HAMBAKATT Darja Petuhova Stom II 2 rhm HAMBAKATT
HAMBAKATT Darja Petuhova Stom II, 2 rühm
HAMBAKATT Hambakatt on nõrgalt kinnitunud mikroobide, nende elutegevuse produktide, sülje komponentide ja anorgaaniliste ainete mass mukopolüsahhariidses maatriksis. Suuõõnes elutseb rohkem kui 25000 erinevat mikroorganiismide liiki. Mikroobid alati kinnituvad hambapinnale ja tekitavad kolooniad. Hambakatu moodustab ca 400. . . 1000 mikroorganismide liiki. Hambakatu ei ole võimalik eemaldada suud loputades, on vaja mehaanilist puhastamist. Hambakatt põhjustab enamik hambaprobleeme: � � Hambakivi (~10 päeva) Kaaries Gingiviit Parodontiit
HAMBAKATU KOOSTIS Rakulised komponendid Mikroorganiismid – kõige rohkem Streptacoccus mutans ja anaeroobid (nt. Fusabacterium ja Actinobacteria) Epiteelrakud Leukotsüüdid Makrofaagid Ekstratsellulaarne maatriks sisaldab : (suurem osa sülje glükoproteiinid) – sülje ja bakterite valgud � Polüsahhariidid (dekstraan, levaan) � Lipiidid (epiteelraku membraani ja bakterite rakuseina lipiidid) � valgud
HAMBA LADESTUSTE KLASSIFIKATSIOON Mineraliseerumata ladestused � Pellikel � Mikroobne katt � Pehme e valge katt � Toidujäägid Mineraliseerunud ladestused � sub- või supragingivaalne hambakivi � kinnitunud või kinnitumata
HAMBAKATU KLASSIFIKATSIOON Supragingivaalne � Kontaktis krooni gingivaalse kolmandikuga � Proksimaalsetel pindadel � Lohkudes, fissuurides � Maatriks – 50 % � Floora – rohkem Gramm-positiivseid mikroobe Subgingivaalne � Hambakinnituspinnal � Epiteelikinnituspinnal � Igemetasku valendikus � Tavaliselt õhuke � Maatriks – vähe või puudub � Floora – Gramm-negatiivsed ja anaeroobid
HAMBAKATU TEKE Pelliikli moodustumine (0 -4 h) Primaarne kolonisatsioon (4 -24 h) Kiire bakterite kasv ja paljunemine Sekundaarne kolonisatsioon, väljakujunenud katt (24 h – nädal) Mineraliseerumine – hambakivi ( 10. päevast)
PELLIIKUL Pelliikul on õhuke omandatud mikroobidevaba kile hammaste pinnal. Hambaemaili struktuurne komponent. � Täidab emaili ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hambakudede ja sülje vahel Hakkab moodustuma 1… 2 min pärast hambaharjamist. Pelliikli teke on soodustatud, kui suuõõne p. H langeb. Pelliikul toimib difusiooni barjäärina, aeglustades � bakterite hapete rünnakut � lahustunud Ca ja fosfaat-ioonide kadu
PELLIIKLI MOODUSTAVAD 3 KIHTI Süvakiht 0, 2. . . 1μm – jätketerohke osa, mis täidab hambaemaili poorid ja demineraliseerunud alad Keskmine kiht ~ 1. . . 2 μm – hambaemailiga tihedalt seotud Pindmine kiht ~10 μm – moodustavad sülje glükoproteiinid ja mikroobide ekskretoorsed produktid Pelliikli moodustamises osalevad: � � � Valgud (sülje glükoproteiinid, Pro-rikkad valgud) Mutsiinid Laktoferiin Histatiin Madala- ja kõrgemolekulaarsed süsivesikud
PELLIKLI TEKE Sülje proteiinide adsorptsioon hüdroksüapatiidi pinnale � Elektrostaatilised jõud Ca 2+ -ioonide ja fosfaatrühmade emaili pinnal ja sülje makromolekulides vastupidi-laetud rühmade vahel Paksus � � 2 h – 100 nm 24. . 48 h – 500. . 1000 nm
