George Sand 1804 1876 TPL 2013 George Sand

George Sand (1804 -1876) TPL 2013

George Sand Eugene Delacroix’ maal (1838) �Tegelik nimi: Amandine Lucie Aurore Dupin; �Isa oli Napoleoni armee ohvitser, ema tantsjanna; �G. Sand kasvas üles maal, Nohant’i mõisas Kesk. Prantsusmaal; �Teda kasvatas vanaema, sest isa kukkus ratsahobuse seljast ja ema ei saanud tütrega läbi.

Nohant George Sandi Nohant http: //www. youtube. com/watch? v=Xs. PNz. FHMX 80

G. Sandi kujunemine �Suurt mõju avaldas Nohant’i valitseja Deschartes, kes õpetas tüdrukule ladina keelt, füüsikat, keemiat, ravitsemist; �tema mõjul tõmbas tüdruk selga meesterõivad. � 16 -aastaselt abiellus endast 9 aastat vanema parun Dudevant’iga; neil sündis kaks last. � 17 -aastaselt, pärast vanaema surma, sai temast mõisaomanik.

Aurore ja Casimir Dudevant

G. Sand Pariisis Karikatuur George Sandist u 1848 � 26 -aastaselt teatas Sand abikaasale, et kavatseb poole aastast veeta Pariisis. �Sellesse aega jääb prantsuse romantismi sünd: V. Hugo “Hernani” – romantiliseks kangelaseks saab mässaja, jõuline looja. �Viis kuud pärast etendust toimus 1830. aasta juulirevolutsioon.

G. Sand Pariisis �Pariisis liikus Sand sõprade ringis meesteriietes. Selleks oli mitu põhjust: 1. talle ei meeldinud kanda maas lohisevat seelikut; 2. romantilise 19. sajandi naisterõivad ei olnud praktilised: peenike sipelgapiht, puhvis varrukad, lai seelik, mis puusade kohalt õhu alla võttis; 3. naised ei tohtinud üksi väljas käia, kuid hallis mantlis, vesti ja pükstega nägi ta välja nagu iga teine ladina kvartali üliõpilane.

“Meenutus Lisztist”(1840) Joseph Danhauseri maalil on Alexandre Dumas, Victor Hugo, George Sand, Marie d'Agoult.

G. Sand ja Jules Sandeau �Pariisis tutvus G. Sand endast 7 aastat noorema Jules Sandeau’ga, kellega kirjutas kahasse esimese romaani “Rose ja Blanche” (1830), mis ilmus ühise nime J. Sand all. �Sand alustas kohe teist romaani “Indiana” (1832). Et naise nimi teose autorina ei oleks läbi läinud, võttis ta kirjanikunimeks Georges Sand. �“Indiana” kõneles naisest, keda ei rahulda kooselu armukese ega abikaasaga – naisõiguslik romaan. �Romaani eest saadud honorar muutis ta mehest sõltumatuks.

G. Sand ja P. Mérimée �Pärast J. Sandeau’st lahkuminekut tutvus G. Sand Mériméega. �Et Mérimée nägi Sandis rivaali, sissetungijat valdkonda, mis naistele ei kuulu, ei pakkunud Sand talle naisena huvi. �Sand: Naine on peegel, milles mees tahab näha iseennast. Kui peegel ei näita enam seda ilusat pilti, mida mees ootab, siis see peegel, see naine pole enam midagi väärt.

Romaan “Lélia” Luigi Calamatta portree G. Sandist, 1837 �G. Sandil oli raske: ühelt poolt süüdistati teda frigiidsuses, teiselt poolt paljude armukeste pidamises. �Romaanis “Lélia” (ajendatud suhetest Mériméega) püüab ta lahata mehe ja naise vahelist armastust, mida vajab üks, mida teine. �Romaani kangelanna pole suuteline tundma füüsilist iha, tema hinge ja keha vahel laiub ületamatu kuristik.

