Euroopa ja Eesti geoloogia Koostaja Vaike Rootsmaa Karpaadid

Euroopa ja Eesti geoloogia Koostaja: Vaike Rootsmaa Karpaadid Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/ Vaike Rootsmaa foto

Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil ? ? ? ? ? Raivo Aunap, 2000. EGCD. Kas tunned Euroopa mäestikke? ØEuroopa on kõige madalam maailmajagu maailmas. ØKõrgemad ja nooremad mäed paiknevad Lõuna. Euroopas, keskmäestikud Kesk -Euroopas ning vanad ja kulunud mäestikud Põhja. Euroopas. ØIda-Euroopa platvormi ja lauskmaa piirid langevad enamvähem kokku.

Meenuta laamtektoonikat ja vaata, kuidas Euroopa alad kujunesid! http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/e 0/Tectonic. Reconstruction. Global 2. gif

Vanade ja noorte mäestike teke geokronoloogilise skaala järgi Galdhøpiggen Skandinaavias Mont Blanc’i massiiv Alpides Eelkambrium Vanus milj a Vanaaegkond 540 Keskaegkond Uusaeg 250 65 kond Eelkambriumi platvormi teke Baikali ja Kaledoonia kurrutus Hertsüünia kurrutus Alpi kurrutus Fennoskandia kilbi teke Skandinaavia mäestiku teke Kesk-Euroopa mäestike teke Lõuna-Euroopa mäestike teke Eesti alade pealiskorra kujunemine Ida-Euroopa platvormil http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/9/98/Galdh%C 3%B 8 piggen. From. Fannar%C 3%A 5 ki. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/e 5/Massif. Mont. Blanc 7438. JPG

Mis oli uusaegkonna alguses Euroopas teisiti? Kus Eesti ala asub? http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/df/Paleogene-Eocene. Global. jpg

Ida-Euroopa – maailma suurim lauskmaa ØPiirid langevad enam-vähem kokku Ida-Euroopa platvormiga. ØEi esine vulkanismi ega märkimisväärseid maavärinaid. ØKõrgustikud vahelduvad madalikega. ØMaapinna üldkõrgus ei ületa 500 m. Nimeta objekte, millega Ida-Euroopa lauskmaa piirneb! http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/f 0/Europe_landforms_East_European_Lowlands. svg

Siim Sepp, 2005 Vaata, kuidas paiknevad aluspõhja kihid maa sees: http: //www. geoeducation. info/cobweb/Materjalid/kiosk/image 42. html http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/et/a/a 7/Eesti_pealiskord. gif

Kus tekkisid Eesti aluspõhja settekivimid? Millisel laiusel paiknes Baltika kraaton (sh Eesti) ? Kirjelda Eesti ala teekonda vanaaegkonnas! kambrium ordoviitsium silur devon

Läbilõige platvormist Eesti alal Pudedad setted (liiv, kruus, savi, moreen) PINNAKATE (setted) Kvaternaar Devon Settekivimid (liivakivi, lubjakivi, sinisavi) Silur Ordoviitsium PEALISKORD (setted ja settekivimid) ALUSPÕHI (kivimid) Kambrium Tard- ja moondekivimid (graniit, gneiss) Eelkambrium ALUSKORD (tard- ja moondekivimid) KILP – aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub PALJAND – aluspõhja kivimid paljanduvad

Maakoore geoloogilise ehituse tundmaõppimiseks rajatakse puurauke Puurauk Puursüdamik Puurauk on maakoorde puuritud silindriline kaeveõõs. Puurauke puuritakse maakoore geoloogilise ehituse uurimiseks, maavarade otsimiseks ja uurimiseks, veekõrvalduseks, täitmiseks jne. Puursüdamik on puuraugu sisu. http: //picasaweb. google. com/lh/photo/4 WW 1 ESXDj. Tj. FMn. Cp. LNB 6 Xg? feat=embedwebsite http: //geoportaal. maaamet. ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Puursudamikud-p 191. html

Täida tabel! Kus võib neid kivimeid/setteid leida? Pealiskord Lubjakivi Moreen Tardkivimid Liivakivi Liiv Moondekivimid Graniit Aluskord Pinnakate Aluspõhi

Vastus Pealiskord Lubjakivi x Moreen x Tardkivimid Aluskord Pinnakate x x x Liivakivi x Liiv x Aluspõhi x x x Moondekivimid x x Graniit x x

Koosta maapinna läbilõiked järgmiste puuraukude andmete alusel! Kvaternaar s Devon s/p Silur s/p Kambrium s/p Vend s/p Aluskorra sügavus Puuraugu sügavus Ordoviitsium s/p Maapinna üldkõrgus Koht 1 39 2 -/- 2/26 28/105 133/53 186 207 2 86 40 -/- 40/68 108/198 306/76 382/47 429 487 3 48 19 19/291 310/6 316/180 496/45 -/- 541 573 s – aluspõhja ladestu sügavus maapinnast m p – aluspõhja ladestu paksus m Mille põhjal võiks aru saada, kas puurauk on tehtud Karulas, Lasnamäel või Palamusel? Vastus: 1 – Lasnamäe; 2 – Palamuse; 3 - Karula Puuraukude andmed: Eesti A & O, 1993. Lk 42 -43.

