahel (maksud > riigieelarve > vahendid avalike teenuste “A simple estimate on the basis of regression edendamiseks) analysis show that if EU member states would all manage to control of corruption at the Danish level, tax collection in the Europe would bring in yearly about 323 billion EUR more, so the double of EU budget for 2013. ” * * MUNGIU-PIPPIDI, A. and KUKUTSCHKA, R. M. B. (2013) European Union Member States. in A. Mungiu-Pippidi (ed) “Controlling Corruption in Europe”. The Anticorruption Report 1, Barbara Budrich Publishers, p 19. Via ANTICORRP: http: //anticorrp. eu/publications/european-unionmember-states-1

Euroopa Komisjoni EL 28 korruptsiooni uuringud. Eesti elanike korruptsiooniteadlikkuse muutumine. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti korruptsiooni tase suhteliselt madal. Euroopa Komisjoni esimeses korruptsiooniraportis (2014) soovitati Eestis lahendada eelkõige 2 korruptsiooniprobleemi: • poliitiliste erakondade rahastamine; • riigihangete läbipaistvus, sh e-hanked. Komisjoni tellitud arvamusküsitlus (2013) näitas, et 76% kogu ELi ja 65% Eesti elanikest olid seisukohal, et ‘korruptsioon on meie kodumaal laialt levinud’: http: //ec. europa. eu/anti-corruption-report Eurobarometer 470 (2017) näitab muutust korruptsiooni leviku tajus: 3 aastaga EL 28 keskmine vähenes: 68%, Eesti keskmine suures: 67% Korruptsioonitaju näitaja on arvamusküsitlutes kõikuv sõltudes inimeste teadlikkusest, kogemustest, hiljutistest skandaalidest jm. Milline Eesti hariduselu korruptsiooniskandaal esmalt meenub? Miks? Mis olid-on selle juhtumi oletatavad põhjused? Kuidas ja kes seda juhtumit oleks(id) saanud ennetada?

Maailma korruptsioonitaju indeksi (CPI) kaart 2018: * Eesti (CPI 73 – 18/180) ja naabrid: Soome (CPI 85 – 3/180), Venemaa (28 – 138/180), Läti (58 – 41/180) & Rootsi (85– 3/180) Kust me tuleme ja kudas-kuhu läheme Lääne tsivilisatsiooni ‘piiririigina’? Eesti Vabariik: 1918. . 1992. . 2004. . 2018. . 2028. . * https: //www. transparency. org/cpi 2018

Eesti on post-totalitaarsete riikide seas korruptsiooni sotsiaalse ‘kontrolli alla võtmises’ globaalne edulugu. Miks? Üks põhjusi lisaks ‘laulvale võimuvahetusele’ 1991 -92, Põhjamaade mõjule, vabale meediale ja e-riigile arvatakse olevat Eesti hariduse 20. saj. ajaloos e õpetajate töös/väärtustes (vrd PISA? ) Allikad: a) EL 7 RP projekt ANTICORRP: http: //anticorrp. eu/homepage-news/who-is-succeeding-and-why b) Kasemets, A. (2016). Estonian post-Soviet governance reforms and control of corruption measures 1992 -2016. In: EDEMOCRACY, E-GOVERNANCE AND PUBLIC SECTOR REFORM REVISITED – Experiences of The Main Themes of the PADOS project in Finland Estonia (75− 91). Kurikka: HAUS, the Finnish Institute of Public Management & Casper

Eesti haridussüsteemi korruptsiooniriskide uuringud • Transparency International (TI) baromeetri järgi (2016) peavad Eesti elanikud kõige korruptiivsemaks poliitiliste parteide tegevust (55%), siis ärisektorit (41%) ja avaliku sektori teenistujaid (38%). Vaid 13% vastanutest pidas haridussüsteemi korruptiivseks. • Justiitsministeeriumi 2016. a. kolme sihtrühma korruptsiooniuuring näitas, et 4% vastanutest on koolide ja lasteaedadega suheldes kokku puutunud meeleheaga (raha, kingitus & vastuteene). • TI ‘Global Corruption Report: Education (2013) seob korruptsiooni inimõiguste ja hariduse kvaliteedi käsitlustega, sh õpilaste õigused ja õpetajate kutseväärikus. Eestit raport ei käsitle. Terra incognita. Haridusvaldkonna keskset korruptsiooniriskide uuringut pole Eestis enne Tartu Ülikooli uurimisprojekti tehtud. Lähteülesanne oli ambitsioonikas, sh kõrgharidus, teadus ja rahvusvahelistumine. Uuringu eesmärk: kirjeldada Eesti haridussüsteemi korruptsiooniriske ja pakkuda välja meetmed nende lahendamiseks 2017+

2. Eesti haridusvaldkonna eetika ja korruptsiooniriskide uuringud hariduse kvaliteedi teenistuses: valik mõisteid, rakendusuuringu tulemusi ja võimalusi koolide strateegilise [eetika] juhtimise süsteemi ülesehituseks

2. 1. Eesti haridusvaldkonna korruptsiooni (e kõlberüüste) mõisteid ja seletusi otsimas … 1 Korruptsiooni (ld. corruptio, „rikutus, moraalne laostumus“) on keeruline defineerida ja mõõta. Kitsamalt defineerituna on korruptsioon ametikoha võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil; laiemas määratluse usalduse kuritarvitamine. . Korruptsiooni hariduses loetakse eriliseks seetõttu, et see mõjutab lapsi, st korruptiivne käitumine mõjutab ka laste väärtushinnanguid ja nende arusaama eetilisest, õigest käitumisest. Negatiivne eeskuju võib edasi kanduda noorte käitumisse ja suhtumisse, muutes korruptiivse käitumise sotsiaalseks normiks. Haridusvaldkonna korruptsiooni on liigitatud ka otseseks ja kaudseks: a) mis mõjutab otseselt lapsi (nende hoiakuid, väärtushinnanguid); b) mis otseselt lapsi ei mõjuta (mõju on kaudne, otsene mõju ressurssidele, koolide töösuhetele jm) (Tartu Ülikool, RAKE 2017)

Haridusvaldkonna korruptsiooni mõisteid. . 2 • TI 2013 haridusalane korruptsiooniraport ‘Global Corruption Report: Education’ seob korruptsiooni inimõiguste ja hariduse kvaliteedi kontseptsioonidega, sh laste õigusega heale haridusele. Seega võib hariduselus korruptiooni mõista ka kui kõrvalekallet isikute võrdse kohtlemise põhimõtetest viisil, mis kahjustab hariduse kui avaliku hüve kvaliteeti ja õppijate põhiõigusi… • Korruptsiooni kontrollina mõistetakse eetilisel universalismil põhinevat ühiskonna valitsemisviisi, kus seaduse alusel isikuid erapooletult ja võrdselt kohtlev riik (avalik võim) toimib avalikes huvides, olles autonoomne nii kitsalt eraõiguslike ettevõtete, üksikisikute, MTÜde kui eliidi erihuvide ‘köidikutest’. • • Valem: Korruptsioon / korruptsiooni kontroll = Ressursid (võimu esindajate suva ehk diskretsioon + materiaalsed jagatavad ressursid) Piirangud (õiguslikud jm regulatsioonid + sotsiaalsed väärtused ja normid). KK = R - P. (Mungiu-Pippidi 2011, 2012; ANTICORRP 2013, Kasemets 2017)

Haridusvaldkonna korruptsiooni mõisteid. . 3 Pakun TI (2013), Mungiu-Pippidi (2012) ja ANTICORRP (2012 -2017) lähenemiste alusel aruteludeks järgmised mõisted ja seletusviisid: • Haridusvaldkonna korruptsioon hõlmab nii võimu kui usalduse kuritarvitamist erahuvides, samuti kõrvalekallet eetika, kutseväärikuse ja inimõiguste põhimõtetest viisil, mis kahjustab osapoolte õigusi ja hariduse kvaliteeti. See avaldub vastutava isiku huvide konfliktis, oma tuttavate, sugulaste, eriala-, ühingu- või erakonnakaaslaste eelistamises, siseinfo väärkasutamises, avaliku teabe varjamises, altkäemaksus jms iseenda või kitsa huvirühma kasuks teiste osapoolte arvel tehtud otsustustes. . . >> järg >> Vt ka HTM (2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes (koostajad H. Voolaid jt, HTM), lk 4 -5 (Mõistete seletusi, sh ametiisik, korruptsioon jm)

Haridusvaldkonna korruptsiooni mõisteid. . 4 Ühiskonna tasandil mõistame haridusvaldkonna korruptsiooniriskina hariduspoliitilise valitsemisviisi (sh õigus, eelarve, haldus) tingimustes kujunenud partikularistlikke (=‘omasid eelistavaid’) korruptiivseid suhteid ja otsuseid, mis kahjustavad osapoolte usaldusväärsust ning takistavad otsustajate ‘ringkaitse’ tõttu hariduse kvaliteedi parendusvõimalusi. • Haridusvaldkonna korruptsiooni mõiste vastand on ühiskonna tasandil korruptsiooni kontrollimine, mis eeldab teaduspõhist teadlikkuse kasvu ja tähendab eelkõige haridusvõrgustike ja kooliperede võimet piirata ebaeetilist korruptiivset käitumist kaitstes nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka lasteaedade, üldhariduskoolide, kutsehariduskoolide ja kõrgkoolide tasandi juhtimises avalikke huvisid, õiglust ning üksikisikute väärikust. Üksikisiku ja rühma tasandil on korruptsiooni (kõlberüüste) vastandiks kutseväärikus (ka rikkumatus, ausameelsus), mis avaldub haridustöötajate jt hariduspoliitika huviliste hulgas läbi räägitud ning tunnustatud väärtuste ja normide järgimises (head tavad jm - Kasemets 2017)

Eesti õigussüsteemis ja seadustes on korruptsioon määratletud peamiselt korruptsioonivastase seaduse ning karistusseadustiku raames Korruptsioonivastane seadus (KVS) määrab kindlaks ametiisiku ja – seisundi ning avalikku ülesannet täitva asutuse mõisted ning nende kohustuste reguleerimise kaudu korruptsiooni ennetavad meetmed. Keskmeks on ametiisik, kellel on kohustus järgida töökoha-, tegevus - ja toimingupiiranguid, deklareerida oma majandushuve jms. Korruptsioonivastane seadus ja karistusseadustik (Kar. S) tegelevad korruptsiooniga peamiselt valdkondade üleselt ega pööra otseselt tähelepanu haridusvaldkonna korruptsiooni erisustele. (vt ka kohtulahendite kaasusi p. 5) KVS: https: //www. riigiteataja. ee/akt/129062012001? leia. Kehtiv Kars. S: https: //www. riigiteataja. ee/akt/184411? leia. Kehtiv

Mõisted: huvide konflikt + korruptsioonivormid ? ? ? http: //www. korruptsioon. ee/et/mis-korruptsioon/korruptsioonivormid Sisejulgeoleku magistriõppe valikaine Korruptsiooni kontrollimine (2015/2016). Õppejõud: Aare Kasemets (SKA SJI / ANTICORRP / EUROVISION ) ja Mati Ombler (PPA KRIPO)

Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist. * Ametiisikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Tehingutes iseendaga on adressaadiks või teiseks osaliseks ametiisik ise või temaga seotud isik. Huvide konflikt ise tegelikult ei ole korruptsioonivorm, vaid tegemist on olukorraga, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks kasutatakse konflikti vältimist tegevus- ja toimingupiirangutega, enese taandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. *Lisainfo: OECD 2005, 2007 - viidatud www. korruptsioon. ee (vt korruptsioonivormid) Huvide konflikti valdkonda reguleerivad õigusaktid on korruptsioonivastane seadus (KVS), avaliku teenistuse seadus (ATS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) jt.

