Hariduse kutsenukogu tst ja petaja kutsestandardist Toomas Kink

Hariduse kutsenõukogu tööst ja õpetaja kutsestandardist Toomas Kink Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli konverents “Eesti õpetajaharidus Euroopa kontekstis” 2. detsember 2005 Tartu Toomas Kink © 2005

Õpetaja kutsestandardi rakendamisest teistes riikides (mõned näited ) • Kanada – Ontario, Briti Columbia, Manitoba, Alberta provintsides • Šotimaa • Inglismaa • Uus Meremaa • Tai • Austraalia – Queenslandi ja Victoria osariikides • USA - California, Oregon, Minnesota, Nevada, Iowa, Kentucky, Georgia, Indiana, Wyoming ja Põhja Dakota osariikides käigus; kavandavad Connecticut, Hawaii, Louisiana, Mississippi, North Carolina, Ohio, South Carolina and Virginia • EÜ riikides kavandatav protsess (nt. A European Qualifications Framework for VET Teachers and Trainers ) Toomas Kink © 2005 2

Kutsestandardi õiguslik alus • Kutseseadus (arvestatud EÜ Nõukogu direktiivi 89/48/EMÜ) Vastu võetud 19. 12. 2000 (RT I 2001, 3, 7) Muudetud järgmiste seadustega: 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002; 22. 01. 2003 (RTI 2003, 13, 68) 01. 05. 2003; 17. 12. 2003 (RT 2003, 83, 559) 01. 2004 Kutseseaduses on sätestatud kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise alused ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimused ja kord. Kontseptsioon ja tegevuskava Eesti töötajate kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomiseks ja rakendamiseks Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 9. 12. 1997. Riik delegeeris töö Eesti Kaubandus-Tööstuskojale 1997 - 2001 • Kutsenõukogu põhimäärus • Kutsestandardite koostamise, ülesehituse ja vormistamise kord • Riikliku kutseregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus • Kutsetunnistuse statuut, vorm ja väljaandmise kord Toomas Kink © 2005 3

Juuni 2005 • 16 kutsenõukogu – 245 inimest • 67 kutset omistavat organit/kutsekomisjoni 970 inimesega • 475 kutsestandardit välja töötatud/muudetud • 8868 kutsetunnistust Toomas Kink © 2005 4

Eesti töötajate kutsekvalifikatsiooni süsteem Ressursid Inimesed Kutsenõukogud Töörühmad Arvamusküsitluse töörühmad Kutsekomisjonid Eksamikomisjonid Kutseeksamikesku sed Eksperdid Spetsialistid Koordineerijad Assisteerijad Raha Aeg Toomas Kink © 2005 Kutseomistamine Koolitus Kutsete kaardistamine, Kutseoskusnõuete väljatöötamine ja kaasajastamine Kutsetunnistus Õppekava Koolituskava Koolitajad Kutse-standard 5

Põhimõisted Kutse (Profession) Tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades. Kutse omandamine loob eeldused antud kutsealal töötamiseks, kui õigusaktidega ei ole kehtestatud lisanõudeid. vt. kutseseadus Kutsestandard (Standard of professional competence) Kutsestandard on kutsealal edukaks töötamiseks kokkulepitud nõuete kogum teadmistele, oskustele, isikuomadustele, hoiakutele ja väärtushinnangutele. Kutsestandard on aluseks riiklike õppekavade koostamisele ning kutseomistamisele. Kutsestandardite koostamise eest vastutavad kutsenõukogud. Kutsenõukogu nimetab kutseala asjatundjate töörühma, kes töötab välja kutsestandardi kavandi. Kavand läheb laiapõhjalisele “testimisele” vastava kutsega seotud ettevõtetesse, kes saavad teha kavandi kohta täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu. Kvalifikatsioon (Qualification) ehk ametioskus on defineeritud kui võime täita kindlaid tööülesandeid ja –kohustusi. ISCO (International Standard Classification of Occupations) eesmärgist lähtuvalt on kvalifikatsioonil kaks mõõdet: ÜLDINE KVALIFIKATSIOON, mis on määratud täidetavate tööülesannete ja – kohustuste ulatuse ja keerukusega; ERIALANE KVALIFIKATSIOON, mis on määratud vajalike teadmiste valdkonnaga, kasutatavate töövahendite ja materjalidega, samuti toodetavate kaupade ja osutatavate teenustega. Toomas Kink © 2005 6

Milleks on kutsestandardit vaja ? • Kutsestandard määratleb, millist õpetajat me koolis näha tahame. Eesmärgiks on kutsekvalifikatsiooni omistamine teha võimalikult ühtsetel alustel - nii õpetaja enesehinnang, koolijuhi ja ka lastevanemate arvamus peaks lähtuma ühtsest mõõdupuust ehk standardist. • Kutsestandard kutseseaduse tähenduses on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. • Kutsestandard on aluseks riiklike õppekavade koostamisele ning kutseomistamisele. • Atesteerimise süsteem on ülimalt formaalne ja tugineb valdavalt paberitel. Pole suunatud õpetaja eneseanalüüsi kaudu edasiarenemisele. Toomas Kink © 2005 7

