Funktsiooni graafiku teisendused Heldena Taperson www. welovemath. ee
. . graafik saadakse funktsiooni y=f(x) graafiku peegeldamisel x- telje suhtes.
. . graafik saadakse funktsiooni y=f(x) graafiku peegeldamisel y- telje suhtes.
y=f(x) Milline on f(-x)? Milline on –f(x)?
. . graafiku saame kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti ordinaati korrutame arvuga b.
. . . graafiku joonestamiseks vajalikud punktid saame, kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti abstsissi korrutame arvuga k ning seejärel arvutame ordinaadi väärtuse.
y=f(x) Milline on f(kx)? Milline on kf(x)?
Kui a>0 (a<0), siis graafiku saamiseks nihutame y = f(x) graafikut a (|a|) ühikut mööda x-telge paremale (vasakule) poole.
. . . graafiku saame, kui y = f(x) graafikut nihutame mööda y-telge.
Milline on f(x+1)? Milline on f(x)+1? y=f(x)
. . graafiku saame y=f(x) graafikust, kui x-teljest kõrgemale jäävad osad jäävad samaks. Graafiku need osad, mis on x-teljest allpool, tuleb peegeldada x-telje suhtes.
Liitfunktsioon
Funktsioone, kus argumendi ja funktsiooni väärtuse vaheline seos teostub kahe- või rohkemalülilise sõltuvuse ahela kaudu, nimetatakse liitfunktsiooniks. välimine funktsioon sisemine funktsioon
Moodusta antud funktsioonidest liitfunktsioonid.
Kahest funktsioonist liitfunktsiooni moodustamisel võiks kasutada järgmist nippi: Tahame moodustada uue funktsiooni F(x) nii, et f [g (x) ] (NB! Järjekord on ju oluline - mis on sisemine ja mis välimine). Kuna välimine on funktsioon f, siis alustame sellest nii: st. muutuja koha jätame tühjaks. Selle tühiku asendame nüüd sisemise funktsiooniga g(x).