Korruptsioonivastase seadus (KVS) § 3. * Ametiisiku ja avalikku ülesannet täitva asutuse kohustused: (1) Ametiisikul on keelatud: 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine; 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine; 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine; 4) mõju korruptiivne kasutamine; 5) siseteabe korruptiivne kasutamine. (2) Ametiisik peab seaduses sätestatud juhul ja tingimustel: 1) pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest; 2) avaldama oma huvide deklaratsioonis. (3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalikõiguslik juriidiline isik […] peavad tagama nende nimel, ülesandel, järelvalvel avalikku ülesannet täitva ametiisiku: 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse; 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli. * KVS : https: //www. riigiteataja. ee/akt/129062012001? leia. Kehtiv

Muud mõisted avaliku teenistuse eetika ja korruptsiooniennetuse koolituste kataloogist, sh: Kes on kes avalikus sektoris? TÖÖLEPINGU SEADUS (AMETNIKU EETIKAKOODEKS) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS AMETNIKU EETIKAKOODEKS KORRUPTSIOONIVASTANE SEADUS

Ametnik vs ametiisik Avaliku teenistuse seadus - ATS § 7 lg 1: Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Korruptsioonivastane seadus - KVS § 2 lg 1 ja Karistusseadustik - Kar. S § 288 lg 1: [Ametiisik] on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Kar. S § 288 lg 3: Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293– 2981 nimetatud kuritegudes on ka välisriigi ametiisik. Vt HTM (2019), lk 5, p. 1. 4 Korruptsioonivastase seaduse kehtivus õppeasutustele. Ametiisikud: a) asutuste juhid (direktor, ülem jt), b) riigihangete läbiviija, majandusjuhataja, eraõigusliku lepingu alusel tegutseja, inspector, välishindaja jt

Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. [. . ] 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. [. . ] KVS § 2 lg 2 Memo: 1) vt eespool haridusvaldkonna korruptsiooni mõisteid 1 -4, sh korruptsiooni vastandmõiste korruptsiooni kontroll: …. “seaduse alusel isikuid erapooletult ja võrdselt kohtlev …. ”; ja 2) HTM (2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes, lk 4 mõisted: ametiseisund.

Seotud isik • KVS § 7 • Seotud isik on: – lähisugulased – juriidilised isikud (1/10 osalusest v selle omandamise õigusest kuulub ametnikele v temaga seotud isikule) – juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrolliorgani liige on ametiisik või lähisugulane – isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine või – isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt või vahetult mõjutab või – kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel KVS § 7 HTM (2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes: lk 4 -5 mõisted, sh seotud isik; lk 12 -15: Lisa 1. Direktori käskkirja näidis „Huvide konflikti ning korruptsioonijuhtumite ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise meetmed.

Toimingupiirangud Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 11

Eetika. . mis see on ja kuidas käituda, et. . ? • Eetika (vanakreeka k. ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus‘ > sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. (< Wiki >) • Eetika võib tähendada ka mõnda eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt ärieetika, ajakirjanduseetika; õpetaja eetika (vt EÕL 2005), jm. Näide: kaasamine on Riigikogus 2002. a vastu võetud Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsiooni tuumikmõiste, mille eetilis-empaatiline väärtusalus on rahvatarkuses: * … ära tee teistele inimestele seda, mida sa ei taha endale ega oma lähedastele … *A. Kasemets – Kaasamise Akadeemia 2010; Riigikogu Toimetised 2013

Eetika ametis • on kõik see, mis mõjutab mingi ameti pidajat käituma kiiduväärsel või taunitaval viisil • Nagu eetikas üldisemalt, nii küsitakse siingi: Mida ma peaksin või ei peaks tegema antud ametis? Võib eristada kolme ametiisiku käitumise tüüpi: • Ebaseaduslik käitumine – seadusevastane tegu • Ebaeetiline käitumine – vastuolu kokku lepitud eetiliste juhiste, printsiipide ja väärtustega • Ebasobiv käitumine – vastuolu kohalike kommete, ootuste või tavapärase praktikaga

Avalik sektor vs erasektor • Avalikule sektori töötajale esitatavad nõuded on rangemad kui nõuded erasektori töötajatele. • Põhjused: – Õigus teha otsuseid avalikes huvides – Õigus tegutseda riigi / ametiasutuse nimel – Kohustus tagada avaliku sektori usaldusväärsus. Korruptsiooni kaks tähendust avalikus teenistuses • Korruptsioon kui igasugune ebaväärikas tegu ehk käitumine teatud ametis (kui sotsiaalne nähtus) • Korruptsioon seaduse mõttes (= õigusrikkumine > riigi sekkumine > tõendamine > karistus).

Huvide konflikt kui rollikonflikt • Erahuvid • Avalikud huvid – Ettevõtja – Ametnik – Poliitik – Erakondlane – Avaliku sektori – Spordiklubi, MTÜ, töötaja koguduse jne liige – Volikogu liige – Sõber (jne) – Sugulane (jne) Ametiisiku kui kodaniku huvid ja tema kohustused ametiisiku või avaliku Vastuolu ei pea olema ilmne. teenistujana satuvad vastuvõetamatusse See võib olla ka vastuollu. potentsiaalne (võimalik), mis võib ilmneda alles tulevikus. Vt ka http: //www. korruptsioon. ee/et/korruptsioonivormid/huvide-konflikt

Avaliku sektori eetika piiritlemine Avaliku sektori eetika on: • Professionaalsete funktsioonide täitmisel põhinev • Objektiivsetes standardites väljenduv • Õigustust ja põhjendust nõudev • Tegutsemisstandardeid pakkuv • Jõustatav läbi seaduste ja koodeksite Avaliku sektori eetika ei tegele: • Isikliku moraaliga • Etiketiga • Religiooniga • Inimeste psühholoogiliste vajadustega …. aga teatud tingimustes mõjutavad need ametnike eetilist käitumist, sh teiste isikute ebavõrdset soosimist teabe jm ressursside jaotuses.

„Avalik teenistus on avalikkuse usaldus“ Ametiisik on usaldatud seaduste alusel tegema otsuseid, mis mõjutavad kodanike õiguseid ja huve Kodanikul on: õigused … Usaldus … ja huvid

Huvide konflikt Ametiisikul on amet, mida võib kasutada erahuvides Kodanikul on: kodanikuõigused Usaldus? Eraisikuna on ametiisikul erahuvid, mis võivad mõjutada tema ametikohustuste erapooletut täitmist

Huvide konflikt võib saada korruptsiooniks Kodanikud Ametiisik kasutab oma ametit/positsiooni erahuvides Usaldus Ametiisik omab kodanikuna eelist või saab kasu tänu oma ametikohale / positsioonile

Korruptiivne tulu seaduse mõttes … on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. KVS § 4 lg 1

Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine • Lisaks korruptiivse tulu nõudmisele, vahendamisele ja saamisele on ametisikul keelatud kasutada: – – ametiseisundit avalikku vahendit mõju siseteavet korruptiivselt ehk endale või kolmandale isikule avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise loomiseks. *KVS § 5: https: //www. riigiteataja. ee/akt/129062012001 Võimu kuritarvitamist võib samuti käsitleda korruptsioonina, sh: • Piinamine • Võimuliialdus • Riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine Kar. S § 2901 – 2911 : https: //www. riigiteataja. ee/akt/184411? leia. Kehtiv

Aususe kohustuse rikkumine Altkäemaksu võtmine, andmine ja vahendus Mõjuvõimuga kauplemine Ametialane võltsimine Riigihangete teostamise nõuete rikkumine Toimingupiirangu rikkumine Notari poolt teadvalt ebaseadusliku ametitoimingu tegemine • Konfiskeerimise kohaldamine Kar. S § 294 - 301 • • •

Teavitamiskohustus • Ametiisikul ei ole lubatud varjata talle teada olevat käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumist või muud korruptsioonijuhtumit. • Tagatud on teavitaja konfidentsiaalsus • Keelatud on teavitaja ebavõrdne kohtlemine tööandja poolt. KVS § 6 Vt ka: a) Eesti Õpetajate Liidu eetikakoodeks (2005) “… Kui õpetaja märkab …. ”; b) HTM (2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes (koost. Hille Voolaid jt, HTM): lk 6 -7, p. 2. Allasutuste juhtide teavitamiskohustus, sh p. 2. 2. Teavitamise protseduur (sh teavitusaeg = enne; korraldus hm@hm. ee; volituste andmine; teavituste ja otsuste registreerimine; jm)

Mõelgem korraks … … milles võivad peituda korruptiivse käitumisega kaasnevad probleemid, ohud, riskid * Eesti haridussüsteemi juhtimise tasandil (sh HTM ja/või KOV-id)? või *Üld- ja kutsehariduskoolide ning laseaedadae juhtimise tasandil?