Kutsestandardi kasutusala • Töötajate kvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramine • Aluseks kutseeksaminõuete väljatöötamisele, kutsekvalifikatsiooni tõendamisele ja hindamisele • Aluseks õppe- ja koolituskavade väljatöötamisele • Aluseks rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemisel Toomas Kink © 2005 8

Mis kasu on töötajate kvalifikatsioonisüsteemist ja kutsestandardist …. q Tööandjal? · personalipoliitika kujundamine · koolituse planeerimine · töötajate motiveerimine · tööjõu efektiivsem kasutamine · turvalisus läbi kutsetunnistuse q Töötajal? · selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel · selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma karjääri ja arengu planeerimine · turvalisus läbi kutsetunnistuse · töötasu vastavalt kvalifikatsioonile ( tuleviku suundumus) q Riigil? · ressursside optimaalsem suunamine tööalases koolituses · protsesside põhjendatum suunamine tööjõuturul · inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil · siseriikliku kvalifikatsioonisüsteemi olemasolu tagab Eesti õpetajate võrdse asendi ühtses Euroopa majandusruumis. q Koolitajal? · Selgus koolituse vajaduse ja sisu osas Toomas Kink © 2005 9

Kutsestandardi väljatöötamise põhialused • Kutsekvalifikatsioon on mõõdetav • Mõõtmissüsteem on ühtne ja võrreldav nii Eestis kui rahvusvaheliselt • Kompetentsuse põhimõte – kutsekvalifikatsiooni hindamise aluseks on inimese tegelikud teadmised ja oskused • Tööturu vajadustega arvestav paindlik ja optimaalne koolitussüsteem. Esma-, täiend- ja ümberõppesüsteem • Motivatsioon elukestvale õppimisele Toomas Kink © 2005 10

Mis roll on kutsenõukogul ? Kutsenõukogu Kutsestandard • Kinnitab KS-d • Teeb otsuse KS väljatöötamise ja uuendamise osas • Moodustab töörühmi, kaasab eksperte Toomas Kink © 2005 Kutseomistamine Annab KOO-le tegevusloa Kinnitab kutsekvalifikatsioonide omistamise korra Kooskõlastab kutseeksami kalkulatsiooni Teostab järelevalvet KO protsessi üle • • 11

Kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteem Kutsenõukogu Kutset Omistav Organ Kutse- ja erialaliidud Tööandjad Kutsekomisjon Töötajad Eksamikomisjonid Toomas Kink © 2005 12

Kutsetunnistuse taotlemine on protsess • Protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset, • kutsekvalifikatsiooni omistav organ (KOO) kinnitab taotleja kompetentsuse vastavust kehtestatud nõuetele ning väljastab kutsetunnistuse • Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti • Kutsekvalifikatsiooni hindamise ja tunnustamise aluseks on inimese tegelikud teadmised ja oskused, sõltumata nende omandamise viisist. Toomas Kink © 2005 13

Kutselise õpetaja määratlemise eesmärgid meie käesolevates oludes on järgmised: • Luua kontrollitav ja pidevalt täienev õpetajakutsete omistamise ja selle monitooringu süsteem, mis tagaks kutselise õpetaja kvaliteedi pideva vastavuse töökeskkonnaga ja ühiskonna vajadustega. • Vähendada maksimaalselt disproportsioone ametikoha nõuete ning kutseoskuste ja kogemuste vahel. • Viia kutselise õpetaja isikliku vastutuse tase vastavusse maailmatavade- ja vastutustasemetega ning viia Eesti õpetajakutse tunnustatavaks vähemalt EL maades • Tõsta õpetajakutse prestiiži isikliku ja erialaliidu(te) vastutuse tõstmisega õpetajategevuse tagajärgede eest. • Anda tööandjale objektiivset informatsiooni iga kutselise õpetaja kohta. Toomas Kink © 2005 14

Õpetaja kutsestandard (vastab V kutsekvalifikatsiooni tasemele) V tase – isik on kompetentne tegutsema kutsealal, mis eeldab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Õpetaja kutsestandard sisaldab lisaks sissejuhatavatele osadele: 1. Kutsekirjelduse 2. Kutseoskusnõuded o o Üldteadmised ja -oskused Põhioskused ja -teadmised Kutseoskused ja -tegevused Erioskused ja –teadmised 3. Lisad /A - terminid; B - kutseoskusnõuded ja konkreetsete teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused; C - keelte oskustasemete kirjeldused/ Toomas Kink © 2005 15

Toomas Kink © 2005 16