FRANZ KAFKA 1883 1924 TPL Franz Kafka Tehhi

  • Slides: 41
Download presentation
FRANZ KAFKA (1883— 1924) TPL

FRANZ KAFKA (1883— 1924) TPL

Franz Kafka �Tšehhi juut; �kirjutas saksa keeles; �vähesed kirjanikud on andnud võimalusi erinevamateks tõlgendusteks

Franz Kafka �Tšehhi juut; �kirjutas saksa keeles; �vähesed kirjanikud on andnud võimalusi erinevamateks tõlgendusteks kui Kafka oma loominguga.

Kafka lapse- ja noorpõlvepilte

Kafka lapse- ja noorpõlvepilte

http: //www. scrapbookpages. c om/Czech. Republic/Prague/Old Town/Franz. Kafka 01. html Kafka-aegne Praha oli Austria-Ungari

http: //www. scrapbookpages. c om/Czech. Republic/Prague/Old Town/Franz. Kafka 01. html Kafka-aegne Praha oli Austria-Ungari keisririigi provintsilinnas

Kafka maja (sinine) Praha vanalinnas Zlata Ulicka /Golden Lane

Kafka maja (sinine) Praha vanalinnas Zlata Ulicka /Golden Lane

Võõras �Ta oli juudi päritolu, kodune keel oli saksa keel – seetõttu jäi võõrkehaks

Võõras �Ta oli juudi päritolu, kodune keel oli saksa keel – seetõttu jäi võõrkehaks tšehhide hulgas. See põhjustas Kafka hinges konflikti: ta oli võõras, ei suutnud sotsiaalselt assimileeruda. �Ta oli juudi religiooniga sideme kaotanud ja ometi oma rahva problemaatikat sügavalt jagav juut sakslaste keskel, sakslane tšehhide keskel, võõras oma isakodus, kompromissitult aus tõefanaatik, eluaegne üksiklane. „Kaines kantseleikeeles” kujutas ta võõrandunud maailma, elu vastuolulisust.

Kafka käekirja näidis

Kafka käekirja näidis

Suhted isaga �Tema isa oli kaupmees – robustne, vitaalne, despootlikult isekas; isa kõrval tundis

Suhted isaga �Tema isa oli kaupmees – robustne, vitaalne, despootlikult isekas; isa kõrval tundis ta end äpardunud allajääjana, seda võib pidada ka teda painanud süütunde üheks põhjuseks. Suhted isaga kajastuvad paljudes Kafka novellides. Ta ise on oma loomingut nimetanud põgenemiskatseks isa eest („Kiri isale”). �Kafka oli ülitundlik natuur, kes vale kasvatuse ja sotsiaalse kontaktituse tõttu üha enam oma sisemaailma kapseldus ja väljundi leidis vaid kirjutamises.

Kafka pärines keskklassi perekonnast; õppis ülikoolis õigusteadust; töötas kindlustusseltsis. Kafka ja ta õed: Elli,

Kafka pärines keskklassi perekonnast; õppis ülikoolis õigusteadust; töötas kindlustusseltsis. Kafka ja ta õed: Elli, Ottla, Valli

Kafka eraelu �Kafka elu oli sündmustevaene: lõpetas Praha ülikooli juristidiplomiga ja töötas kindlustusametnikuna. �Oma

Kafka eraelu �Kafka elu oli sündmustevaene: lõpetas Praha ülikooli juristidiplomiga ja töötas kindlustusametnikuna. �Oma ametis õppis tundma kantseleide maailma ja türanniat selle eriti värdjalikus Austria-Ungari variandis – „minnalaskmisega leevendatud despotismis”. �Tema suhtlusring oli ahas, olulisim sõber oli Max Brod – tema loomingulise pärandi säilitaja. � 1917. a jäi Kafka tuberkuloosi. �Ta kihlus kahe naisega (ühega isegi kaks korda), kuid katkestas ise kihlused. Alles viimasel eluaastal, haigusest murtud mehena, leidis ta harmoonia juuditari Doraga.

Kafka ja Felice Bauer (kolm korda kihlatud)

Kafka ja Felice Bauer (kolm korda kihlatud)

Julie Wohryzek (kihlub Kafkaga 1919 suvel, kihlus katkeb 1920 juulis)

Julie Wohryzek (kihlub Kafkaga 1919 suvel, kihlus katkeb 1920 juulis)

Milena Jesenska-Polak Kafka alustab temaga kirjavahetust 1920. aastal.

Milena Jesenska-Polak Kafka alustab temaga kirjavahetust 1920. aastal.