2. 2. Eesti haridusvaldkonna esimene korruptsiooniriskide (piloot)uuring 2016 -2017 Tartu Ülikool, RAKE* *Ginter, J. ; Kasemets, A. ; Kukemelk, H. ; Rootalu, K. ; Vahtra, K. ; Aksen, M. ; Kaunismaa, I. ; Tamm, G. ; Themas, E. (2017). Haridusvaldkonna korruptsiooniriskid ja pettused – Tartu Ülikooli RAKE uuringuprojekti lõpparuanne: http: //www. korruptsioon. ee/et/hariduse-valdkonna-korruptsiooniriskid-ja-pettused

• Uurimismetoodika hõlmas vestlusringe erialaliitude • • esindajatega, dokumendianalüüse, veebiküsitlust, süvaintervjuusid, fookusgruppe, välisekspertide intervjuusid, tööprotsesside audit jm. Veebiküsitluse abil nt uuriti hariduselu osapoolte tegelikku kokkupuudet korruptsiooni ja pettustega ning nende levikut. Valim: õpetajad, õpilased, üliõpilased, õppejõud, koolijuhid, teadlased, lapsevanemad jt (üldteemadel n < 3500). Vaadeldavad olukorrad: altkäemaks, huvide konflikt, mõjuvõimu / ametiseisundi kuritarvitamine, onupojapoliitika, sise- ja oskusteabega kauplemine, pettused, ebaeetiline käitumine. Küsimustikud. Vastajad hindasid nt oma viimase 5 aasta seost kirjeldatud olukordade ja rollidega 7 -pallisel skaalal. Enim oli kokkupuudet onupojapoliitika ja ebaeetilise käitumisega, kuid nendegi nähtustega oli isiklik kokkupuude suhteliselt väikesel osal vastajatest. >> vt järgmine slaid >>

Eesti haridusvaldkonna pilootuuring 2016 -17 Joonis 4. Vastajate kokkupuuted korruptsiooni ja pettustega (%). (Tartu Ülikool, RAKE 2017)

Eesti haridusvaldkonna pilootuuring 2016 -17 Korruptsiooniriskide valdkond Vastajate arv Haldamine ja hanked, sh personal (7 väidet) Vastuvõtt ja järjekord (5 väidet) Joonis 3. Korruptsiooni Poliitkorruptsioon (5 väidet) valdkondade leviku keskmised Muud teemad (varia, 7 väidet) indeksid sihtgruppides (TÜ, 2017) Teadusrahastamine (6 väidet) 4. 7 kokku 5. 1 5. 7 5. 1 5. 2 4. 8 lapsevanem õpilane 5. 4 6. 3 5. 6 5. 1 5. 2 4. 1 4. 7 tudeng 5. 4 5. 7 5. 0 3. 8 doktorant 4. 5 5. 2 4. 6 4. 7 4. 6 4. 9 5. 6 5. 0 5. 6 õpetaja 3. 8 õppejõud 5. 0 5. 6 5. 0 5. 3 4. 3 teadustöötaja 5. 0 5. 5 5. 6 5. 2 4. 2 5. 2 4. 6 5. 2 juht, juhataja 0. 0 1. 0 2. 0 3. 0 4. 0 5. 0 6. 0 muud teemad haldamine ja hanked vastuvõtt ja järjekord teadusrahastamine poliitkorruptsioon Hinnang 3405 3512 3567 3340 2597 Levik 2954 3157 3128 2962 1782 Tabel 4. Kvantitatiivuuringus osalenud vastajate arv viies valdkonnas (Tartu Ülikool, 2017)

Eesti haridusvaldkonna pilootuuring 2016 -17 Joonis 5. Vastajate hinnangud korruptsiooni levimusele eri ametkondades ja gruppides (Tartu Ülikool, RAKE 2017). kohaliku omavalitsuse (haridus)töötajad 23 haridusasutuste juhid, juhatajad 31 17 haridus- ja teadusministeeriumi töötajad 4 38 12 27 43 6 5 39 56 Sageli lapsevanemad 10 36 10 Harva 45 Üldse mitte haridusasutuste administratiiv- ja haldustöötajad õpilased, üliõpilased õpetajad, õppejõud, teadustöötajad 9 34 9 35 6 9 37 47 15 41 16 41 Ei tea % 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

2. 3. Eesti strateegiline [eetika] juhtimine riigi ja õppeasutuste arengukavade kaudu § Uurides korruptsiooniriskide ennetusega seotud mõistete kajastust Eesti hariduspoliitika arengudokumentides … võib väita, et eetika juhtimise süsteemide, korruptsiooniennetuse jms tegevusi HTM-i juhitud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ei sisalda ja seetõttu puuduvad kutseväärikuse / korruptsiooniennetuse seosed ka HTMi allasutuste ja koolide juhtimist suunavates arengukavades. ** § Ainus riigi tasandi arengudokument 2017, kus korruptsiooniriskide teadvustamise ja korruptsiooni kontrolli tugevdamise eesmärgid ja mõisted on sõnastatud, on Eesti korruptsioonivastane strateegia 2020. Lisaks korruptsiooni mõistele, läbipaistvuse väärtustamisele jms on korruptsioonivastase strateegia haridusvaldkonna töös pööratud enam tähelepanu huvide konflikti ennetusele. Tartu Ülikool, RAKE 2017; **Kasemets 2017 – vt ka varuslaidid: institutsiooniteooria)

Eetika käsitlemise 2 seotud süsteemi Väärikusel põhinev süsteem Vastutus oma käitumise eest on inimesel endal. Eetiline käitumine lähtub individuaalsest väärtushierarhiast. Rõhk eetilise käitumise edendamisel ja sisemisel + sotsiaalsel kontrollil. Vastavusel põhinev süsteem Vastutus käitumise eest on pandud kontrolliorganitele. Eetiline käitumine lähtub kehtestatud seadustest, normidest ja reeglitest. Rõhk ebaeetilise käitumise vältimisel ja välisel kontrollil NB! Süsteemid täiendavad üksteist ega ole vastandlikud - vaja on mõlemat. Näiteks, koolijuht võib olla väärikusel põhineva lähenemise toetaja, kuid ametialane professionaalsus eeldab juhilt oma tööga seotud seaduste (sh KVS) tundmist ja vastavuse tagamist. Vt ka OECD 2009; L. Saarniit et al 2013; viide Kasemets 2017 > järgmine slaid >

Eetika juhtimise süsteemid ja kutseväärikus • Eetika juhtimise (i. k. integrity / ethics management) süsteemid taotlevad organisatsiooni töötajate kutseväärikuse tugevdamist ja jõustamist, et ennetada ebaeetilist käitumist ja korruptsiooni… • Väärikusrikkumised (i. k. integriti violations) hõlmavad oluliselt mitmekesisemat väärtegude hulka kui otseselt korruptsiooni. . . • Eetika juhtimine on ühe organisatsiooni põhine, kus kasutatavad meetmed, protsessid ja struktuurid (ehk eetika juhtimise süsteem) on iseloomulikud just sellele organisatsioonile ja ajahetkele. . * Eristatakse kahte lähenemist: • Reeglitepõhine lähenemine: kehtivate seaduste, kokkulepete jmga vastavusel ja selle kontrollil põhinev süsteem (vt ka järgmine slaid); • Väärtuspõhine lähenemine: keskendub töötajate juhendamisele ja sisemisele kontrollile. Koolituste, arutelude, eetikakoodeksite, mentorluse jm siht on tõsta teadlikkust ja töö tulemuslikkust. Tähtis on ka ametnike iseseisva otsustusõiguse ja -võime rõhutamine. *

Organisatsioonide eetikakoodeksid Käitumis- ja eetikakoodeksid on üks võimalus, kuidas organisatsioon seletab eetilisi standardeid ja nende rolli – oma töötajatele – kodanikele / oma klientidele – laiemale üldsusele. NB! Eetikakoodeksi ülesannet täidavad juhtimissüsteemis ka kokku lepitud väärtused (sh arengukava osana), mille üks nii töötajatele, klientidele kui avalikkusele (sh välispartnerid) suunatud eesmärke on organisatsiooni maine/reputatsiooni tugevdamine = väärikus- ja korruptsioonirisk on ka mainerisk Kasemets 2017: vt kutsehariduskeskuste ja üldhariduskoolide väärtused

Eetika- ja käitumiskoodeksid väljendavad väärtusi Kõik eetikakoodeksid peegeldavad kolme peamist printsiipi (mida kõik nagunii teavad: ): – Tegutse teadmistepõhiselt ja vastutustundlikult (ehk professionaalselt) – Väldi huvide konflikti – Eelkõige väldi kahjutegemist (Vt ka Kasemets 2017 – Eesti Õpetajate Liidu eetikakoodeksi väärtused)

Eesti Õpetajate Liidu eetikakoodeks (2005) ‘Eesti õpetaja eetikakoodeks on õpetajate vaheline kokkulepe, milles käsitletakse õpetajakutse kõlbelisi eelduseid ja juhiseid…. ’ ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED Väärikus …tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv […] Ausus … on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna […] Õiglus. Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist […] Iseseisvus. Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada […] Õpetaja …suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt [. . ], on kolleegidega solidaarne [. . . ], võimalusel nõustab kolleege [. . . ]. Kui õpetaja märkab kolleegi pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma. [. . . ] on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist. ’ Lisainfo: http: //www. opetajateliit. ee/ (Kasemets 2017: 77 -78)

Avaliku ja kolmanda sektori käitumis- ja eetikakoodeksid (i. k. code of conduct / ethics) Avalik sektor: riigi ja kohaliku omavalitsuse asustused jt: • Päästeametnikud, politseinikud, arhivaarid • Ametnikud • Arstid, õed, õpetajad, teadlased • Haridustöötajad, sotsiaaltöötajad, jt. Kolmas sektor (kodanikuühendused, seltsid): • Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit sh Eesti Üliõpilaskondade Liit*, Eesti Õpilasesinduste Liit* • Eesti Õpetajate Liit* jt. Eetikakoodeksite käsiraamat, TÜ Eetikakeskus 2016 *Kasemets 2017

