Gustave Flaubert 12 detsember 1821 8 mai 1880

Gustave Flaubert (12. detsember 1821 - 8. mai 1880)

Üldiselt Kuulub 19. sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid. Pühendus kirjanduslikule loomingule alates aastast 1846 kui oli elama asunud oma kodulähedasse mõisa. Inspiratsiooni saamiseks reisis ta ka Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Samuti käis ta tihti looduses. Kuulsuse saavutas ta oma esimese teose „Madam Bovaryga“, mis ilmus 1857.

Lisaks on tal ilmunud ka usufilosoofiline teos „Püha Antoniuse kiusamine“, novellikogu „Kolm lugu“ ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb.

Elutee Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1844 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda.

„Madame Bovary“ “Madame Bovary“ on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased – kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism – niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes. „Madame Bovary“ ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna, kauni, noore, särava naise surma selline kirjeldamine võimatu. …

Kokkuvõte • Charles Bovary vaesest perest pärit arst, kes kohtus Emmagaga läbi ühe oma patsiendi. • Pärast Charlesi naise Heloise surma hakkasid Emma ja Charles rohkem üksteise seltsis aega veetma. • Peagi toimusid pulmad ning Emma oli alati unistanud suursugusest ja uhkest elust. Ta uskus, et abiellumine täidab kõik ta soovid. Pidi pettuma. • Emma muutus järjest depressiivsemaks ja Charles otsustas kolida. Uueks koduks sai Yonville Abbey. Selgus ka, et Emma ootab last. Laps sai nimeks Berthe. • Emmal tekkis kirglik afäär Hr. Leoniga, kuid ta taipas, et see on vale ja üritas olla hea abikaasa. Kui Leon Pariisi sõitis, muutus naine järjest kapriisemaks. See põhjustas Charlesile südamevalu. • Hr. Rodolphe tuli oma sulasega arsti juurde, kellel oli vaja aadrit lasta. Arst kutsus Emma endale appi. Hr. Rodolphe oli naistemees ja ta tahtis Emmat endale võita. See tal ka õnnestus ning taas oli Emmal salasuhe teise mehega. Sellest rääkis juba terve linn, aga Charles usaldas ja armastas endiselt oma naist. • Emma ja Rodolphe suhe lõppeb ja naine on taas sügavas masenduses. Vahepeal ta üritab sellest välja tulla, kuid kõik muutub tagasi endiseks. Lisaks kõigele on Emma tohututes võlgades ja ta üritab oma nahka päästa pakkudes end kõigile linnameestele, kuid keegi ei ole nõus talle raha andma. Kui tullakse juba Charlesi varasid arestima võtab meeleheitel naine arseeni ja sureb. Emma tegi enesetapu.

Aitäh tähelepanu eest!