Kogu elas Kafka koos vanematega, alles elu viimastel aastatel õnnestus kolida kodust minema: 1923–

Kogu elas Kafka koos vanematega, alles elu viimastel aastatel õnnestus kolida kodust minema: 1923– 1924 elas Kafka Dora Diamantiga Berliinis.

Sõber ja kirjastaja Max Brod

Sõber ja kirjastaja Max Brod

Viimane foto Franz Kafkast, tehtud Kierlingi sanatooriumis. Oma testamendis palus Kafka, et Max Brod

Viimane foto Franz Kafkast, tehtud Kierlingi sanatooriumis. Oma testamendis palus Kafka, et Max Brod põletaks ta avaldamata romaanid. Õnneks Brod seda palvet ei täitnud.

Kafka teosed �Lühijutud �„Metamorfoos” (1916) �Romaanid: �„Protsess” (1925) �„Loss” (1926) �„Ameerika” (1927)

Kafka teosed �Lühijutud �„Metamorfoos” (1916) �Romaanid: �„Protsess” (1925) �„Loss” (1926) �„Ameerika” (1927)

Mõistujutt �Tema romaanid ja jutustused viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. �Nad tähendavad seda, mida

Mõistujutt �Tema romaanid ja jutustused viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. �Nad tähendavad seda, mida ütlevad, ja viitavad alati seejuures millelegi hõlmavamale. �Neid võib võtta katsena hõlmata kogu inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. �Kafka oli küsija, otsija, kuid ta tegi seda kujundi kaudu. Ta elu ja looming on ühtne. Kirjutamine võis olla talle enesekaristus, oma süü väljatoomine. �Ta kirjutab paraboole – mõistujutte. Tema loomingut iseloomustab oma aja inimese sügava väärdumuse taju.

Lugu noormehest, kes ühel päeval muutub putukaks.

Lugu noormehest, kes ühel päeval muutub putukaks.

1912 kirjutab Kafka lühijutu „Otsus” ja vähem kui kuuga kirjutab novelli „Metamorfoos” (pärast seda,

1912 kirjutab Kafka lühijutu „Otsus” ja vähem kui kuuga kirjutab novelli „Metamorfoos” (pärast seda, kui on ähvardanud enesetapuga). Kafka ei määratle „Metamorfoosis”, mis liiki putukaks Gregor Samsa muutub. See annab kunstnikele vabad käed, kuidas Gregorit kujutada.

Kafka Prahas 1922

Kafka Prahas 1922

„Protsess” Kafka hakkab romaani kirjutama 1914. aastal, kui ta on esimest korda katkestanud kihluse

„Protsess” Kafka hakkab romaani kirjutama 1914. aastal, kui ta on esimest korda katkestanud kihluse Felice Baueriga. Romaanis meenutab preili Bürstneri kuju Felice Bauerit. „Protsessi” kirjutamiseks võis Kafka inspiratsiooni saada kihluse katkestamisest, aga ka Praha saadiku dr Karel Sviha protsessist 1914 mais: tal ei õnnestunud süüdistust ümber lükata (väidetav äraostetavus ning vandenõus osalemine) ning see viis ta poliitilise ja kodanliku eksistentsi hävitamiseni.

Elu ja loomingu ühtsus � Kafka elu ja looming on ühtne. � Kirjutamine võis

Elu ja loomingu ühtsus � Kafka elu ja looming on ühtne. � Kirjutamine võis olla talle enesekaristus, oma süü väljatoomine. � Josef K. tapetakse (seda võib pidada sümboolseks enesetapuks) 31 aastaselt, niisama vana oli Kafka „Protsessi” kirjutama asudes. � Kafkat on seostatud ekspressionistidega – ta annab subjektiivsusele õiguse, on eetilistes küsimustes maksimalist, teda iseloomustab metafoorne laad –, kuid ta on skeptilisem. � Isiklik traagika võimendas veelgi loomupärast kalduvust näha teravamalt elu „ööpoolt” – inimese irreaalset, absurdset ja bürokraatlikku olemust. See absurdsus esineb inimeses endas, Kafka aitab meil seda näha. Kafka kohutavaim mõte pidi olema mõte elu mõttetusest, absurdimõte. Tema looming pole mitte absurdi kinnitus, vaid pidev eemaletõrjumine, vastupidise otsing.