Kingitused (kui kiusatused) Vaimne / õiguslik otsustusvabadus ja -õigus või selle ärakinkimine? Hindame, kas ja kuivõrd pakutud kingitus/soodustus on …? • Vaba Kui ma võtan selle kingi vastu, kas ma tunnen end vabana igasugustest kohustustest kingitooja, tema pere, sõprade või töökaaslaste suhtes? • Aus Kas see kink on aus ja siiras tänu selle eest, mida olen ametikohal teinud? Ma pole seda nõudnud ega sellele vihjanud. Vt: Käsiraamat “Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris“

Kingitused (kui kiusatused) 2 Vaimne / õiguslik otsustusvabadus ja -õigus või selle ärakinkimine? • Läbipaistev Kas ma olen valmis teatama nii kingitusest kui selle andjast oma organisatsioonile ja selle klientidele, kolleegidele, meediale ja avalikkusele? • Erapooletu Kui ma võtan vastu selle kingituse, kas siis mõnel inimesel oleks võimalik kahelda minu tegude erapooletuses edaspidi, eriti juhtudel, kui kingitooja on seotud või mõjutatud otsustest, mida ma saan teha? Vt: Käsiraamat “Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris“

Rollipõhine eetiline kompetents • Kompetents: ‘Mida ma peaksin või ei peaks tegema? ’ • ‘Kompetents’ vastab küsimusele rolliga seotud ülesannete ja vastutuse kontekstis: asutuse juht, õpetaja, arst, insener, ametnik, komisjoni liige … • Vastus arvestab eesmärki, mis väljendub koodeksites, reeglites, protseduurides: – – Keskendub organisatsiooni eesmärkidele Eeldab kohustust usaldada: (s. o. usaldab professionaalset rolli) Oskab ennustada võimalikke olukordi Nõuab väärtusotsuseid (mitte lihtsat reegli järgimist)

Kuus sammu eetilise otsuse langetamisel 1. Tee kindlaks olulised faktid (sh õigusaktid) 2. Tee kindlaks haridusvaldkonnas asjakohased avaliku teenistuse eetika põhimõtted ja riskid 3. Tee kindlaks teised asjakohased eetika- jm standardid (nt kaasamine, korruptsiooniennetus) 4. Otsusta, mis on oluline 5. Jõua selgusele, millised vastuolud ja eetilised või õiguslikud riskid võivad veel esineda 6. Katseta oma hinnangut praktikas (nt rühma arutelu koolitusel). *Annika Sihver ja Tanel Oppi 2017, täiendused sinisega. Aare: punktide 2 -3 sidustamise vajadus riigi hariduspoliitika ja korruptsiooni vastase võitluse poliitika näitel – seni on horisontaalset koostööd eesmärkide ja eetika mõtestamisel vähe olnud (Kasemets 2017).

Organisatsioonide [eetika] juhtimise süsteemide ülesehituse ja arendustöö 3 sammast (OECD) Struktuurid Kultuur Järelevalve • Juhtide pühendumus • Vastutavad institutsioonid ja üksused • Strateegiliste eesmärkide seadmine ja jälgimine (sh • Väärtuste kokkuleppimine • Avatud organisatsioonikultuur • Juhtide eeskuju • Väärtuste integreerimine organisatsiooni toimimisse • Koolitused ja juhendmaterjalid • Riskide hindamine ja kontrolli meetmed • Sanktsioonid ja rikkumiste kommunikatsioon • Kontrolliorganid • Läbipaistev otsustusprotsess ja osapoolte kaasamine. mõõdikud) • Eetika- ja käitumiskoodeksid OECD. 2017. Recommendation of the Council on Public Integrity http: //www. oecd. org/gov/ethics/Recommendation-Public-Integrity. pdf

Eetika- ja korruptsiooniriskide hindamise võimalusi Kehtivad reeglid • Väärtused, eetika- ja käitumiskoodeksid (on / ei ole / ? ) • Reeglid n-ö probleemvaldkondade kohta • Aluseks on riskianalüüs ja hetkeolukorra kaardistamine Teadlikkus • Nõustamine ja eetika-alaste küsimuste arutamine asutuses • Eetikakoolitused ja kehtivate reeglite tutvustamine • Juhtide eeskuju Järelevalve • Vääritust käitumisest teavitamine • Asutusesiseste ja –väliste kaebuste menetlemine • Aset leidnud juhtumite kaardistamine ja analüüs Rakendamine • Protseduurid reeglite rakendamiseks • Reeglite rakendamist toetavate struktuuride olemasolu • Mitteformaalne e sotsiaalne järelevalve OECD 2009. Towards a Sound Integrity Framework: Instruments, Processes, Structures and Conditions for Implementation

Haridusasutuse strateegilises juhtimises korruptiivse käitumise riskide maandamise võimalused: 12+ valikut (tvs 2) (6) Majanduslike huvide ja ühendustesse kuulumise deklareerimine vastavatel ametikohtadel (sh seotud isikud) (5) Näidisjuhtumitega riigihangete juhiste arutelu ja jõustamine, nt HTM-i juhis, ‘ 4 silma meetod’ jm (4) Kirjalikud töötajate värbamise, tunnustamise jms põhimõtted ja protseduurid. (3) Kvaliteedijuhtimise, osapoolte kaasamise ja väliskontrolli sidumine kooli eetika juhtimise süsteemi ja korruptsiooniriskide maandamisega (sh mõõdikud) (2) Eetika- ja korruptsiooni- riskide koolitused ning aruteluringid kõigile kooli töötajatele (kaasata koolipidajad) (7) Koolis usaldusliku ja kaasava tööõhkkonna kujundamine (selged ühisväärtused, tugev meietunne ja tulemuslik koostöö vs salastatus, kuulujutud, tajutud ebaõiglus jm). HTM-i ja KOV-ide poliitikakujundajate ja eelkõige koolijuhtide valikud (8) Eesti Õpetajate Liidus vm tegutsevate usaldusisikute kokkulepe, kellega õpetajad saavad vajadusel rääkida tajutud ebaõiglusesest, korruptsioonikahtlusest jms tööd kahjustavast ilma hirmuta. (9) Vajadusel anonüümse vihjeliini ja/või ’otseliini’ loomine haridustöötajatele HTM-i, HTL-i ja/või EÕL-i koostöös (telefon, e-post, Fb vm). (10) Valesti käitunud töötajate karistamine nt juhtumi kollegiaalse arutelu, suulise noomituse, palga alandamise, vallandamise vms negatiivse sanktsiooniga (vt 5) (11) HTM-i, politsei ja/või (1) Koolijuhi selge roll, vastutus prokuratuuri teavitamine ja isiklik eeskuju kooli maine ja korruptsiooni kahtlusest. tööõhkkonnaga seotud väärtuste NB! ’Tasub konsulteerida selgitamisel, arengukavade ja pöörduda enne kui (12)+ kujundamisel ja korruptsioonitõendid kaovad!’ muud riskide ennetamisel valikud A. Kasemets, 03. 05. 2019, tvs 2

3. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide analüüs haridusvaldkonna tüüpiliste juhtumite põhjal 3. 1. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide peamised avaldumise kohad ja -teemad, millel tuleks kollektiivselt ‘silma peal hoida’ (valik, TÜ 2017). 3. 2. Ajakirjanduses ilmunud haridusvaldkonna lood (valik 2012 -16). 3. 3. Kohtus tõendatud haridusvaldkonna juhtumid (valik 2012 -16). 3. 4. Tartu Ülikooli RAKE 2016 -2017 (piloot)uuringu peamised tulemused, sh koolijuhtide kuvandid, õppimisteemad ja juhtimissoovitused 2018+

3. 1. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide peamised avaldumiskohad ja -teemad Taust. Rahvusvahelistes hariduse korruptsiooniuuringutes (nt TI 2013, U 4 2006) on üle 70 korruptsiooniriski ja -ennetuse teema* Järgmistel kutseväärikuse vs korruptsiooni riskide teemadel tasub koolide juhtimises kollektiivselt ‘silma peal hoida’: A. HALDUSJUHTIMINE JA HANKED (15 alateemat)*** B. PERSONALI VÄRBAMINE, TUNNUSTUS, ENESEARENDUS (12) C. ÕPETAJATE PROFESSIONAALSUS JA KUTSEVÄÄRIKUS (7) D. ÕPILASE LIGIPÄÄS HEALE HARIDUSELE, VÕRDNE / VÄÄRIKAS KOHTLEMINE (6) E. HARIDUSALANE KVALITEEDI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE (6) F. HARIDUSASUTUSED JA POLIITKORRUPTSIOONI RISKID (8) ***Riskidega seotud alateemad varuslaididel B 1 (vt lõpus)

3. 2. Ajakirjanduses kajastatud juhtumid Marek Kuul (2017) Koolidirektor tellis 46 500 euro eest töid oma elukaaslaselt. 12. 3. 2017. ERR. Turba kooli direktor: “ma ei teadnud” Epp-Mare Kukemelk ja Riin Aljas (2014) Koolis nõutakse vanematelt juba 250– 400 euro suuruseid annetusi. DELFI, 28. 8. 2014 (vt Riigikontroll). Ann-Marii Nergi (2015) Tallinn aitab endiselt: Sõõrumaa, Herman ja Otsa kasseerisid jälle koolide haldamiselt kõva kasumi. Puhasrentaablus kuni 260%. 05. 08. 2015 http: //arileht. delfi. ee/ + Ann-Marii Nergi ja Kelli Seiton (2014) Huvide konflikt? Ministeeriumi ekspert töötab ka erikoolide koolitajana – Eesti Päevaleht, 21. 02. 2014 Õpetajate Leht (2015) Poliitiline agitatsioon on haridusasutustes keelatud. 20. 1. 2015 http: //opleht. ee/2015/01/poliitiline-agitatsioon-on-haridusasutustes-keelatud/ Sirje Pärismaa (2016) Kutse taotlemine sunnib õpetajat peeglisse vaatama – Õpetajate Leht, 17. 06. 2016 http: //opleht. ee/34970 -kutse-taotlemine-

3. 3. Kohtulahendini jõudnud juhtumid Eesti haridusvaldkonnas korruptsiooniga seotud kohtulahendite (8) ülevaade (2012– 2016) on tehtud PPA ja KAPO kodulehtede põhjal. * Süüdimõistetud: 2 KOVi ametnikku, kes vastutasid hariduse eest, algkooli direktor, kutsehariduskeskuse direktor ja ta asetäitja, gümnaasiumi direktor, spordikeskuse juhataja, Balti Kaitsekolledži juhtivtöötaja, Tartu haridusosakonna ametnik ja samas asjas 2 gümnaasiumi direktorit, ametikooli direktor koos majandusjuhataja ja töötajaga ja HTM-i IT-juht. Süüdimõistvates otsustes leidsid tõendamist: 1 altkäemaks, 7 vara omastamist ja 1 huvide konflikti juhtum, millega kaasnes dokumentide võltsimisi. Uuringuteemadest puudutas 1 toetuste raha omastamist, 1 katlamaja kütte vargust, 1 kuludokumentide võltsimist, 1 kooliruumide rentimist, 1 spordisaali teenuste raha omastamist, 1 välislähetusega seotud dokumentide võltsimist, 1 koolide arvete võltsimist (valearved osutamata teenuste eest), 1 kooli eelarve väärkasutamist ja 1 IT projekti hankega seotud altkäemaksu. Seega enamik kohtujuhtumeid on seotud hariduselu halduspoolega. Käsitleme mõningaid kohtulahendeid rühmatöödes.