G. Sand ja Alfred de Musset �Musset oli 23 -aastane, G. Sand 29 -aastane, kui nad tutvusid. �Musset oli romantiline poeet: noor, kauni välimusega, kunstiandega, õppinud õigus- ja arstiteadust, tema esimesed luuletused ilmusid, kui ta oli 18 aastane. �Varsti pärast tutvumist võeti ette reis Veneetsiasse, armastajate linna, kuid Sand haigestus teel.

Alfred de Musset “Autoportree G. Sandiga”

Sonett Nii armastada, et ei oleks vale üks hetkki selles õnnestavas voos, nii avalat kui lapsed muinasloos – ei näri süümepiinad, elualpus kale. Nii jätta iga teesklus, iga poos, nii oma armastuse päevas olla koos, et hingeõhk on rahu puhasvalev – nii hingas Laura, mõeldes kallimale. Sa justkui kirkuses vaid samme seaks… Sa ütled, palgeil õhetusepuna, et nii peab armastama. Kuulan võlutuna. Musset’ joonistus G. Sandist Tean kahtlusi ja teotust – kes veel teaks! Ja nii ma vastan sulle mõtlikuna: “On tihti teisiti, kuid tõesti nõnda peaks. ”

G. Sand ja A. de Musset �Musset ei talunud haiget Sandi, ta lõpetas nende suhte ja veetis palju aega bordellides. �Kui Sand tervenes, haigestus Musset. �Nüüd ei lahkunud G. Sand Musset’ haigevoodi juurest ja põetas teda, kuid tutvus samal ajal itaalia arsti Pagelloga. �Musset naasis Pariisi Sandita. �Hiljem nende suhted taastusid näiliselt.

G. Sand ja A. Musset �Musset jäi elu lõpuni üksi, kuid kirjanikuna puhkes ta õitsele: �ilmus näidend “Armastusega ei naljatata”; �autobiograafiline romaan “Sajandi lapse pihtimus” – romaan armastusest, sajandi vaimust ja tõeotsingu valudest, millega püüdis heastada Sandile tehtud ülekohut. See oli tema kaitsekõne endale ja oma põlvkonnakaaslastele. �“Sajandi lapse pihtimus” http: //www. youtube. com/watch? v=opfn 7 em 7 r. II&feature=rela ted Alfred de Musset’ joonistus G. Sandist 1833 �G. Sandi kiri A. de Musset’le (laulab Celine Dion, prantsuskeelsed sõnad ekraanil) http: //www. youtube. com/watch? v=gm. B 7 OTc. RCQ&feature=related

G. Sandi karikatuur endast: “Suitsetav G. Sand”

G. Sand ja Pietro Pagello �Veneetsias kohtus Sand arsti Pietro Pagelloga, kes äratas Sandis uue naise, kes kohutas Musset’d. �Pärast Musset’ lahkumist jäi Sand veel pooleks aastaks Veneetsiasse. �Nende armastust iseloomustab hästi Sandi kiri Pagellole.

G. Sand ja Frederic Chopin ja George Sand

G. Sand ja F. Chopin Postkaart: G. Sand kuulamas F. Chopini klaverimängu �Suhe Frederic Chopiniga kujunes Sandi pikimaks – 9 aastat. �Suhte alguses sõitsid nad Mallorcale, kuid Chopin haigestus ja tal diagnoositi tuberkuloos. �Pariisi naastes olid neist saanud elukaaslased, kelle suhteid pingestas vahekord Sandi lastega: ema hoidis poja Maurice’i poole, Chopini lemmik oli tütar Solange.

G. Sandi poeg Maurice Dudevant

G. Sandi tütar Solange Dudevant

Maja Mallorcal, kus G. Sand kirjutas Frédéric Chopin ja George Sand ~ “Armastus Mallorcal” http: //www. youtube. com/watch? v=93 l. Xswqj. KTI

E. Delacroix’ maal George Sandist ja Frederic Chopinist

Romantilise elu muuseum Pariisis Saint Georges 16 rue Chaptal; George Sandi tuba

George Sandi vaated �Üks Sandi vaimseid õpetajaid on Rousseau: ta ülistab vabadust, lihtsust, loomulikkust, tundeid. �Teda mõjutasid ka utopistliku sotsialismi ideed: järkjärguline emantsipeerumine, võrdsus. �Tegeles loomingus filosoofiliste arutluste, sotsiaalsete probleemide, nt naiste võrdõiguslikkusega.

