EUROOPALIKUD VRTUSED JA RAHVUSLIKUD HUVID IVI PROOS EESTI

  • Slides: 26
Download presentation
EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED JA RAHVUSLIKUD HUVID IVI PROOS EESTI AVATUD ÜHISKONNA INSTITUUT Metsaülikool, Käärikul, 10.

EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED JA RAHVUSLIKUD HUVID IVI PROOS EESTI AVATUD ÜHISKONNA INSTITUUT Metsaülikool, Käärikul, 10. 08. 2006

Demokraatia ja rahvuslikud huvid. Eesti ühiskond – 2005 Projekti töörühma põhikoosseis : Ivi Proos,

Demokraatia ja rahvuslikud huvid. Eesti ühiskond – 2005 Projekti töörühma põhikoosseis : Ivi Proos, sotsioloog (töörühma juht) Ülo Kaevats, filosoof Juhan Kivirähk, sotsioloog Iris Pettai, sotsioloog Raivo Vetik, politoloog Töögrupis osalesid : Tiina Raitviir, sotsioloog Tõnis Saarts, sotsioloog Lühiversioon http: //www. oef. org. ee/_repository/Document/De. Mo%20 raport. pdf Pikk versioon http: //www. oef. org. ee/_repository/Document/De. Mo_taispikk_versioon. pdf

Avalikud diskussioonid Demokraatia üks kriteerium : hea valitsemise põhimõte (kas ja kui palju poliitilised

Avalikud diskussioonid Demokraatia üks kriteerium : hea valitsemise põhimõte (kas ja kui palju poliitilised otsustajad arvestavad rahva seisukohtadega, nende nõudmiste ja soovidega) Avalik diskussioon. • Asjatundlikud ja motiveeritud eestkõnelejad diskussiooni ülevalhoidmiseks („kodanikuühiskonna tarkvara“) • Meediavabadus, tasakaalustatud diskussioon erinevate huvigruppide vahel. Sõnumite vaba liikumine poliitiliste otsustajateni • Diskussioonide kestvus ja tulemuslikkus. Mõju otsustajatele

Nimetud diskussioonid virtuaalses keskkonnas • Virtuaalsed diskussioonid internetis nimetute väitlejate vahel, ei ole tõsiseltvõetavad

Nimetud diskussioonid virtuaalses keskkonnas • Virtuaalsed diskussioonid internetis nimetute väitlejate vahel, ei ole tõsiseltvõetavad (2005. a. nn. „delfi sündroomi“ ehk „leimi“ esilekerkimine) • Ühiskonna „mürgitamine“ virtuaalses keskkonnas

Diskussioonid dialoogiks ? • Avaliku ruumi diskussioonid ei kasva üle avalikeks poliitilisteks dialoogideks, ei

Diskussioonid dialoogiks ? • Avaliku ruumi diskussioonid ei kasva üle avalikeks poliitilisteks dialoogideks, ei muutu poliitilisteks nõudmisteks • Puudub „diskussiooni haldaja“ või „diskussiooni juht“, kes vastutaks, kasutu TOM : T(äna)O(tsustan)M(ina) • Kodanikuühiskonnal puudub jõud, mis diskussioone juhiks • T. Glasser, „osalusajakirjanduse“ kontseptsioon, ideaalne ajakirjandus : -- edendab sotsiaalset osalust ja avalikku arutelu -- sellega tugevdab kodanikuühiskonda • Meedia ambitsioonid Eesti ühiskonnas täna -- teenida omanikele kasumit -- “vallutada turgu”, trükimeedia uued positsioonid

Euroopalik identiteet (1) Euroopa Liidu dimensioon - euroopalik identiteet millega inimesed samastuvad mõeldes ELiidust.

Euroopalik identiteet (1) Euroopa Liidu dimensioon - euroopalik identiteet millega inimesed samastuvad mõeldes ELiidust. Vähemalt kolm erinevat mõõdet 1. Laienenud Euroopa - suure Euroopa uued väljakutsed (kaupadekapitali-, tööjõu- ja teenuste vaba liikumine). TÕRKED - vanadel ja uutel liikmesriikidel pole ühiseid visioone tulevikust. HUVIDE KONFLIKTID

Euroopalik identiteet (2) 2. Eesti riigi uus identiteet Euroopa Liidus • Eestit esindavate poliitiliste

Euroopalik identiteet (2) 2. Eesti riigi uus identiteet Euroopa Liidus • Eestit esindavate poliitiliste liidrite käitumine ja retoorika -- Euroopa seletamisel -- Eesti valikute põhjendamisel rahvale 3. Eesti inimeste uus identiteet • Inimeste hoiakud ja uue olukorra mõtestamine _____________ 2 + 3 = Euroopa Liidu reflektsioonid Eestis : kuidas arvamusliidrid ja poliitikud seletatavad Euroopat avalikus ruumis ehk meedias