3. 4. Tartu Ülikooli RAKE pilootuuringu peamised tulemused aruteluks § Koolide haldusjuhtimise ja hangete probleeme (nt teenuste tellimine seotud isikutelt) soodustab see, et juhtkond/ametiisikud ei tunne vastavaid seadusi (KVS, Kar. S jt) või HTM-i juhiseid ja asutuste sisekordi või ei tunnista neid (valikuline õiguskuulekus: ). § Inimeste värbamise probleeme selgitati Eesti väiksusega, mis loob olukordi, kus kõik osalised (kandideerijad ja hindajad) teavadtunnevad üksteist, eriti kui tegu on väikese koha või kitsa erialaga. § Korruptiivsele käitumisele värbamisel aitab kaasa, kui valikukomisjoni liige ei tunnista enda huve ega huvide konflikti ning kui haridusasutuse reeglites ei ole kirjas, kuidas sellises olukorras tuleb käituda (nt teavitada vahetut juhti, taandada end protsessist). § Juhil võib olla soov ümbritseda end lojaalsete inimestega. § Koolipidajal on keeruline sugulus- ja lähedussuhteid avastada, juhtumite kohta laekub info tavaliselt kaebuse vormis. Tartu Ülikool, RAKE 2017 >> järg >>

Pilootuuringu peamised tulemused 2 § Kahtlusi ja segadust tekitab, kui koolis puudub objektiivne kord ametikohtade täitmisel ning inimeste tunnustamisel või seda ei selgitata piisavalt (nt millal avalik konkurss, mis alusel lisatasu jm). § Ebaeetilist käitumist soodustava asjaoluna nähti haridustöötajate / õpetajate põuda mitmel erialal (eriti väljaspool suuremaid linnu). § Mõjutava asjaoluna nähti ka juhi rolli sisekorraeeskirja ja enda otsuste selgitamisel töötajatele ning samuti koolipidajale. § Korruptiivset käitumist soodustab olukord, kus juht ei kaasa otsustusprotsessi teisi osalisi ja teeb otsuseid ainuisikuliselt, kollektiivile arusaamatult ja läbipaistmatult. § Osalt peeti sisekorrareeglitest tähtsamaks inimeste mõttemalli muutumist, sest kirjapandud reegleid on võimalik rikkuda ja endale kasulikul viisil tõlgendada. Tartu Ülikool, RAKE 2017 >> järg >>

Pilootuuringu peamised tulemused 3 § Haridusasutuse omatulu ja vara väärkasutamist juhtkonna tasandil soodustab õpetajate jt töötajate madal teadlikkus toimuvast ja vähene väline nähtavus (sh juhtimisotsuste avalikustamine); § samuti seaduste, eeskirjade ja aruandluse järelevalve puudumine või ebaselgus (sh koolipidajate kohustus KVS§ 3, poliitiline vastutus). § Üheks korruptiivse käitumise põhjuseks koolide haldamisel peeti ka haridustöötajate madalaid palku ja soovi kõrvalt lisa teenida. § Olukordadele aitab kaasa see, kui juhtumite märkajad ei julge või ei soovi midagi öelda, arvata või sekkuda, sest neil on hirm saada kahju (nt kehvem klass, töötingimused, töökaotus, ähvardus, jm). § Haridusvaldkonna strateegiadokumentide sisuanalüüs näitas, et eetika juhtimise, kutseväärikuse ja korruptsiooniennetuse mõisted ja tegevused puuduvad nii riigi=HTM-i, KOV-ide, ülikoolide, kutse- ja üldhariduskoolide kui ka lasteaedade tasandi juhtimist (=ühistegevust) suunavates arengudokumentides. * Tartu Ülikool RAKE, 2017; *Kasemets 2017

Pilootuuringu eküsitluste, intervjuude ja fookusrühmade tulemused: soovitused (1) Haridusasutuse juhtimises saab ebaeetilisust ja korruptiivsust vähendada ning ennetada mitmel viisil, sh: 1) Järelevalvet asutuse üle peab tegema selleks volitatud sõltumatu isik riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Koolipidaja järelevalve osas selgus, regulaarsus ja sõltumatus vajab täpsustamist. 2) Kui värbamiskomisjon moodustatakse enne värbamisprotsessi algust, tuleb huvide konflikti ilmnemisel see deklareerida ning ennast protsessist tagandada. Võimalus on ka komisjonide moodustamisel deklareerida huvide konflikti puudumine. 3) Kooli hoolekogu kontrolli suurendamine. Kinni pidada tegevus- ja toimingupiirangutest, vastav kord kehtestada ja koolitada inimesi, et nad selliseid olukordi ära tunneks. Korruptiivsed olukorrad tulevad ilmsiks tihti siis, kui töötajatel on võimalus (anonüümselt) kaevata. >> järg >> *Tartu Ülikool RAKE 2017

Pilootuuringu … tulemused: soovitused (2) 4) Inimeste värbamisel ja valikul tuleb kinni pidada haridusasutuse tegevus- ja toimingupiirangutest. Vastav kord on vaja kehtestada ja koolitada inimesi, et nad selliseid olukordi ära tunneks. Suuremates koolides määrata nt õppealajuhataja, õpetaja vahetuks ülemuseks keegi teine juhtkonna liige (kes pole juhiga perekondlikus vm suhtes). Tööle võtmisel tuleb juhi pereliikme, sugulase jts värbamisotsus anda üks aste üles (nt KOV v HTMi haridusnõunik). 5) Haridusasutuses selged kirjalikud reeglid/korrad, nt värbamisel ja valikul, tunnustamisel (ka olukorras, kus juhi alluvuses töötavad ta sugulased), ressursside kasutamisel (sh ostmisel, ruumikasutuses andmebaas, konkurssi/hanke välja kuulutamine inventari, asjade jne ostmisel: suurema ostu korral 3 pakkumist) ja teenuste juhtimisel. 6) Kokku lepitud kirjalike reeglite/korra jälgimine ja kontroll. > järg > *Tartu Ülikool RAKE 2017 koostöös HTM-iga, vt ka HTM 2019

Pilootuuringu … tulemused: soovitused (3) 7) Juhtimiskultuuri muutus, st kaasav ja väärtuspõhine juhtimine haridusasutuses. Juht kõneleb haridusasutuse väärtustest ja näitab eeskuju isikliku suhtumise ja käitumisega. Juht selgitab reegleid alluvatele ühistel koosolekul kui ka silmast-silma. Juht teadvustab ohu-olukordi ja teavitab neist enda vahetut juhti. 8) Haridustöötajate teadlikkuse tõstmine korruptiivsest käitumisest. 9) Seaduse, korra korduval rikkumisel inimese töölt vabastamine. 10) Kontrollivõimaluste pisteline kasutamine, sh auditid, revisjonid. 11) Eetika- ja korruptsiooniriske käsitevate haridusasutuste rahulolu jm uuringute läbiviimine haridusasutuse välise asutuse või mõne teise erapooletu üksuse poolt, et saadav ülevaade oleks võimalikul tõele vastav ja kõik tulemused avalikud. >> järg >> *Tartu Ülikool RAKE 2017 koostöös HTM-iga

Pilootuuringu … tulemused: soovitused (6) 12) Hindamisega seotud kahtluste vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks teha töökord, mille järgi toimub vajaduse korral kollegiaalne hindamine (hindab mitu õpetajat). Kui hinne määratud, siis hinde muutmisel tuleb pöörduda teise instantsi (õpetaja) poole ja paluda hinde muutmist. Dokumenteeritud valikud. 13) Vajadusel kohustus vahetada vahetut juhti, töökohta, asutust. 14) Kollektiivsete mitterahaliste kingituste tegemine tuleb koolis läbi rääkida, sh reeglid ja tava kingituste tegemisel, nt mis summas on aktsepteeritud (minimaalne osalus - nullsumma, maksimaalne osalus). Kingituste tegemisel aktsepteerida vabatahtlikkust. 15) Kingitustega seotud tava/korra arutelu ja kokkulepe hoolekogus. 16) Hoolekogude kaasatuse ja kontrolli suurendamine juhtimises. >> järg >>

Pilootuuringu … tulemused: soovitused (7) 17) Muuta kohustuslikuks väljasõitudeks (ekskursioonid jm) ja kooli üritusteks raha korjamine arveldusarvele, et väheneks sularaha kogumise võimalus. Juurutada kindel kord raha kogumisel, selle üle järelevalve tegemisel ja kontroll selle kasutamisel. . 18) Otsuste kooskõlastamine haridusasutuse hoolekoguga alates teatud teenuste/kaupade summast (arutada hoolekoguga). 19) Poliitkorruptsiooni, sh mõjuvõimuga kauplemise, poliitilise patronaaži jms riske on võimalik vähendada ja/või ennetada, kui sõlmitakse ühiskondlik kokkulepe ja otsustakse, kas lubatakse olukorda, kus koolijuht on samal ajal ka volikogu esimees või eelistatakse olukorda, kus need rollid ja võim on lahus. Radikaalne lahendus: keelustada direktoritel erakonda kuulumine. Vähem radikaalne: propageerida head tava, et koolijuht ei kuulu erakonda. Tartu Ülikool, RAKE 2017 – vt ka varuslaide lõpus (A): poliitkorruptsioon >> järg >>

