Hambaravi ldnarkoosis Ingrid Kokmann STOM III Tartu 2013

Hambaravi üldnarkoosis Ingrid Kokmann STOM III Tartu 2013

Üldnarkoos - definitsioon �Üldnarkoos ehk üldanesteesia on patsiendi kontrollitav teadvusetus, et vähendada osaliselt või täielikult raviga kaasnevat valutunnet ja vastureaktsioone �Üldnarkoosis olev patsient ei suuda reageerida füüsilisele stimulatsioonile ega suulistele käskudele

Näidustused �Väikelapsed �Puudega lapsed ja täiskasvanud �Väga suur hirm �Lapsed, kellel täiesti puudub koostöövõime �Allergia lokaalanesteetikumidele �Eriti tundlik neelamis-või oksendusrefleks �Hulgi hammaste eemaldamine

Negatiivsed küljed �Tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta �Koormab kardiovaskulaar- ja hingamissüsteemi �Ei tohi sooritada ilma perearsti loata �Spetsiaalne aparatuur ja meeskond �Füüsiliselt kõige koormavam hambaravi �Ei vähenda hirmu hambaravi ees �Protseduuri teostamise aeg limiteeritud

Üldanesteesia teooriad �Mitmed struktuurilt lihtsad ühendid võivad avaldada anesteetilist toimet � Üldanesteetikumide toime on korrelatsioonis nende lipiidlahustuvusega � Arvatakse, et üldanesteetikumid interakteeruvad eelkõige rakumembraanis olevate valkudega � Enamus üldanesteetikume suurendavad

Üldanesteesia meetodid �Masknarkoos �Intravenoosne anesteesia �Endotrahheaalne anesteesia Kasutatakse intravenoosseid ja/või inhaleeritavaid anesteetikume, mille toimel

Üldanesteesia põhitoimed �Analgeesia �Amneesia �Teadvuse kadu �Sensoorsete reflekside kadu �Autonoomsete reflekside kadu �Skeletilihaste (mõõdukas) lõõgastus

Üldanesteetikumid �Inhalatsiooni- anesteetikumid: ◦ Dilämmastikoksiid (N 2 O) ◦ Isofluraan ◦ Sevofluraan ◦ Halotaan ◦ Desfluraan �Veeni manustatavad anesteetikumid: ◦ ◦ ◦ Tiopentaal Midasolaam Ketamiin Propofool Etomidaat

Dilämmastikoksiid �Värvuseta, kergelt magusa lõhnaga, maitseta gaas �Kasutatakse tavaliselt kontsentratsioonis 35 -75 mahu% segatuna hapnikuga �Nõrga üldanesteetilise toime tõttu kombineeritakse teiste anesteetikumidega �Hea analgeetiline toime, sedatiivne

Dilämmastikoksiid �Farmakodünaamika ◦ Otsene ja kaudne toime nii pea kui seljaaju mitmetele neurotransmitteritele ◦ Toime endorfiinide süsteemile kogu KNS-s Farmakokineetika o o o Manustatakse inhalatsiooni teel Lahustuvus veres ja teistes kudedes on madal, seega nii omastamine kui ka eliminatsioon kiire Elimineeritakse muutumatul kujul välja hingates

Isofluraan �Isofluraan on veidi terava, eetritaolise lõhnaga inhalatsioonianesteetikum �Näidustatud anesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks �Pärssiv toime hingamistegevusele �Anesteesia süvenedes langeb patsiendi vererõhk �Inimorganismis toimub isofluraani metabolism ainult vähesel määral

Sevofluraan �Selge, värvitu, mitte-süttiv ja lenduv mittesöövitav vedelik �Operatsiooni jaoks vajalik kontsentratsioon 0, 5 -3 % �Ärkamisperiood lühike �Kiiretoimeline, mitte-ärritav aine �Lahustub veres halvasti �Ravimi alveolaarsed kontsentratsioonid suurenevad anesteesia sissejuhatamise käigus kiiresti ning manustamise lõpetamisel vähenevad kiiresti