PRIMAARNE KOLONISATSIOON 0 -4 t – kontakteeruvad mikroobid oma pinna komponentide abil pelliikli komponentidega ja kinnituvad pelliiklile � Tekivad mikrokolooniad (peamiselt Gram+ mikroobid: Streptococcus mutans, sanguis, Actinomyces viscosus) Algselt mittespetsiifiline seostumine – elektrostaatilised, hüdrofoobsed jõud Spetsiifilised jõud – bakterite valgud interakteeruvad pelliikli valkudega, tekib tugev side
KASV JA KUHJUMINE Kasv: � Kinnitunud bakterite paljunemine � Uute bakterite kinnitumine 4. . 24 t jooksul – eristatavad mikrokolooniad Mõned bakterid toodavad ekstratsellulaarseid polümeere, mis soodustab teiste bakterite kinnitumist � Muutub mikrobiaalne koostis � Muutub fenotüüp
SEKUNDAARNE KOLONISATSIOON Gram+ külge kinnituvad Gram- bakterid: � Prevotella intermedia, Prevotella loescheii, Capnocytophaga sp. , Fusobacterium nucleatum, Porphuromonas gingivalis Hambapinnal – Gram+ kokid Hambakatu välispinnal Gramkepikesed, filamendid ja spiroheedid
KÜPS HAMBAKATT Supragingivaalne � Suureneb Gram- anaeroobide hulk Subgingivaalne � Hamba pinnal Gram+ kokid ja pulgad Vähem Gram � Epiteliaalses ja vabas osas Gram- kokid ja pulgad Keskkond – metaboliitide kuhjumine, hapniku vähenemine/ CO 2 hulka suurenemine, p. H langus
METABOOLNE VARIEERUVUS Supragingivaalsed sahharolüütilised mikroobid � Metaboolne laktaat ja atsetaat – p. H langus Subgingivaalsed asahharolüütilised mikroobid � Lagundavad igemetaskuvedeliku N-ühendeid – p. H muutub � Aminohapete metabolism – p. H muutus, halb hingeõhk
PH ROLL Neutraalne p. H – sülg on superküllastatud hüdroksüapatiidiga ja Ca- fosfaadiga p. H langus alla 5, 5 – happeline keskkond � Emaili demineralisatsioon – kaariese moodustumine � Emailipinnalt eralduvad kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. p. H tõuseb – aluseline keskkond � Ca soolade sadestumine � Hambakivi teke
HAMBAKIVI Mineraliseerunud hambakatt – mineraalsooladestumine Ca ja P suurenenud sisaldus Sülje inhibiitorid peatavad mineraalainete sadestumist ja kristalliseerumist Bakterite ensüümid lammutavad mineralisatsiooni inhibiitoreid
KARIOGEENSED BAKTERID Transpordivad suhkruid ja muudavad neid hapeteks Toodavad ekstratsellulaarseid ja intratsellulaarseid polüsahhariide Suudavad eksisteerida ja paljuneda happelises keskkonnas Uuring (oktoober 2013): hambaaugud võivad vähendada teatud tüüpi vähki haigestumise riski Link: http: //archotol. jamanetwork. com/article. aspx? articleid=1 752294&result. Click=1
GLÜKAANSAHHARAASID Ekstratsellulaarne ensüüm � Toodavad Streptococcus sp. ja Lactobacillus Mängivad võtmerolli kaariese patogeneesis Glükaansahharaasid katalüüsivad glükoosijääkide ülekannet, kõrgmolekulaarse polümeeri – glükaani teket sahharoosist � Glükaan soodustab mikroobide kinnitust ja kolonisatsiooni hambaemaili pinnale
UURING (DETSEMBER 2010) Hambakaariese kõrvaldamine: saavutus hambakatu uuringutes Link: http: //phys. org/news/2010 -12 -tooth-breakthroughdental-plaque. html
UURING (DETSEMBER 2012) Supragingivaalse hambakatu mikrofloora võrdlus perekonnaliikmete vahel DNA-DNA hübridisatsiooni tehnika abil Link: http: //www. sciencedirect. com/science/article/pii/S 00 03996912002233
- Slides: 20