Näide Karula puuraugu joonestamisest Pudedad setted (liiv, kruus, savi, moreen) 48 19 PINNAKATE (setted) Kvaternaar 19 m meretase Devon 291 m Settekivimid (liivakivid, lubjakivid) 310 316 496 541 Tard- ja moondekivimid (graniit, gneiss) Karula s/p 48 m Q 19 PEALISKORD (setted ja settekivimid) Silur 6 m ALUSPÕHI (kivimid) Ordoviitsium 180 m Kambrium 45 m ALUSKORD (tard- ja moondekivimid) Eelkambrium 573 D 19/291 S 310/6 Tabeli 3. rida eelmiselt leheküljelt O 316/180 Є 496/45 -/- 541 573

Eelkambrium Ediacara (Vend) 600. . . 542 milj a tagasi ØEelkambriumis 1, 6. . . 2, 6 mld a tagasi tekkisid Eesti aluskorruse tard- ja moondekivimid. ØEelkambriumi kivimid paljanduvad Skandinaavias. ØEdiacara ajastu setted lasuvad kambriumi ladestu all. Eesti alasid kattis siis vesi – seepärast leidub meie aluspõhjas selle perioodi settekivimeid. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/22/Positions_of_ancient_continents%2 C_550_million_years_ago. jpg LISALUGEMIST http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng/proterosoikum. html

Є Kambrium 542. . . 488 milj a tagasi ØAlgas Skandinaavia mäestiku teke. ØAlgas selgrootute plahvatuslik areng. ØKambriumis tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja. Eesti paekalda jalamil. ØSellest kihist ammutatakse põhjavett, Värskas ja Häädemeestes ka mineraalvett. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/1 f/Cambrian_sea. JPG http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/d 6/Early. Cambrian. Global. jpg LISALUGEMIST http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng/kambrium. html

O Ordoviitsium 488. . . 443 milj a tagasi põlevkivi http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/12/Oil. Shale. Fossils. Estonia. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/9/9 b/Middle. Ordovician. Global. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/0/0 a/Nmnh_fg 09. jpg LISALUGEMIST http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium. html ØPõhja-Eestis paljanduvatest ordoviitsiumi kivimitest leiavad maavaradena kasutust lubjakivid, dolomiidid ja kukersiit (põlevkivi). Ø Leidub ka fosforiiti ja graptoliitargilliiti (diktüoneemakilta).

S Silur 443. . . 416 milj a tagasi ØSiluri merre ilmuvad selgroogsed loomad. ØSoe meri on soodne keskkond korallidele. ØSiluri lubjakivid ja dolomiidid on kivististerikkad, need paljanduvad Kesk- ja Lääne-Eestis. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/13/Silurian_flora. JPG http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/3/34/Late_silurian_sea_bed_arp. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/fd/Silurian. Global. jpg LISALUGEMIST http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng/silur. html

D Devon 416. . . 359 milj a tagasi ØDevoni ajastu liivakivid paljanduvad Lõuna-Eestis Mustvee – Pärnu joonest lõuna pool. ØTähtsamad maavarad on Piusa klaasiliiv ja Joosu savi. Ø Devonit kutsutakse ka kalade ajastuks. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/b/bb/Devonianfishes_ntm_1905_smit_1929. gif http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/2 f/Devonianscene. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/6/65/Late. Devonian. Global. jpg LISALUGEMIST http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng/devon. html

Settelünk - aluspõhi allub kulutusele Devoni ajastu lõpul saabub aeg, mil Eesti ala pole enam veekogu põhjaks ning tegutsema asuvad välistegurid, mis maapinda aegamööda kulutavad. Vaike Rootsmaa foto Keila joast

Vaike Rootsmaa fotod Pakri ps (Ordoviitsium) Rannamõisa pank (Kambrium) Mustjala pank (Silur) Tartu Kalmistu paljand (Devon)

Jägala juga Sinisavi Milliseid geoloogilisi vaatamisväärsusi oled ise külastanud? Mis ajastust need pärinevad? Sinisavi - Sergei Šarkov http: //upload. wikimedia. or g/wikipedia/et/5/5 f/Sinisav i_saka. jpg 3 x Vaike Rootsmaa fotod Kostivere Kivilaud Helme koopad

Eesti geoloogilised objektid on avastamist väärt! Üügu pank Muhumaal Vaike Rootsmaa foto VAATA LISAKS: Eesti geoloogilised vaatamisväärsused http: //www. egeos. ee/? pg=geotoobid&lang=est Geoturism ehk geoloogiaalased trükised (lühike kokkuvõte) http: //www. geoeducation. info/geoturism/trykised. php