GENEETIKA Dihbriidne ristamine Koostas Kristel Mekask Dihbriidsel ristamisel

GENEETIKA Dihübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask

Dihübriidsel ristamisel vaadeldakse kahe erinevates kromosoomipaarides paikneva, teineteisest sõltumatu alleelipaari pärandumist.

Mendeli 3. , sõltumatu lahknemise seadus Homosügootide ristamisel moodustuvad F 2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid, kui geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teineteisest piisavalt kaugel ). Erinevates kromosoomides paiknevad geenid päranduvad üksteisest sõltumatult 9: 3: 3: 1 = fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mõlemas alleelipaaris

Ristati valge lühisabaline kass pruuni pikasabalise kassiga. F 1 isendid olid kõik pruunid ja pikasabalised. Koosta pärandumisskeem Määra vanemate ja F 1 ning F 2 järglaste genotüübid.

Dihübriidne ristamine 1. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega. Milliste tunnustega ja millise tõenäosusega võivad olla lapsed. Kui pruunisilmse tumedapäise tütre mees on samuti pruunisilmne ja tumedapäine ning mõlema tunnuse suhtes heterosügoot. A – brünett a – blond B – pruunisilmne b - sinisilmne

P: AABB x aabb F 1: Aa. Bb P: Aa. Bb x Aa. Bb F 2 AB Ab a. B ab AB AABb Aa. BB Aa. Bb Ab AABb AAbb Aa. Bb Aabb a. B Aa. Bb aa. BB aa. Bb ab Aa. Bb Aabb aa. Bb aabb V: 9/16 brünett ja pruunisilmne; 1/16 blond ja sinisilmne; 3/16 blond ja pruunisilmne; 3/16 brünett ja sinisilmne

Dihübriidne ristamine Mendeli III seaduse tõttu võib dihübriidset ristamist vaadelda kahe monohübriidse ristamisena. Sel viisil monohübriidsetel ristamistel saadud genotüüpide esinemise tõenäosused korrutatakse, domineerimise korral näiteks: (3: 1)x(3: 1) = 9: 3: 3. 1 2. Ristati must pikakarvaline merisiga analüüsivalt valge lühikese karvaga meriseaga. F 1 isendid olid pooled mustad pikakarvalised, pooled mustad lühikese karvaga. Määrake vanemate ja F 1 järglaste genotüübid.

Dihübriidne ristamine 3. Inimesel pruun silmavärvus domineerib siniste üle, paremakäelisus vasakukäelisuse üle, kusjuures nimetatud geenid paiknevad eri kromosoomides. Millised lapsed võivad sündida kui a) pruunisilmne paremakäeline (mõlema tunnuse suhtes homosügootne) abiellub sinisilmse vasakukäelisega, b) mees on sinisilmne ja paremakäeline, naine pruunisilmne ja paremakäeline (mõlema tunnuse suhtes heterosügootne)?

Dihübriidne ristamine 4. Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh–? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida?

P: IAIBRr x IAIBRr F 1 I AR I Ar IB R IB r IAIARR IAIARr IAIBRR IAIBRr IAIArr IAIBRr IAIBrr IAIBRR IAIBRr IBIBRR IBIBRr IAIBrr IBIBRr IBIBrr V: 6/16 AB Rh+; 3/16 A Rh+; 3/16 B Rh+; 2/16 AB Rh; 1/16 A Rh-; 1/16 B Rh-

Dihübriidne ristamine 5. Punaseõielist kitsalehelist lõvilõuasorti ristati valgeõielise laialehise sordiga. Esimese põlvkonna hübriidtaimed olid kõik roosaõielised ja keskmise lehelaiusega. Missuguseid taimi on oodata F 2 põlvkonnas? Missugune osa F 2 taimedest peaks sarnanema kummagi lähtesordiga? Ā Ā – punane aa – valge Āa – roosa BB – kitsaleheline bb – laialeheheline Bb – keskmise lehe laiusega

P: ĀĀBB x aabb F 1: Āa. Bb P: Āa. Bb x Āa. Bb F 2 ĀB Āb a. B ab ĀB ĀĀBb Āa. BB Āa. Bb Āb ĀĀBb ĀĀbb Āa. Bb Āabb a. B Āa. Bb aa. BB aa. Bb ab Āa. Bb Āabb aa. Bb aabb V: 1/16 punane kitsalehine (ĀĀBB) ja 1/16 valge laialehine (aabb)

Dihübriidne ristamine 6. Lainesjuukseline bariton abiellus lainesjuukselise metsosopraniga. Vanemate mõlemad tunnused olid intermediaarsed. Missugune on tõenäosus, et nende laps on a) lainesjuukseline bass b) lokkisjuukseline sopran? (Bass, bariton, tenor; Alt, metsosopran, sopran ).

Kasutatud materjal: http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Molekularbiologische_%C 3 %9 Cbertragbarkeit_der_Mendelsche_Regeln. svg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/6/6 c/Dihybrid_cross. png http: //biomedicum. ut. ee/~dyyna/ (geneetika ülesanded)