George Sandi looming 1877 �Teosed võib jagada kolme rühma: 1. naisõiguslikud armastusromaanid: “Indiana”, “Lélia” – kirjutatud kirgliku armastajana; 2. nn sotsialistlikud romaanid, kus otsitakse väljapääsu rusutusest: “Consuelo”, “Angibault’ mölder”; 3. idüllilised külaromaanid: “Väike Fadette”.

Naisõiguslikud armastusromaanid �Aastatel 1832 -1836 käsitles Sand naiste probleeme; �valmisid idealistlikud ja romantilised naisõiguslikud romaanid: �naine tuleb vabastada, tal on õigus vabalt armastada ja oma tundeid järgida. �Abielu on “üks barbaarsemaid institutsioone, mis ühiskond kunagi loonud”. �Sand omandas feministi kuulsuse; tema romaanid olid oma ajas väga julged ning kajastasid naise emantsipatsiooni arengut 19. sajandi Prantsusmaal.

Nn sotsialistlikud romaanid � 1840. aastatel, kui Sand huvitus poliitikast, otsis ta ka loomingus positiivset lahendust ühiskondlikele vastuoludele: �romaanide kangelased pole enam romantilised üksiklased, vaid võitlevad inimkonna parema tuleviku eest; �aadlikud abielluvad vaeste neidudega ja jagavad vara vaestele; �asutatakse utopistlikke töökodasid, kus rikkad ja vaesed töötavad võrdsetel alustel.

“Consuelo” �Sandi tuntuim teos “Consuelo” on romantiline romaan kunstniku kutsumusest ja ülesannetest elus, tema isiksuse kujunemisest ja arenemisest – seega arenguromaan. �Consuelo võitleb raskuste ja kiusatustega, et tõestada õigust olla ka naisena kunstnik; �armastuse ja kunstnikukutsumuse konflikt. �Lahenduse annab Sand romaani järjes “Krahvinna Rudolstadt”: �Consuelo rändab ühes armastatud mehega mööda maad ringi, esitab lihtsatele inimestele oma laule – leitud on kompromiss.

Küla- ja talupojaromaanid � 1848. aasta revolutsioon muutis Sandi: ta pooldas reforme, mitte verevalamist; �ta lahkus Pariisist ja asus püsivalt elama Nohant’i mõisa. �Edaspidi kirjutas peamiselt idüllilisi talupojaromaane, nt “Väike Fadette”. � 1850. aastatel kirjutas ka ulatusliku ja väga avameelse autobiograafia “Minu elu lugu”.

Sandi looming �George Sand pühendas end täielikult kirjandusele, töötas palju, korrapäraselt ja intensiivselt; �tema teoste täielik kogu anti möödunud sajandi lõpul välja 109 -köitelisena: 90 romaani ja jutustust (u 2 romaani aastas), memuaarid, näidendid, artiklid, kirjavahetus. �Ta ei parandanud ega viimistlenud kunagi oma teoseid, nagu seda tegid Flaubert, Tolstoi või Tšehhov. �Suur osa tema teostest on kaotanud aktuaalsuse.

George Sandi loomingu tugevus �Sandi tegelased on psühholoogiliselt usutavad ka kõige võimatumates olukordades ega muutu kunagi skemaatiliseks. �Sand oli suur jutustava proosa meister, ta lõi uue romaanistiili: ladusa, lihtsa ja loomuliku. �Tema teosed olid kaasaegsete seas ülipopulaarsed ning on kergesti loetavad ja mõistetavad ka praegu.

Felix Nadar G. Sandi fotoportree Felix Nadar (1820 -1910) prantsuse fotograaf

George Sandi elu Nadari kujutuses

François-Léon Sicard’i skulptuur George Sandist