Laienenud Euroopa (1) • A. Giddensi ja U. Becki avalik kiri Euroopa tulevikust •

Laienenud Euroopa (1) • A. Giddensi ja U. Becki avalik kiri Euroopa tulevikust • Dramaatiline tõdemus: „Euroopa põhiseaduse leping on surnud“ • Mida vanad eurooplased tunnevad : -- „aidake, me ei suuda Euroopat enam mõista“, -- „kus on Euroopa piirid“, -- „Euroopa ei seisa meie eest piisavalt“, -- „meie senine elulaad on sattunud ohtu“

Laienenud Euroopa (2) Gerhard Schröder : - Euroopa kõrgepalgalistel ühiskondadel on üha raskem oma

Laienenud Euroopa (2) Gerhard Schröder : - Euroopa kõrgepalgalistel ühiskondadel on üha raskem oma sotsiaalkaitsesüsteemi üleval pidada - Uued liitujad ehk vaesed riigid on oma nõudmistega rikkaid riike solvanud Tony Blair : - Euroopas on poliitilise juhtimise kriis - Euroopa peab oma sotsiaalset mudelit nüüdisajastama - Euroopa konkurentsivõime tõstmine : investeeringuid teadmistesse, aktiivne tööturupoliitika jne.

Laienenud Euroopa (3) Euroopa Liidu identiteedi küsimustes oli 2005. a. oli kaks murdepunkti. -

Laienenud Euroopa (3) Euroopa Liidu identiteedi küsimustes oli 2005. a. oli kaks murdepunkti. - KAOTUS : maikuus Prantsusmaa ja Hollandi rahva keeldumine Euroopa Liidu põhiseaduse lepingust - VÕIT : Euroopa Liidu uue eelarve ehk 2007– 2013. aasta finantsperspektiivi vastuvõtmine

Kuidas kujundati Eesti inimeste identiteeti • 1. etapp : lähtepunkt 2004. a. – 2/3

Kuidas kujundati Eesti inimeste identiteeti • 1. etapp : lähtepunkt 2004. a. – 2/3 üksmeel referendumil, erakondade poliitiline konsensus -- hirmutati “vene karuga” -- “moositi” EL abirahade ja kiire rikastumisega ABIPALUJA MENTALITEET • 2. etapp : kriis 2005. a. - Euroopa areng on kriitilises faasis PETTUMINE JA TAGASILÖÖGID TOETUSTE SAAMISEL • 3. etapp : vaikus 2006. a. -- uusi ideid napib, Euroopa kuulab kõiki („euro. TOM“)

Eesti demokraatia mudel ja euroopalikud väärtused Euroopalike väärtuste kandja : majanduslikult tugev ja sotsiaalselt

Eesti demokraatia mudel ja euroopalikud väärtused Euroopalike väärtuste kandja : majanduslikult tugev ja sotsiaalselt õiglane ühiskond (A. Giddens ja U. Beck) - euroopalike väärtuste mõistmine on tänase Eesti demokraatia nõrk külg - poliitilistel liidritel ning erakondadel puudub tuntav motivatsioon euroopalikke väärtusi propageerida - 2005. a. kohalike omavalitsuste valimised - Eesti poliitiline eliit ja erakonnad ei diskuteerinud maailmavaatelistes küsimustes - Valimiseelses debatis eelkõige populistlikud lubadused – poliitika kaubastumine

Euroopa - ja Eesti kuvanditest Vastandlike arusaamadega peaministrid (1) Juhan Parts (peaminister 2004. a.

Euroopa - ja Eesti kuvanditest Vastandlike arusaamadega peaministrid (1) Juhan Parts (peaminister 2004. a. ) : agressiivne vaade EL-le, „murrame läbi“ (EL parlamendi saadikute valimisel). Andrus Ansip (peaminister alates 2005. a. ) : rahulik ja sõbralik vaade

Vastandlike arusaamadega peaministrid (2) Juhan Parts : • Euroopa on sisemiselt lõhestatud, kelle juurde

Vastandlike arusaamadega peaministrid (2) Juhan Parts : • Euroopa on sisemiselt lõhestatud, kelle juurde Eesti võiks rivistuda (liberaalne Inglismaa contra konservatiivsed Saksamaa ja Prantsusmaa • Häälestas rahvast - Euroopa kui võitlustander. • Eesti kuvand oma rahvale : „väike ja tige riik“, valmis Euroopas murdma Andrus Ansip : • EL tähendus rahu ja stabiilsuse hoidjana, kõikide riikide valmisolek kompromissideks

