Ferenc Franz Liszt 1811 1886 Ungari pianist ja

  • Slides: 19
Download presentation
Ferenc (Franz) Liszt 1811 -1886

Ferenc (Franz) Liszt 1811 -1886

 • Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja • Imelapse kuulsus; vallutas

• Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja • Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid • 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri) • 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu • 1830. -40. kontsertreisid kõikjal Euroopas; 1842 esines Tartu Ülikooli aulas !

 • Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil • Mängis nii enda kui ka teiste

• Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil • Mängis nii enda kui ka teiste heliloojate teoseid; väljapaistev improviseerija • Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud harmoonia

 • 1848 -61 Saksamaal – dirigent, pedagoog, kriitik; looming • Viimased 25 aastat

• 1848 -61 Saksamaal – dirigent, pedagoog, kriitik; looming • Viimased 25 aastat seotud Itaaliaga, 8 aasta Roomas kloostris; vaimulik muusika • Päris viimased aastad Wagneri juures Saksamaal

Looming • Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja (!) • Sümfooniline poeem – 1 -osaline

Looming • Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja (!) • Sümfooniline poeem – 1 -osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb kirjandusteosel; teos, mis väljendab programmilist poeetilist ideed. (Nt. Faustsümfoonia; sümfoonilised poeemid “Tasso”, “Orpheus”, “Prelüüdid”) • Ungari rapsoodiad

 • Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile

• Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; Surmatants • Missad ja oratooriumid; oreliteosed, reekviem

Rahvuslikud koolkonnad • 19. sajand ‘rahvuslikkuse sajand’; ‘rahvus’ asub religiooni positsioonile, sellest saab uus

Rahvuslikud koolkonnad • 19. sajand ‘rahvuslikkuse sajand’; ‘rahvus’ asub religiooni positsioonile, sellest saab uus ühiskonda ühendav idee; rahvusriikide teke • Muusikas rahvusliku helikeele otsingud (rütmid, viisid) • Võib ka mõista kui püüdlust eksootika järele

BEDŘICH SMETANA (1824 -1884) • Rajas 1848. a. Prahasse muusikakooli ja oli Praha Uue

BEDŘICH SMETANA (1824 -1884) • Rajas 1848. a. Prahasse muusikakooli ja oli Praha Uue Teatri peadirigent. • Kuulsaim ooper „Müüdud mõrsja“. • Väga edukas on ka tema 6 st sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel „Minu kodumaa“ (Ma Vlast). • Smetana „Minu kodumaa“ 2. osa „Vltava“ • See on piltlik, kuid samas lüüriline kirjeldus Vltava jõe voolamisest oma lättest kuni võimsa saabumiseni Prahasse ja viimaks kadumiseni Elbesse.

ANTONIN DVOŘAK (1841 -1904). • Oli New Yorgi konservatooriumi direktor, hiljem Praha konservatooriumi direktor.

ANTONIN DVOŘAK (1841 -1904). • Oli New Yorgi konservatooriumi direktor, hiljem Praha konservatooriumi direktor. Tema kuulsaim teos on 9. sümfoonia „Uuest maailmast“, kus ta põimib tšehhi muusikat teemadega, mida on tugevasti mõjutanud neegrispirituaalid. • Dvořak 9. sümfoonia • Slaavi tantsud; kl. konts; vl. konts; orkestriteosed

EDVARD GRIEG (1843 -1907) • Norra helilooja, esindab põhjamaade koolkonda ; nooruses oli Griegi

EDVARD GRIEG (1843 -1907) • Norra helilooja, esindab põhjamaade koolkonda ; nooruses oli Griegi sõbraks Ole Bull (kuulsamaid Norra rahvamuusikuid, viiuldaja, keda kutsuti „norra paganaks“), kes tutvustas teda Norra rahvamuusikaga.

 • Klaverikontsert (1869) a-moll op. 16 I osa • Klaverikontsert a-moll op. 16

• Klaverikontsert (1869) a-moll op. 16 I osa • Klaverikontsert a-moll op. 16 III osa (tantsurütmid) • Klaverikontserdis kasutab ta norra rahvatantsu rütme. • Muusika Henrik Ibseni draamale „Per Gynt“ on aga üks kuulsamaid teoseid. • muusika draamale „Per Gynt“ Mäekuninga koopas“ • „Hommiku meeleolu“

JEAN SIBELIUS (1865 -1957) • Sai kuulsaks patriootiliste teostega süit „Karelia“ ja „Finlandia“. Nendele

JEAN SIBELIUS (1865 -1957) • Sai kuulsaks patriootiliste teostega süit „Karelia“ ja „Finlandia“. Nendele järgnesid 7 meisterlikku sümfooniat. • Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oligi talle vastukarva kõik akadeemiline. • Sibelius Viiulikontsert op. 47 d-moll • Suur osa tema mõtiskleva muusika jõust pärineb muistsetest soome legendidest „Kalevala. “. Suureks eeskujuks pidas Tšaikovski sümfooniaid. • Sibelius „Finlandia“ op. 26 • Sibelius „Toonela luik“ op. 22 nr. 3