Hambakaariese vaktsiin Karina Samigullina Maria Tegleva Diana Snagovskaja

Hambakaariese vaktsiin Karina Samigullina Maria Tegleva Diana Snagovskaja Diana Värinen Žanna Beilinson

Sisukord • • • Hambakaariese probleemi olulisus Hambakaariese tekemehhanismid Hambakaariese vaktsiineerimise mehhanismid Vaktsiini kasutamise põhitõed Uuringud ja tulemused

Hambakaaries • Hambakaariesse on haigestunud: – Eestis 83 -100% täiskasvanutest, 60 -65% lastest – Maailmas 70 -80% elanikkonnast • Seega: vaktsiini leidmine on ülioluline!

Hambakaariese tekemehhanismid • S. mutans kui peamine hambakaariese põhjustaja, ka S. sobrinus, laktobatsillid • Kaariese teke: – S. mutans produtseerib adhesiine (Ag I/II või PAC): kinnitub rakku pinnale – Adhesiinid sekreteerivad glükosüül-transferaasi (GTF), mis interakteerub bakteri glucan-binding proteiiniga (Gbp): aitab akumuleerida rohkem mikroobe – Vabastab piimhappet metabolismi käigus: emaili demineralisatsioon ja kaariese teke

Vaktsiineerimise mehhanismid • Immuunne sekkumine erinevatel kaariese teke staadiumil: – Aktiivne immunisatsioon antigeenide kasutamisega – Mikroorganismide hävitamine enne kolonisatsiooni: nt sülje Ig. A toime (opsonisatsioon, fagotsütoos) täiustamine – Kolonisatsiooni peatamine tänu retseptorite blokeerimisele – GTF ensüümi inaktivatsioon – Gbp proteiinide akumulatsiooni blokeerimine

Vaktsiini kasutamise põhitõed: • Immunisatsioon peab algama enne 2. eluaastat • Vaktsiini subühikud sisaldavad struktuurseid elemente: – adhesiinide perekonda I/II antigeene – GTF – Gbp (glucal-binding proteins)

Aktiivne immunisatsioon • Vähe kliinilisi katseid • GTF (glükosüül-transferaas) sünteesitakse S. mutans ja S. sobrinus’e poolt • Immunisatsioon GTF-antigeeniga Tulemus: sekretoorse Ig. A antikehade teke mõnevõrra suurem • Oraalsed preparaadid S. mutans GTF-antigeeniga Tulemus: osadel täiskasvanutel oraalne immunisatsioon - S. mutans’i ilmumise edasilükkamine (1)

Passiivne immunisatsioon • Sekretoorsed Ig. A-d: väheeffektiivsed - lühike ellujäämiseaeg • Monoklonaalsed Ig. A-d: effektiivsemad – Inhibeerivad GTF aktiivsust – Reageerivad adhesiinide Ag-ga proliin-rikka fragmendiga ja inaktiveerivad neid – Tulemus: noored S. mutans’iga mitteinfitseeritud lapsed jäid pikemaks ajaks kaariesevabad – kaariese ilmumise hilinemine (2)

Glucan-binding proteins (Gbp) • Asub S. mutans’i seinas = antigeen • Gbp. B antigeen: – Uuringutest leiti, et Gbp. B on võimeline esile kutsuda immuunvastust (3): Gp. B subkutaanne injektsioon süljenäärmete regiooni või mukoosne aplikatsioon läbi intranasaalne sisestamine põhjustas immuunvastuse – Sülje Ig. A ilmumine Gbp. B vastu põhjustab väikestel lastel naturaalse immuunsuse esilekutsumist (4)

Viimased uuringud • S. sobrinus’e rekombinantne enolaas (r. Enolase) = antigeen – Tõstas sülje Ig. A ja Ig. G antikehade taset – Loodetavasti ohutu tuleviku vaktsineerimise meetod hambakaariese vastu

Viimased uuringud • Imemistablettid Ig. Y antikehadega munakollasest – Suunatud vastu S. mutans’i glükosüültransferaasi – Katsealusteks olid noored terved täiskasvanud – Tulemus: S. mutans’i kolonisatsiooni supressioon – Kahjutu vaktsineerimismeetod

Allikad 1. http: //europepmc. org/articles/PMC 260675 2. http: //www. nature. com/nm/journal/v 4/n 5/abs/ nm 0598 -601. html 3. http: //europepmc. org/articles/PMC 176112 4. http: //europepmc. org/articles/PMC 97065 5. http: //www. perekool. ee/artiklid/lastehammaste-tervis-kaaries/ 6. https: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PM C 3708248/