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (1) Eesti saadikute riigimehelik roll A. seista Euroopa ühisväärtuste

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (1) Eesti saadikute riigimehelik roll A. seista Euroopa ühisväärtuste eest, teha poliitilisi valikuid Euroopa ühishuvide kaitseks B. moraalseks kohustuseks on eestimaalastele Euroopat seletada

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (2) Toomas Savi avalikest sõnumitest eestikeelses meedias - „kellel

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (2) Toomas Savi avalikest sõnumitest eestikeelses meedias - „kellel jätkuks otsustavust, julgust ja energiat öelda, et senise euroliidu arengud on ajaloolistele teenetele vaatamata jooksnud ummikusse“ - „kui Euroopa Liidu põhiseaduse lepingut poleks tehtud nii kiirustades ja autoritaarselt, ei oleks Saksamaa ja Prantsusmaa püüdnud allutada ülejäänud Euroopat selgele majanduslikule omakasule“ - „rikkad riigid koguvad euroliidu toel rasva, toetus jookseb nende tasku“

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (3) Toomas-Hendrik Ilvese sõnumid - Eesti Euroopa suunal vähe

Eesti saadikute kuvandid Euroopa Liidust (3) Toomas-Hendrik Ilvese sõnumid - Eesti Euroopa suunal vähe efektiivne : „kui tahame, et teised huvituksid meist, peame meie huvituma teistest, ka väikesel riigil on võimalik EL mõjutada“ - Eesti strateegiline nõrkus, „enesekesksus ja vähene suutlikkus aduda ümberringi käivaid protsesse - Tipptasemel Brüsseli nõupidamistele, „Eestit peab esindama otsustaja (poliitik), mitte sõnumitooja (ametnik, kes ei kanna poliitilist vastutust) - Soome eeskuju. „Soome edu opositsiooni ja koalitsiooni koostöös“

Eliitaardemokraatia mudel Anu Toots (Ri. To, 12/2005) : Eestis selgelt elitaardemokraatia mudel Elitaardemokraatia iseloomulikud

Eliitaardemokraatia mudel Anu Toots (Ri. To, 12/2005) : Eestis selgelt elitaardemokraatia mudel Elitaardemokraatia iseloomulikud jooned -- ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes -- erakondade vahelised suhted on olulisemad kui valijate ja saadikute suhe -- valija ja saadiku regulaarne suhtlemine pole normiks -- erakondadel on ootused, et poliitikahuvilised kodanikud seoksid oma aktiivsuse tegutsemisega erakondades -- valitsemise efektiivsus domineerib kaasamise ja huvide ärakuulamise üle -- kodaniku soovitavad omadused lojaalsus ja usaldus -- kodanikuaktiivsus pole kohustuslik

Otsime lahendusi Millist aktiivsust on vaja : 1. Uurijad ja analüütikud ühiskonda seletama 2.

Otsime lahendusi Millist aktiivsust on vaja : 1. Uurijad ja analüütikud ühiskonda seletama 2. Missiooniks on arvamusliidri ja ühiskonna seletaja positsioon 3. Eesti tervenemine algab külast 4. Heategevus on mõttelaadi ravim 5. Organiseeritud kaastöö Õiguskantsleri institutsioonile

Kuidas ühendused võiksid panustada ? KODANIKUÜHISKOND KUI KONN KOOREPÜTIS

Kuidas ühendused võiksid panustada ? KODANIKUÜHISKOND KUI KONN KOOREPÜTIS

Eesti demokraatia hetkeseis Ekspertküsitluse tulemused Analüüsi põhjal hindasime Eesti demokraatia kvaliteeti aastal 2005 neljalt

Eesti demokraatia hetkeseis Ekspertküsitluse tulemused Analüüsi põhjal hindasime Eesti demokraatia kvaliteeti aastal 2005 neljalt erinevalt lähtepositsioonilt, kasutades skaalat + 5 kuni - 5: 1. „Demokraatia seis väga hea“ (hinnang skaalal + 5 kuni + 2, 6). Keskmised hinnangud kaldusid keskväärtusest tugevasti positiivsele poolele, 75% või enam maksimumväärtusest; 2. „Demokraatia seis hea“ (hinnang skaalal + 2, 5 kuni + 0, 0). Keskmised hinnangud keskväärtusest positiivses suunas, 50% - 74% maksimumväärtusest; 3. „Demokraatia toimib häiretega“ (hinnang skaalal – 0, 1 kuni – 2, 5). Hinnangud keskväärtusest negatiivses suunas, 49% - 26% maksimumväärtusest; 4. „Demokraatia ei toimi“ (hinnang skaalal – 2, 6 kuni – 5, 0). Hinnangud keskväärtusest tugevasti negatiivses suunas, 25% - 0% maksimumväärtusest.