Pilootuuringu … tulemused: soovitused (8) 20) Kujundada läbipaistev ja avatud koostöö koolijuhi ja koolipidaja (KOV) ning hoolekogu vahel, sh vajalik on haridusasutuse hoolekogu süsteemsem kaasamine (sh teavitamine, konsultatsioonid, osaluspraktikad) ja hoolekogu rolli suurendamine koolide otsustusprotsessis; 21) Läbipaistev järelevalve kord: kui ‘asi’ juhtub, siis liigub järelvalve tegemine kellegi teise kohustuseks, nt KOV-i või HTM-i ametnik, juht või KOV volikogu hariduskomisjon munitsipaalkooli puhul; 22) Hariduasutuste juhtide vastutus ja kompetentsinõuded vajavad täpsustamist seoses korruptsiooniennetuse kohustusega (KVS § 3 jm). ‘Leebe lähenemine: ettekirjutus, vestlus juhiga ebaeetilise käitumise pärast; rangem lähenemine: juht rikkumise pärast lahti lasta (kaaluda ka HTMile munitsipaal- ja erakoolide juhtide vallandusõiguse andmist); 23) Juhtide jt ametiisikute huvide avalik deklareerimine peaks muutuma normiks, tavapäraseks käitumiseks (huvide konflikti olukorras). *Tartu Ülikool RAKE 2017 koostöös HTM-iga >> järg >>

Pilootuuringu kokkuvõtted: haridusvaldkonna korruptsiooni kontrolli tugevdamise eeldused • Tartu Ülikooli RAKE uuring näitas, et üldiselt tunnetavad haridustöötajad, et nad peavad enda suhtumise-käitumisega näitama eeskuju nii õppijatele kui ühiskonnale tervikuna. (valmisolek muutusteks) • Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on minu arvates oma sisemiste arendustegevuste ja teisalt poolt Justiitsmisnisteeriumi, Tartu Ülikooli RAKE uuringu ning Riigikontrolli auditite ‘toetava surve’ tõttu asunud haridusvaldkonna eetika, kutseväärikuse ja korruptsiooni kontrolli juhtimissüsteeme edendama – heaks näiteks on uus juhend (2017), koolitused jm. (eestvedamine, koordinatsioon hariduspoliitika strateegilises juhtimises) • Haridusvaldkonna vabaühendused (nt EÕL, EÜL, EÕÜL, erialaliidud, ELVL jpt) on võimekad ja valmis muutuste juhtimisse panustama.

4. Korruptsiooniriskide ennetamine koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtimises* Hille Voolaid (eraldi slaidid) *HTM (2019). Juhised korruptsiooni ennetamiseks õppeasutustes (koostajad Hille Voolaid jt)

5. Rühmatööd: juhtumite arutelud ja ettekanded. Eesti haridusvaldkonna korruptsiooniriskide uuringus ja Riigikontrolli auditis esitatud koolide ja lasteaedade juhtimisriskid on laual. • Milliste õigusrikkumiste (KVS, Kar. S) ja korruptsioonivormidega võib olla tegemist? Milles on probleemi põhjused? • Mida teha probleemi lahendamiseks / riski maanduseks ja koolide juhtimissüsteemi parendamieks? • Mida saab iga haridusasutuse juhtkond+tööpere ise teha ja mida võiks teha koostöös asutuse pidajate (HTM, KOV) jt partneritega (nt ülikoolid, Eesti Õpetajate Liit, lapsevanemad jt)? Korralduslikku: haridusjuhtide koolituste kaasused on esitatud eraldi töölehtedel (rühmatöid koordineerib Aare Kasemets), sh kaasused 1 -8 olid jutuks Ju. M-i ja HTM-i infopäeval 04. 10. 2017, neile järgnevaid RAKE uuringu, meedia, HTM-i juhise ja Riigikontrolli auditi põhiseid kaasusi 9 -31 ja kohtuotsuste põhiseid kaasusi 1 -7 toimetas Aare Kasemets.

6. Praktikute aruteluring (selle koolituse jutud). Mõtleme edasi koolide ja lasteaedade kui õppivate organisatsioonide väärtustele, osapoolte õigusi ja väärikust toetava organisatsioonikultuuri kujundamisele/hoidmisele, HTM-i juhistele ja korruptsiooniriskidega seotud probleemide praktilise lahendamise valikutele muutuste juhtimises, jms. (koordineerib Aare Kasemets).

7. Koolituspäeva tagasi- ja edasisidestus - sh praktiliste ideede ja ettepanekute ’sõelumine’ Palun nimetage 2 -4 enda vaatekohalt olulist teemat/märksõna, millega tuleks oma koolis/lasteaias/KOV-is ja riigis edasi minna: 1) 2) 3) 4)

Tänu tähelepanu eest! Loodetavasti leidsid siit oma tööks vähemalt kolm kasulikku infokildu. Lisainfo: aarekasemets@gmail. com / aare 1 skype Aare Kasemets, Ph. D - BIO: seoses käesoleva koolijuhtidele mõeldud koolituskavaga märgin, et olen osalenud sotsioloogina nii Eesti kui rahvusvaheliste hea valitsemise, poliitika/õiguse mõjude hindamise ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli uuringutes üle 10 aasta, sh olin 20162017 Justiitsministeeriumi poolt Tartu Ülikoolilt tellitud haridusvaldkonna korruptsiooniriskide uuringu ekspert panustades teooria, rahvusvaheliste uuringute ja Eesti haridusasutuste arengukavade ning kohtulahendite ja meedia sisuanalüüsi. Varem olen haridusvaldkonnas analüüsinud ka kõrgharidusstrateegiaid, samuti koolitanud rakenduskõrgkoolide juhte arengukavade koostamise ja HTM-i ametnikke seaduste mõjude hindamise ja kaasamise meetodite teemadel. CV ja publikatsioonid: www. etis. ee >> aare kasemets >

VARUSLAIDID: A. Teooriakillud uuringute ja soovituste mõtestamiseks B 1+B 2. Eesti esimese haridusvaldkonna korruptsiooniriskide pilootuuringu vahekokkuvõtted (valik) C. Rahvusvahelised hariduselu korruptsiooniennetuse soovitused (7 s) D. Valik haridusvaldkonna väärikuse / korruptsiooni kaasusi jätkuaruteludeks koolijuhtide ja õpetajate koolitustel ning koolide ühiskonnaõpetuse tundides (37 kaasust). Eraldi slaididel/töölehtedel. Lisainfo: aare. kasemets@ut. ee

A. Teooriakillud uuringute mõtestamiseks 1 • Institutsiooniteooria aitab mõista põhjusi, miks riikide strateegiad ja seadused ei saavuta sageli oodatud mõjusid. Inimeste väärtusi, hoiakuid, mõtlemis- ja käitumisrutiine kujundavaid institutsioone silmaga ei näe, seepärast uuritakse kus, miks ja kuidas nad „materialiseeruvad” sümboolsetes süsteemides (nt sõnastatud väärtused, mõisted, arengukavad, seadused), suhete-sõltuvuste süsteemides (autoriteedid, organisatsioonikultuur jm), käitumis-rutiinides (ametirollid, tööprotseduurid, juhendid, protokollid, harjumused) ja artefaktides (leppelised visuaalsed kujundid, märgid) (Scott 2001, OECD 2001, Kasemets 2006, 2017, 2018 jt). • Sotsioloogilisi ja poliitökonoomilisi hea valitsemise käsitlusi lõimib korruptsiooni sotsiaalse kontrolli tasakaalu mudel , sh sotsiaalse korra, kontrolli ja riigi valitsemise uurimises on ühe mitteformaalse institutsioonina vaadeldud partikularismi (ehk ‘omade eelistamist’), mis kaasneb ebaõiglase valitsemisviisiga hõlmates poliitilist patronaazi, klientismi, altkäemaksu, onupojapoliitikat jm ebavõrdse soosingu vorme riigi, ülikoolide, koolide jt tasandite juhtimises ning vastavate ressursside jaotuses (Mungiu. Pippidi 2011, 2012, 2015; Kasemets 2012, 2016, 2017, 2018)

Teooriakillud uuringute mõtestamiseks 2 • Institutsiooniteooria ja eelkäsitletud eetika juhtimise süsteemi reeglitepõhise vaatega kriminoloogiline argielu-teooria, mis seletab seaduste rikkumise e. kuriteosündmuste ennetusvõimalusi. Argielu-teooria järgi eeldab kuriteo toimepanek kolme tingimuse ajalis-ruumilist kokkulangemist: a) motiveeritud rikkuja; b) sobiv sihtmärk (vara, ese, isik) ja c) valvuri puudumine. ‘Valvuritena’ saab tõlgendada korruptiivset käitumist piiravate, ennetavate. . sõnastatud väärtuste, dokumentide, kordade ja teadlike inimeste (sotsiaalse kontrolli) olemasolu haridusasutustes (Kasemets 2017, pt 1 -2) • Poliitiline korruptsioon, vt Jüri Saar (2012). Poliitiline korruptsioon: tavanorm, maitsevääratus või süütegu? Postimees, 26. 5. 2012 (Meikargate’i järg) http: //arvamus. postimees. ee/854392/poliitilinekorruptsioon-tavanorm-maitsevaaratus-voi-suutegu/

Teooriakillud 3: korruptsiooni põhjuste otsing, et … www. korruptsioon. ee põhjused Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks lihtne korruptsiooni ennetada. Kuid see on süsteemne nähtus, mistõttu pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest […]. Korruptsiooni ennetamiseks tuleb tegeleda korruptsiooni soodustavate võimaluste vähendamisega.