Tiopentaal �Ultralühitoimeline barbituraat �Annus sõltub patsiendi kehakaalust �Analgeetiline toime tingitud ravimi narkootilisest toimest �Anesteetiline toime tuleneb neuronite stimulatsiooni vähenemisest �Toime püsib 5 -10 minutit, järgneb postanesteetiline uneperiood 10 -30 minutit

Midasolaam �Vesilahustuv bensodiasepiin �Tugevalt sedatiivse ja uinutava toimega �Lisaks anksiolüütiline, krambivastane ja lihastoonust vähendav toime �Ei põhjusta respiratoorset ega kardiovaskulaarset depressiooni �Näidustused: ◦ Sedatsioon lokaalanesteesiaga teostatavate diagnostilistele/raviprotseduuridele ◦ Premedikatsioon enne anesteesia

Midasolaam �Farmakoloogilist toimet iseloomustab toime lühike kestus, mis on tingitud kiirest metaboliseerumisest �Pärast intravenoosset manustamist tekib lühiajaline anterograadne amneesia �Elimineeritakse organismist biotransformatsiooni teel peaaegu täielikult – peamiselt neerude kaudu

Endotrahheaalne anesteesia �Hingamisteedesse asetatakse toru, mille kaudu viiakse narkoosiained otse kopsudesse �Hambaravis kasutatakse enam inhaleeritavaid ja intravenoossseid anesteetikume

Üldanesteesia läbiviimine �Tavaliselt alustatakse intravenoosse kiirtoimelise anesteetikumiga � Teadvusetuse säilitamiseks + analgeesia tekkeks manustatakse ühte/mitut inhalatsioonanesteetikumi � Analgeesiat tugevdatakse, manustades intravenoosselt valuvaigistit � Lihaste lõõgastamiseks manustatakse perifeerset müorelaksanti � Selline kombinatsioon tagab kiire üldanesteesia saabumise + üldanesteesiast

Üldanesteesia sõltub. . . �Üldanesteetikumi kontsentratsioonist sissehingatavas õhus �Kopsu ventilatsioonist ja verevarustusest �Gaasi transpordist alveoolidest verre �Üldanesteetikumi võimest lahustuda veres ja liikuda verest kudedesse �Ideaalset üldanesteetikumi pole!

Üldanesteesia järgsed kaebused �Peamised kaebused: võimetus süüa, unisus, valu, veritsus, kurguvalu, uimasus, oksendamine, palavik ja köha �Protseduuri järgsed kaebused on sagedased, kuid enamuselt ei ole need tõsised � 99% lastest esineb esimesel või teisel päeval mingi protseduuri järgne kaebus, kolmandal päeval 33%

Valmistumine narkoosiks �Söömine ja joomine samal päeval enne üldnarkoosi on keelatud �Vältida rasket füüsilist koormust operatsioonile eelneval ajal �Leida saatja, kes toimetaks patsiendi peale operatsiooni koju ja oleks läheduses soovitavalt kuni järgmise hommikuni �Söömine ja joomine kahe tunni jooksul peale operatsiooni on keelatud

Kasutatud kirjandus �Anesteetikumid. Safiulina, D. Loengumaterjal �“Hammaste ekstraktsiooni õpetus” M. Kalnin, E. Leibur 1989 �http: //www. hambaarst. ee/sonastik/3086/yldnar koos �http: //www. stigma. ee/failid/narkoosieelne_k ysitlusleht. pdf � http: //www. dentalfearcentral. org/help/sedati on-dentistry/general-anaesthetic/ �http: //www. kliinikum. ee/stomatoloogia/lastesto matoloogia-osakond �http: //www. kliinikum. ee/attachments/106_anes teesia_ehk_tuimastus. htm � https: //www. arst. ee/et/Andmebaasid/Ravim

Tänan!