Happed Koostaja Sirle Oja Gustav Adolfi Gmnaasium Avaldatud

Happed Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord • 1) Hapete koostis • 2) Hapete omadused • 3) Ohutusnõuded hapetega töötamisel Video – hape nahal • • 4) Tähtsamad anorgaanilised happed 5) hapnikhapped ja nende saamine 6) Tuntumate hapete iseloomustus 7) Mäng hapete kohta + videod

Hapete koostis Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist HCl HNO 3

Hapete omadused Happed on hapu maitsega. Lakmus värvub hapetes punaseks – seda kasutatakse ka hapete kindlakstegemisel. Paljud happed on mürgised ja söövitava toimega. http: //commons. wikimedia. org

Ohutusnõuded hapetega töötamisel Hapet tuleb valada vette peene joana. Vältida happe sattumist kätele, riietele, töölauale. Happe sattumisel nahale või riietele tuleb kiiresti eemaldada see rohke veega või loputada söögisooda lahusega! http: //commons. wikimedia. org

Video – hape nahal http: //www. youtube. com/watch? v=vq 0 w. Pf. Qy. Ezw&feature=relate d

Tähtsamad anorgaanilised happed Vesinikkloriidhape ehk Lämmastikhape – soolhape – HCl HNO 3 Süsihape – H 2 CO 3 Divesiniksulfiidhape – H 2 S Väävelhape – H 2 SO 4 Väävlishape – H 2 SO 3 Vesinikjodiidhape – HI Fosforhape – H 3 PO 4

Hapnikhapped • • Hapetele vastavaid oksiide nim. happelisteks oksiidideks, mis veega reageerimisel moodustavad happe (hapnikhappe). Enamik happelistest oksiididest on mittemetallioksiidid.

Hapnikhapete saamine Happeline oksiid + vesi = hapnikhape SO 2 + H 2 O = H 2 SO 3 + H 2 O = H 2 SO 4 CO 2 + H 2 O = H 2 CO 3 P 4 O 10 + 6 H 2 O = 4 H 3 PO 4 http: //office. microsoft. com

Tuntumad happed 1) HCl – lahustub hästi vees, terava lõhnaga ning on väga tugev hape. Kuulub maohappe koostisesse, oluline roll seedimisel. 2) H 2 S – mürgine ja mädamuna lõhnaga aine, mis tekib valkude lagunemisel. 3) H 2 CO 3 – on nõrk hape. Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookides, kus ta lahustub vees ning tekib vastav hape, mis annab jookidele nõrgalt hapuka maitse.

Tuntumad happed 4) H 2 SO 4 – tugev oksüdeerija, väga tugev hape ning raske õlitaoline vedelik. Seob tugevasti õhuniiskust. Üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid: keemiatööstuses (nt. väetised), autoakude täitevedelikuna.

Video – katse lämmastikhappega http: //www. youtube. com/watch? v=0 oxj. Jfw. Yt 3 M&list=UUk 1 2 WJb. CDf 2 kwp 209 R 85 BYw&index=5&feature=plcp

Meenutame õpitut lõbusa mängu abil • http: //jeopardylabs. com/play/happed

Videod • http: //keemiavideod. ut. ee/ • http: //www. games 2 rule. com/play/acid-labescape/2800 • http: //www. youtube. com/watch? v=Nntog. V 43 d. Y • http: //www. youtube. com/watch? v=s 0 Cy. Lbiw Hkg