B 1. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide analüüs haridusvaldkonna tüüpiliste juhtumite põhjal 1. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide peamised avaldumise kohad ja teemad, millel tuleks kollektiivselt ‘silma peal hoida’ (valik, TÜ 2017). 2. Tartu Ülikooli RAKE 2016 -2017 (piloot)uuringu peamised tulemused, sh koolijuhtide kuvandid, õppimisteemad ja juhtimissoovitused 2018+

1. Kutseväärikuse / korruptsiooni riskide peamised avaldumiskohad ja -teemad Taust. Rahvusvahelistes hariduse korruptsiooniuuringutes (nt TI 2013, U 4 2006) on üle 70 korruptsiooniriski ja -ennetuse teema* Järgmistel kutseväärikuse vs korruptsiooni riskide teemadel tasub koolide juhtimises kollektiivselt ‘silma peal hoida’: A. HALDUSJUHTIMINE JA HANKED (15 alateemat) 1) Haridusasutuste ehitus- ja remondihanked, sh vara omastamine, dokumentide võltsimine, madal tööde kvaliteet, nõrk järelevalve jm. 2) Transpordi-, toitlustus-, koolivormi-, ekskursiooni- jm hanked, kui kool monopoliseerib toodete/teenuste osutamise lastele (peredele), kuid teeb seda madala kvaliteedi ja kõrge hinnaga. 3) Ruumide, tehnika jm vara tasuta või madala hinnaga kasutusse andmine juhiga/töötajaga seotud isikutele (vrd teistega kogukonnas). *Tartu Ülikool, RAKE 2017; Kasemets 2017

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (2) > A. HALDUSJUHTIMINE JA HANKED 4) Õpikute, töövihikute, valikainete mappide jms õppetöövahenditele hankele mõeldud rahade väärkasutamine (sh omastamine, nõrk õppemterjalide kvaliteedi järelevalve jms). 5) Juht/töötaja väärkasutab kooli omatulu, nt omastab õpilaskodu majutustulu, võtab pistist või küsib isiklikku teenet kooli teenuse eest. 6) Kooli projektirahast ostetakse endale asju. 7) Juht kasutab erahuvides kooli eelarvet sise- ja välislähetustel. 8) Juht kasutab õppeasutuse sõidukit küsimata koolipidajalt luba. 9) Juht või töötaja tangib õppeasutuse sõidukile mõeldud kütust enda isiklikku sõidukisse. 10) Juht/töötaja kasutab kooli vahendeid (nt ruume) isiklikuks otstarbeks (nt hobi) ega maksa selle eest, aga küsib samas teistelt. 11) Juht/töötaja kasutab kooli vahendeid endale lisaraha teenimiseks.

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (3) > A. HALDUSJUHTIMINE (sh SISEINFO) JA HANKED* 12) Hankeprojekti taotlemistingimused on suunatud teatud isikutele. 13) Juht/töötaja tellib teenuseid, vahendeid ettevõttest, mis kuulub temale (on osanik), tema lähikondsele või sõbrale (=seotud isikud). B. PERSONALI VÄRBAMINE, TUNNUSTAMINE, ENESEARENDUS 1) Juhtide ja õpetajate tööle värbamine, sh kvalifikatsiooni arvestus. 2) Töötajate lepingu tingimuste määramine, sh pikkus, teatud kulude kompenseerimine jm tutvusega seotud ebavõrdse soosingu juhtumid. 3) Tutvused, isiku meeldivus jm õpetajate täiendkoolituse lubamisel ja kulude osalisel või täielikul kompenseerimisel. 4) Tutvused, onupojapoliitika jm õpetajate/töötajate tunnustamisel, sh õpilaste/klasside õppega seotud ressursijaotus (nt ekskursioonid). 5) Koolide palgafondi kasutamine ja lisatasude maksmise alused. 6) Avalikud konkursid, kus komisjoni liikmed tunnevad kandidaate ja valik tehakse isiklike eelistuste, mitte kvalifikatsiooni (CV jm) põhjal.

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (4) > B. PERSONALI VÄRBAMINE, TUNNUSTUS, ENESEARENDUS 7) Juht võtab konkursita tööle tuttava, kel pole nõutav kvalifikatsioon. 8) Direktor ja õppealadirektor on isiklikult seotud, töötavad üksteise alluvuses ja sellest ei teavitata koolipidajat (juhi vahetut ülemust) 9) Ametikohale kandideeriv isik on isiklikes suhetes või suguluses vahetu juhiga, kes osaleb värbamis- ja valikuprotsessis. 10) Juht määrab iseendale töökoormuse (sh lisatasu) ja suurendab seda ega kaalu teisi õpetajaid ega kuuluta välja konkurssi. 11) Juht loob eeliseid oma tuttavatele õpetajatele, kes talle alluvad (sh uued õppevahendid klassis, kõrgem lisatasu, kallid koolitused, jm). 12) Koolis on töökoormus jagatud ebaühtlaselt juhtkonna soosikute kasuks ja ülejäänud töötajate kahjuks (korduvteema: kooliperes tajutud ebaõiglus, mis vähendab usaldust ja koostöötahet ning võib suurendada korruptiivse käitumise riski, kui ebaõiglaselt koheldud töötajal tekib korruptiivse käitumise valik ). *Tartu Ülikool 2017; AK 2017: 62 -

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (5) C. ÕPETAJATE PROFESSIONAALSUS JA KUTSEVÄÄRIKUS 1) ‘Variharidus: ’ õpetajate eratundide, -koolituste jms andmisega seotud korruptiivse käitumise risked, sh koolitunnis õpetamise asemel tasuliste eratundide pakkumine ‘mahajääjatele’, jm. 2) Õpetajate põhitöölt puudumine projektide, reiside jm tõttu (nt tundide, loengute ärajätmine, asendamine kodutöödega jm). 3) Õppetöö ‘simuleerimine’ (nt õpetaja õpetamise asemel laseb õpilastel tunnis materjale lugeda tehes ise muud tööd, olles FBs vms). 4) Haridusvaldkonna projektide ja toetuste taotlemine, sh praktika, koolituste, eelmiste projektide, jm andmetega manipuleerimine, riski varjamine, valeinfo esitamine jm projekti, auhinna vm saamiseks. 5) Juht vabandab korduvalt välja oma sõbrast alluva ebaadekvaatses seisundis tundide andmist (tutvustega seotud hinnaalandus hariduse kvaliteedis; kolleegi vääriti käitumise ignoreerimine, varjamine). Tartu Ülikool, RAKE 2017; Kasemets 2017 >>järg >>

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (6) > C. ÕPETAJATE PROFESSIONAALSUS JA KUTSEVÄÄRIKUS 6) Projektitoetuste eelarve väärkasutamine isikliku kasu saamiseks. 7) Kooli töötajate poolne võimupositsiooni ja õpilaste usalduse ärakasutamine (nt õpilaste kasutamine palgata või vähetasustatud tööjõuna oma projektides, nooremate õpilaste õpetamisel, füüsiliselt [nt kolimine, remont] või seksuaalselt, sh ahistamisjuhtumid). D. ÕPILASE LIGIPÄÄS HEALE HARIDUSELE, VÕRDNE KOHTLEMINE 1) Õpilastele haridusele juurdepääsu võrdsemate võimaluste tagamine (sh vastuvõtt, valikained, ekskursioonidele, olümpiaadidele, rahvusvahelistesse õpilasprojektidesse jm pääsemine). 2) Õpilaste klassidesse määramise õiglus, sh süvendatud õppega klassid (nt keeled, majandus, loodusteadused, IT, muusika jm). 3) Hariduse rahvusvahelistumine, juudepääs välisõppe teabele, valikainetele, mis toetavad kandideerimist jm. Tartu Ülikool, RAKE 2017; Kasemets 2017 >>järg >>

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (7) > D. ÕPILASE LIGIPÄÄS HEALE HARIDUSELE, VÕRDNE / VÄÄRIKAS KOHTLEMINE 4) Annetustega seotud probleemid. Riigikontrolli hinnangul on lapsevanematelt ühingute ja fondide teel raha korjamine vastuolus tasuta hariduse põhimõttega, mis on sätestatud nii põhiseaduses, haridusseaduses kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Sellist tegevust soodustab nii rahapuudus kui vanemate ootused haridusele. Samas tekitab sel viisil rahakogumine korruptsiooniriske. 5) Haridusasutus nõuab/eeldab/ootab lapsevanemalt annetusi (varjatud õppemaksu) töövahendite jm ostmiseks. ‘Kui lapsevanem ei soostu maksma haridusasutuse poolt nõutavat "varjatud õppemaksu" (annetused jms), siis ei lubata tal haridusasutusse jääda’. 6) Lapsevanemad teevad õpetajatele / juhile kingitusi, mis ei ole lihtsalt tänutäheks vaid et tema last hästi või paremini koheldaks. Tartu Ülikool, RAKE 2017; Kasemets 2017 >>järg >>

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (8) E. HARIDUSALANE KVALITEEDI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE 1) Koolide kvaliteedijuhtimise, välise järelevalve, akrediteerimise jms korralduse dokumenteeritus ja otsuste läbipaistvus; 2) Haridusasutuse juht palkab ise järelvalvet tegeva isiku. 3) Kooli juhtkonna tegevus(etus) lapsevanemate ja õpilasesinduse algatuste takistamiseks seoses kaasamise, juhtimise läbipaistvuse jm ettepanekutega, mis toetavad korruptsiooniriskide ennetust). 4) Juhtkonna liige püüab hindamist ja hindeid mõjutada. . 5) Hinnetega manipuleerimist mõjutab ka haridusasutuse soov säilitada head mainet ja näiliselt häid õppetöö tulemusi, sest suur väljalangevus ja kehvad hinded mõjutavad kooli rahastust ja mainet. 6) Koolide juhtkonnas levib suhtumine, et õppijad tuleb rahastuse pärast "sees hoida" ja neid "läbi vedada", mille tõttu kannatab antava hariduse üldine kvaliteet (teiste õpilaste õigus saada head haridust). . .