„Protsess” �„Protsess” – kummituslik maailm, kummaline kohus, ebamäärane süü, totaalne bürokraatia, ebainimlikkus. �G. Janouchi

„Protsess” �„Protsess” – kummituslik maailm, kummaline kohus, ebamäärane süü, totaalne bürokraatia, ebainimlikkus. �G. Janouchi küsimusele: „Aga kes seadust ära ei tunne, kuidas see vabaduseni jõuab? ” vastas Kafka: „Sellele antakse seadus hoopidega teada. Kes seadust ära ei tunne, see lohistatakse ja nüpeldatakse tunnetama. ”

„Protsess” � Josef K. -le makstakse kätte tema patt („Mõistmatus, läbematus, käegalöömine – see

„Protsess” � Josef K. -le makstakse kätte tema patt („Mõistmatus, läbematus, käegalöömine – see on patt, ” on öelnud Kafka ise) kui ka anonüümne, kollektiivne süü, „pärispatt”, mistõttu ta on selliseks saanud – tõelisest elust ja tõelisest inimlikust minast võõrdunud armastus- ja vastutusvõimetuks egoistiks. Süüdi on nii Josef K. kui ka koletu kohus, mis Kafka sõnul toimib selleks „et sulle näidata mitte seda, mis sul puudub, vaid seda, et sul puudub miski. ” Kafka näitab probleemi olemasolu, kuid jätab mõistatuseks. � Inimese süü põhi on selles, „et ta valib näiliselt raskesti kättesaadava kõlbelise väärtuse asemel ahvatlevalt lähedale jääva ebaväärtuse”. Inimene saaks teisiti toimida, „pattulangemine on tema vabaduse tõendus”.

Film „Protsess” � http: //www. youtube. com/watch? v=dxtm 5 Flh 5 x 4&feature=Play. List&p=8

Film „Protsess” � http: //www. youtube. com/watch? v=dxtm 5 Flh 5 x 4&feature=Play. List&p=8 E 32 E 646 A 2 A 3 D 70 D&index � � � =0&playnext=1 http: //www. youtube. com/watch? v=NSp. DNg. QSJ 1 o&feature=Play. List&p=42538 A 2 B 09 FF 2954&playn ext=1&playnext_from=PL&index=2 http: //www. youtube. com/watch? v=WECv. Vl. ZXJI 0&feature=Play. List&p=42538 A 2 B 09 FF 2954&playne xt=1&playnext_from=PL&index=4 http: //www. youtube. com/watch? v=s. Txy 785 Ik. U&feature=Play. List&p=8 E 32 E 646 A 2 A 3 D 70 D&playnext=1&playnext_from=PL&index=4 http: //www. youtube. com/watch? v=H 68 nez. Z 6 X 8 o&feature=Play. List&p=8 E 32 E 646 A 2 A 3 D 70 D&index =5 http: //www. youtube. com/watch? v=telx. Nrt. Gqd. U&feature=Play. List&p=8 E 32 E 646 A 2 A 3 D 70 D&index= 6 � The Trial (1962) Trailer AKA Le procès To the Novel by Franz Kafka Directed by Orson Wells http: //www. youtube. com/watch? v=R_7 we. UR 0 o. MY � „Kafka“ (1991), directed by S. Soderbergh Peaosas Jeremy Irons http: //www. youtube. com/watch? v=i_Mmwyaz. JBk

„Metamorfoos” �Film (1994) režissöör Carlos Atanes �http: //www. youtube. com/watch? v=w. Orhp. Rt. EXH

„Metamorfoos” �Film (1994) režissöör Carlos Atanes �http: //www. youtube. com/watch? v=w. Orhp. Rt. EXH 8 � 2012. aasta filmi treiler �http: //www. youtube. com/watch? v=_H 57 Ofsih. Aw �http: //www. youtube. com/watch? v=8 Dfr. Bcjis. Vo

Kafka monument Prahas

Kafka monument Prahas

Kafka eesti keeles �„Öösel“ (valik lühijutte, tlk Mati Sirkel; Loomingu Raamatukogu 27/1983 �„Kiri isale“(valik

Kafka eesti keeles �„Öösel“ (valik lühijutte, tlk Mati Sirkel; Loomingu Raamatukogu 27/1983 �„Kiri isale“(valik lühijutte, tlk Krista Läänemets; Loomingu Raamatukogu 11/1987 �„Päevikud 1910 -1923“ (tlk Mati Sirkel, Verb 2009)

Kafkast �Gustav Janouh „Kõnelused Kafkaga“ (märkmeid ja mälestusi, tlk Mati Sirkel; Loomingu Raamatukogu 6

Kafkast �Gustav Janouh „Kõnelused Kafkaga“ (märkmeid ja mälestusi, tlk Mati Sirkel; Loomingu Raamatukogu 6 -7/2002

Kafka looming Eesti lavadel

Kafka looming Eesti lavadel

� «Protsess» , �lavastaja Sven Kuntu, �Von Krahli teater, 1995

� «Protsess» , �lavastaja Sven Kuntu, �Von Krahli teater, 1995

�Vanemuine �(1998) �Lavastaja Peeter Raudsepp

�Vanemuine �(1998) �Lavastaja Peeter Raudsepp

� Tallinna Linnateater � (2004) � Lavastaja Mart Koldits � Kunstnik Pille Jänes �

