Gaasid Merily Vapper 12 B Gaasiline olek GaasAine

Gaasid Merily Vapper 12 B

Gaasiline olek Gaas-Aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahtumisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek.

http: //upload. wikimedia. org/wikiped ia/commons/6/6 d/Translational_mo tion. gif

Gaasi omadused 1. 2. 3. 4. 5. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed, v. a inertgaasid, mis on atomaarsed Enamus gaase on madala molekulmassiga Erinevate gaaside mitmed füüsikalised omadused on väga sarnased, eriti madalatel rõhkudel Gaasid on kergesti kokkusurutavad ja täidavad kiiresti kogu neile saadaoleva ruumala. See näitab, et gaasi molekulid on üksteisest suhteliselt kaugel ning pidevas kaootilises liikumise

Iseloomustavad suurused � Temperatuur � Rõhk � Ruumala

Ideaalne gaas • Gaaside uurimine on keeruline ja kulukas. Seepärast kasutatakse uurimiseks gaasi mudelit • Lihtsaim gaasi mudel, mida kasutatakse gaaside uurimiseks on ideaalne gaas. Ideaalse gaasi mudel: 1. molekulide ruumala on anuma ruumalaga võrreldes kaduvväike (lühidalt: molekulid on punktmassid) 2. molekulide vahel ei mõju tõmbejõud 3. molekulide omavahelisel põrkumisel ja põrkumisel vastu seina mõjuvad neile tõukejõud. Põrked on absoluutselt elastsed, st molekulide kiirus peale põrget ei muutu. •

Reaalsed gaasid � Reaalsete gaaside korral hakkavad nende omadused rõhu tõustes või temperatuuri alanedes ideaalgaasi seadusest kõrvale kalduma � Reaalgaasid on veeldatavad, seega gaasi molekulide vahel peavad eksisteerima tõmbejõud

Hapnik 1. 2. 3. 4. 5. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O 2) ja trihapnik ehk osoon(O 3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril – 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid

Heelium � lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem vees lahustuv. Tekib radioaktiivsete elementide alflagunemisel. � natuke kergem õhust. Sulamis temperatuur on 270ºC, keemis temperatuur on -269ºC. � kasutstakse inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas ja keemilises süsteemis kasuliku õhu koostisena kessoontõve vältimiseks, vedelat heeliumi madalate temperatuuride saamiseks. Heeliumi kasutatakse veel õhupallide täitmisel, jahutab tuumareaktoreid. �

Lämmastik Värvusetu, lõhnatu , õhust veidi kergem gaas, vees vähe lahustuv 2. Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, pirnidetäitmiseks 3. vees lahustub minimaalselt ja pole mürgine 4. Lämmastiku sulamis temperatuur on – 210 o. C ja keemistemperatuur on – 196 o. C 1.

Tänan tähelepanu eest !!!!