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (9) F. HARIDUSASUTUSED JA POLIITKORRUPTSIOONI RISKID* 1) Haridusasutuste juhtimise poliitiseerumine riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil (nt direktori värbamine, remondiraha jm investeeringute sidumine erakondliku kuuluvusega, jm); 2) Valimiste eelne poliitiline agitatsioon haridusasutustes, sh ehitusobjektide, mänguväljakute jms pidulikud ‘lindilõikamised’ enne valimisi on üleilmne teema. Eesti põhiseaduse ja haridusseaduse järgi tuleb hariduses järgida neutraalsuse põhimõtet, ühtegi konkreetset poliitilist parteid ega ideoloogiat ei tohiks reklaamida (Õiguskantsler 2015). 3) Kooli töötaja kutsub valimisealisi lapsi enda poolt hääletama kohaliku omavalitsuse valimistel. 4) Kooli direktoriks kandideerivad kaks sama tugevat kandidaati ja direktoriks saab kandidaat, kes on omavalitsuses võimul oleva erakonna liige. . . *Tartu Ülikool, RAKE 2017 >>järg >>

… riskide avaldumiskohad ja -teemad (10) > F. HARIDUSASUTUSED JA POLIITKORRUPTSIOONI RISKID 5) Poliitik paigutab riigieelarvest raha oma valimisringkonna kooli, mille direktor on tema erakonna liige … Haridusasutuse juht "peab" oma töö tegemiseks kuuluma mõnda parteisse. Parteisse kuulumine kindlustab juhile vajalikud vahendid kooli haldamiseks ja juhtimiseks… 6) Haridusasutuse juht on ka volikogu liige ja võtab tööle volikogu esimehe, kes hakkab järelevalvet teostama haridusasutuse juhi üle. Olukordi soodustab hariduse ja poliitika läbipõimitus, erinevaid rolle ja kaasnevaid huvisid on keeruline lahus hoida. Teisalt peegeldab ühiskonna suhtumine tolerantsi või teatud määral leppimist asjaoluga, et parteide kaudu toimubki oluliste hüvede jagamine ja et võim annab rohkem võimalusi ja õigusi. Halvim asi on õpetajate hirm. 7) Sarnaselt teistele eluvaldkondadele hariduses on ressursse puudu ja see soodustab ebatervet konkurentsi [. . ] Poliitikas puudub pikk visioon, mis ‘loob lühinägelikke otsuseid ja käitumist hariduses. ’ 8) Võimude lahususe ja poliitkorruptsiooni ennetuse põhimõtteist ei peeta kinni isikute tööle võtmisel. .

B 2. Eesti esimese haridusvaldkonna korruptsiooniriskide pilootuuringu vahekokkuvõtted • Haridusasutuste juhtimises on kutseväärikuse / korruptsiooni riskid suurimad personali- ja haldusjuhtimises (sh tutvused, lepingud seotud isikutega, hanked, kooli vara kasutamine, maine riskid), samuti koolijuhtide ja koolipidajate suhete tasandil (eriti suured nn poliitkorruptsiooni riskid on kohalikes omavalitsustes). • Eesti ühiskonna perede erinevate võimaluste tõttu on probleemiks ka koolides nõutavad annetused jm „varjatud õppemaksud“. • e. Küsitluse vabavastustes kirjeldati palju ebaeetilist käitumist, millena mõisteti nt üksteise suhtes alandavat või halvustavat käitumist (sh karjumist, solvamist), inimeste (sh laste, õppijate) ning haridusasutuste halvustavat võrdlemist (sh pingeread) ning inimeste (nii õppijate kui õpetajate) ebavõrdset kohtlemist. • Nooremad vastajad (sh õpilased, üliõpilased) suhtuvad leebemalt korruptsiooniriskidesse ja peavad korruptsiooni levinumaks.

Pilootuuringu vahekokkuvõtted (2): haridusasutuste juhtide kuvand ja teadlikkus • Kõige rohkem arvatakse korruptsiooni olevat kohalike omavalitsuste haridustöötajate ja haridusasutuste juhtide seas. Arvamuste võrdlus näitab, et kõige vähem kahtlustavad teisi gruppe korruptiivses käitumises juhid ja kõige rohkem õpilased/üliõpilased. • Tõlgendusi: õppijad on vähem juhtimisse kaasatud, eemale jäämine võib ajendada tunnet või luua pilti, et korruptiivsus on juhtide seas levinud. Teine põhjus võib olla meedia-artiklites (vt 3. 2 ja 3. 3). • Korruptiivsete olukordade tekkeriske soodustab asjaolu, et paljud haridusasutuse juhid ei tunne piisavalt ei humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke eetika/korruptsiooni käsitlusi ega ka ametialaselt nõutud seadusi (sh KVS § 3). Seaduste mitte-järgimine võib olla nii tahtlik kui tahtmatu. Teadmatuse ja tahtmatu reeglite rikkumise taga võib olla nii koolipidaja kui ka koolijuhi ‘tegemata töö’, millel erinevad põhjused (sh haridus, töökoormus, strateegiline juhtimine).

Pilootuuringu kokkuvõtted (3): arvamused hariduselu korruptsiooni/kõlberüüste põhjuste asjus Ebaeetilist ja korruptiivset käitumist soodustavad muudki asjaolud: • Haridustöötajate (õpetajate) põud haridusasutustes, mida väljendavad vähese konkurentsiga konkursid (inimesi ei ole valida). • Mõtlemises/käitumises võib mõjutav tegur olla ka haridustöötajate madalam palk, soov kõrvalt lisa teenida, samuti riigi, omavalitsuse või kooli juhtimise tasandil ebaõiglasena tunduv palgapoliitika. • Ebaeetilise ja korruptiivse käitumise märkajad ei julge või ei soovi sekkuda, sest neil on hirm saada ise kahju (nt tööolude muutus, ähvardus, töö kaotus) või nad ei usu juhtide/juhtimise parendusse). • Mõjutav tegur on ka poliitikas, meedias ja laiemalt ühiskonnas valdavad väärtused ja eeskujud. Kui ühiskonnas suhtutakse korruptiivsesse käitumisse leebelt (nt isik ei astu huvide konflikti või korruptsiooni korral ametist tagasi, ei tunnista vigu), siis peegeldub sarnane olukord ka hariduses. Iga ebaeetiline tegu, mis jääb tähelepanu ja karistuseta (tagajärjeta), loob eelduse teguviisi kordumiseks.

C. Rahvusvahelised soovitused haridusvaldkonna korruptsiooniriskide ennetamiseks 1 Taust: Eesti hariduspoliitika ning korruptsioonivastase poliitikaga seotud strateegiate alanüüsi põhised ettepanekud on esitatud haridusvaldkonna juhtimistasandite lõikes HTM-ist lasteaedadeni (Kasemets 2017: 2 -21 jm). Transparency International raportist (2013): * • Eestvedamine ja poliitiline tahe (Leadership and political will) Korruptiivset käitumist hariduselus tuleks vaadelda kui takistust, mis ei võimalda saavutada haridusega seotud inimõiguste teostamist ja tõhusat ressusside jaotust. a) Ausad liidrid on võimas jõud korruptsiooni vähendamisega seotud kooliperede heaolu suurendamisel. HTM jälgigu, et korruptsiooni käsitletakse kui takistust hariduse kvaliteedi (riigi arengu) tagamisel. . b) Õigustele põhinev lähenemine, sh inimõigustega seotud seadused c) Haridussektoris siduda hea valitsemise indikaatorid sellega, kuivõrd on tagatud tasuta kõrge kvaliteediga haridus kõigile lastele […] >järg > *Transparency International (2013). Global Corruption Report: Education. - Vabatõlge koos Eesti konteksti hõlmavate täiendustega vt Kasemets 2017: 96 -99) Allikas: http: //files. transparency. org/content/download/675/2899/file/2013_GCR_Education_EN. pdf

Rahvusvahelised soovitused 2 - 3 • Läbipaistvus (Transparency) Läbipaistvuse tagamise raamistik peab olema dünaamiline, et infot koguda, mille abil saab analüüsida igat liiki korruptsiooniriske, sh: a) Infovabadust käsitlevad seadused peaksid hõlmama avalikke hariduselu andmeid ja proaktiivne/ennetav teabe avalikustamine avalikes huvides peaks olema kohustuslik. . b) Haridusinstitutsioonid (sh kõrgkoolid) vajavad lihtsaid ja kergesti leitavaid juhendeid, mille abil huvirühmad saaks süsteemi jälgida, mõjutada otsuseid ja tugevdada koolide reputatsiooni. • Vastutus ja aruandmiskohustus (Accountability) a) Haridusasutuste aruandluses peaksid kehtima lihtsad eeskirjad, mis võimaldavad hinnata haridusasutuse tegevuse vastavust strat. eesmärkide ja seadustega. . . b) Eetikakoodeksid, lepped jm koostada koostöös kõigi sihtrühmadega c) Koolide juhtkonnad jt peaksid kasutama ka koostöökokkuleppeid

Rahvusvahelised soovitused 4 -5 • Jõustamine / elluviimine (Enforcement) a) Tuleks parlamendikomisjone süsteemselt teavitada ja rakendada haridusvaldkonna korruptsiooniennetuses (sh õigusloome). b) Õiguskaitse ei piirdu politsei vastutusega. Kodanikuühenduste algatused võiksid toetada seda kohtadel, nt kulude sissenõudmise hagid. c) Riigikontrolli auditid ja sõltumatud riskianalüüsid toetavad seadusi. . d) Luua lihtne kaebuste esitamise võimalus ja tõhus menetluskord; e) ‘Vilepuhujaid’ hõlmav seadusandlus ja protseduurid (õiguskaitse). Inimeste kaasamine ja järelevalve (engagement and oversight) a) Korruptsioonivastase poliitika eesmärgid tuleb tõlkida ‘rohujuure tasandi tegevuskavadeks’ (kodanikud, kes tunnevad oma õigusi…) … b) Lapsevanemate osalemine otsustamises ja koolide järelevalves on 1. samm, kuid tihti ei arvestata kooliväliseid sotsiaalsed erinevusi. . c) Koolitused jm teadlikkuse tõstmise meetmed peaks olema koolide juhtimisorganitesse ‘sisse ehitatud’ ja adekvaatselt rahastatud. d) Noortele tuleks anda kesksem roll korruptsiooni kontrollis. . >järg >

Rahvusvahelised soovitused 6 • Hariduspoliitika vastuolude ületamine (Closing the gap). * a) Haridusele juurdepääsu ja hariduse kvaliteedi edendamiseks on vaja leida uusi isikute väärikust ja korruptsiooni sotsiaalset kontrolli toetavaid vorme (sh uuringud, innovatsioon, eetika-koodeksid jm). b) Palju on teha ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (nt art 13 c) eesmärkide saavutamseks haridusvaldkonnas, sest haridus mõjutab kõiki teisi elualasid. c) Kõrg- ja kutsekoolid peaksid prioriteediks seadma uute kutse-eetika õppimis- ja õpetamismeetodite rakendamise, mis ühendaks õpilasi ja aitaks neil valmistuda oma tulevikukarjääriks väärika ja ausameelsena (sh õpetajakoolituse programmid) […]* *Transparency Internationa. I hariduskorruptsiooni raporti (2013) alusel A. Kasemets 2017