Demokraatia häirekellad Eesti demokraatia kõige tõsisemateks häirekelladeks aastal 2005 olid: 1. Poliitika ja ärihuvide

Demokraatia häirekellad Eesti demokraatia kõige tõsisemateks häirekelladeks aastal 2005 olid: 1. Poliitika ja ärihuvide põimumine (- 1, 6). 2. Venemaa liigne mõju Eesti poliitilistele otsustele (- 1, 0). 3. Kohaliku demokraatiaga seotud indikaatorid • Valimisliitude (võimalik) keelustamine kohalike omavalitsuste valimistel ( - 0, 9) • Kohalike omavalitsuste ülemäärane sõltuvus keskvõimust (- 0, 9). 4. Korruptsioon avalikus sektoris (- 0, 7). 5. Meedia poliitiline tasakaalustamatus (- 0, 6). 6. Tavakodaniku võimalused poliitikat mõjutada (- 0, 4). 7. Naiste alaesindatus seadusandlikes kogudes (- 0, 4). 8. Ametnike ebaeetilisus ja vähene neutraalsus (- 0, 3) 9. Ühiskonna vähene tolerantsus teise kultuuri kuuluvate või teistsuguse elustiiliga inimeste suhtes (- 0, 2).

Demokraatia reiting 2005: Eesti võrdluses Läti ja Leeduga EP – valimisprotsess Eesti 1, 50

Demokraatia reiting 2005: Eesti võrdluses Läti ja Leeduga EP – valimisprotsess Eesti 1, 50 Läti 1, 75 Leedu 1, 75 CS – tsiviilühiskond M – sõltumatu meedia 2, 00 1, 50 1, 75 NGOV – demokraatia valitsuse tasandil 2, 25 2, 50 LGOV – demokraatia kohalike omavalitsuste tasandil 2, 50 CO – korruptsioon 2, 50 3, 75

Eesti demokraatia takistused ja ohud (Iga ekspert võis valida 5 tegurit, seetõttu ei ole

Eesti demokraatia takistused ja ohud (Iga ekspert võis valida 5 tegurit, seetõttu ei ole protsentide summa 100)

Poliitikute ja sotsiaalteadlaste hinnangud olulisematele demokraatia arengu takistustele ja ohtudele (I) Poliitikud ja sotsiaalteadlased

Poliitikute ja sotsiaalteadlaste hinnangud olulisematele demokraatia arengu takistustele ja ohtudele (I) Poliitikud ja sotsiaalteadlased hindavad väga kriitiliseks (üle 45% ekspertidest) Poliitikud hindavad väga kriitiliseks, sotsiaalteadlased ei hinda kriitiliseks - Nõrk kodanikuühiskond -Sotsiaalsest kihistumisest tekkivad pinged - Äri ja poliitika põimumine -Sotsiaalse kapitali vähesus, usalduse puudumine inimeste vahel - Meedia poliitiline kallutatus - Meedia vähene usaldusväärsus ja madal reiting Poliitikud ja sotsiaalteadlased ei hinda kriitilisteks takistusteks demokraatia arengus Sotsiaalteadlased hindavad kriitiliseks, poliitikud ei hinda kriitiliseks - Ühiskonna politiseerumine - Ärimeeste ebaausad tehingud ja omakasupüüdlikkus - Euroopa Liidu mõjuvõimu kasv - Ametnike korruptsioon - Poliitikute ebaeetiline käitumine - Selge visiooni puudumine Eesti tulevikuarengutest - Riigijuhtide ja poliitiliste liidrite suutmatus ühiskonda konsolideerida

Poliitikute ja sotsiaalteadlaste hinnangud olulisematele demokraatia arengu takistustele ja ohtudele (II) • Nõrk kodanikeühiskond

Poliitikute ja sotsiaalteadlaste hinnangud olulisematele demokraatia arengu takistustele ja ohtudele (II) • Nõrk kodanikeühiskond on tõsiseks häirekellaks vaid sotsiaalteadlastele. Poliitikud pooldavad vaid sõnades vajadust luua tugev kodanikuühiskond. • Tugev kodanikuliikumine, mis konkureerib erakondadega, on poliitikutele vastuvõetamatu. • Viimastel, 2002. ja 2005. aasta kohalike volikogude valimiste eel püüdsid erakonnad tõrjuda kohalikust poliitikast välja valimisliidud. • Otsustusmehhanismid on äärmuseni politiseeritud, üritatakse parteistada kõik olulisemad otsustustasandid, mis viib paratamatult täieliku erakondliku kontrollini riigis toimuva üle.