� Tallinna Linnateater � (2004) � Lavastaja Mart Koldits � Kunstnik Pille Jänes � Osades: Gregor Samsa – Argo Aadli ja Bert Raudsep; teistes osades Ago Roo, Ene Järvis, Evelin Pang, Rain Simmul, Indrek Ojari, Eva Klemets. Intervjuu lavastajaga: http: //www. epl. ee/news/kultuur/mart-koldits-tunnen-et-mul-on-teatris-vabad-kaed. d? id=50995222

�Nuku- ja Noorsooteater (2011, Köismäe torn) �Lavastaja Mirko Rajas �Kunstnik Kalju Karl Kivi (Eesti

�Nuku- ja Noorsooteater (2011, Köismäe torn) �Lavastaja Mirko Rajas �Kunstnik Kalju Karl Kivi (Eesti Kunstiakadeemia)

�Vanemuine (2009) �Dramatiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater) Kunstnik Ervin Õunapuu Muusikaline

�Vanemuine (2009) �Dramatiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater) Kunstnik Ervin Õunapuu Muusikaline kujundaja Andreas W

„Meie, kangelased“ � Jean-Luc Lagarce / Elmo Nüganen � Kafka päevikute põhjal � Lavastaja

„Meie, kangelased“ � Jean-Luc Lagarce / Elmo Nüganen � Kafka päevikute põhjal � Lavastaja Elmo Nüganen � Tallinna Linnateater � Esietendus 2009 Auhinnad � Eesti Teatri Aastapreemia parimale lavastusele, 2010 � Elmo Nüganen - Linnateatri kolleegipreemia parima lavastuse eest, 2010, Eesti Teatri Aastapreemia parimale lavastajale, 2010 � Vladimir Anšon - Linnateatri kolleegipreemia parima lavakujunduse eest, 2010 � Andrus Vaarik - Linnateatri kolleegipreemia parimale meesosatäitjale, 2010, Eesti Teatri aastapreemia parimale meeskõrvalosatäitjale, 2010 � Anu Lamp - Linnateatri kolleegipreemia parimale naiskõrvalosatäitjale, 2010

Miks Kafka (jälle) nuttis? 03. 06. 2004 Postimees Toomas Raudam, kirjanik � Kaheksakümmend aastat

Miks Kafka (jälle) nuttis? 03. 06. 2004 Postimees Toomas Raudam, kirjanik � Kaheksakümmend aastat tagasi – 3. juunil 1924 – suri juudi päritolu legen-daarne austria � � kirjanik Franz Kafka. Tema peamiselt postuumselt ilmunud looming sai tuntuks ja ülemaailmselt mõjukaks alles pärast Teist maailmasõda. Jälle sellepärast, et ükskord ta mul juba nuttis – minu raamatus «Miks Kafka nuttis? » , seal ma tegin Kafkast kunstnik Sobakovi koera. Nii ei pruukinud mul temast rääkida. See oleks mulle üle jõu käinud. Kes oskaks temast rääkida? Rääkida nii, et ta ise rahul oleks, pead nõkutaks, ehk natuke muigaks? Neid osavaid nekroloogi-, sünni- ja surmapäevakõnede pidajaid küll leidub, aga nende kõned on pikad – lõputud arutlused Kafka lõpetamatusest. Kord juhtus nii, et Kafka nuttis. Ta ütles oma sõbrale, mida ta tema näidendist arvab. Näidend oli halb, sõbra nimi oli Franz Werfel (1890 -1945). « võimalik, et jälestus, mida ma /Werfeli/ näidendi vastu tunnen, on nii isiklik, et kehtib ainult minu puhul. » Kafka tahtis olla kirjandus, talle ei meeldinud olla inimene. Kui ta Werfeliga tülli läks, seisis tema ees teine kirjandus. Kirjandus, mida ta kõigest hingest vihkas. See oli pealiskaudne kirjandus. Triviaalliteratuur. Kafka viimane elukaaslane Dora Dymant (1902– 1952) mäletab episoodi nii: «Ükskord tuli Werfel, et lugeda ette katkendeid oma viimasest raamatust. Nad olid pikka aega koos, siis nägin, kuidas Werfel tuli toast välja, silmis pisarad. Kui ma Kafka juurde läksin, istus ta toolil ja oli täiesti endast väljas. «Mõelda ainult, et midagi nii jubedat saab eksisteerida? » Seda lauset kordas ta mitu korda järjest omaette. Ka tema nuttis. » Olen sügavalt pettunud, kui see lugu Kafkale kümmet lisalugejat juurde ei too. Siis ma nutan.