Euroopa ja Eesti asustus Koostaja Ene Saar Avaldatud

Euroopa ja Eesti asustus Koostaja: Ene Saar Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/ XXV laulupidu http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: XXV_laulupidu_(3). jpg#file 2011

Rahvastiku paiknemine • Milleks kasutatakse rahvastiku tiheduse näitajat? • Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45, 3 in/km 2 kohta. • Milline näitaja iseloomustab Eesti, Hollandi, Soome ja Euroopa rahvastiku tihedust: 1. 102 in/km 2 2. 30, 9 in/km 2 3. 17, 6 in/km 2 • Miks lisatud kaarti on raske kasutada 4. 490 in/km 2 riikide tiheduse iseloomustamiseks? http: //earthobservatory. nasa. gov/Features/Sea. Level/ http: //www. wolframalpha. com/examples/Socioeconomic. Data. html

Euroopa rahvastiku paiknemine • Kus on kõige hõredama ja tihedama asustusega piirkonnad Euroopas? Allikas: Uus maailma Atlas 2010

Kõige tihedamad ja hõredamad riigid • Euroopa väikeriigid on kõige tihedamini asustatud: • Monaco rahvastiku keskmine tihedus on 16 923 in/km 2 • Vatikan 1877 in/km 2 • Malta rahvastiku keskmine tihedus on 1322 in/km 2 • Euroopa hõredamini asustatud riigid on Põhjamaad: • Islandi rahvastiku keskmine tihedus on 3, 1 in/km 2 • Norra rahvastiku keskmine tihedus on 13 in/km 2 Valletta Reykjavik Andmed. http: //en. wikipedia. org/wiki/List_of_countries_by_population_density Islandi pealinn Reykjavik: E. Saare foto Malta pealinn Valletta http: //mas. laopiniondemurcia. es/especiales/semanasanta/wordpress/wp-content/uploads/2011/09/malta-la-veletta. jpg

Mis rahvastiku näitajat kaardil kujutatakse? Sõnasta kaardile pealkiri http: //en. wikipedia. org/wiki/File: EU_Pop 2008_1024. PNG

Eesti asustustihedus 1. jaan. 2009 Milliste maakondade tihedused on tabelis esitatud? http: //www. stat. ee/35205

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Milliseid näitajaid on vaja teada rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks? Looduslikud tegurid • Pinnamood • Kliima • Taimestik • Mullad • Maavarad Sotsiaal-majanduslikud tegurid • Ajaloolised • Majanduslikud • Sotsiaalsed • Poliitilised

Eesti asustustihedus 1. jaan. 2009 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Eestis. Võrdle kahe maakonna rahvastiku paigutust.

Haldusjaotus • Traditsiooniliselt on Eesti haldusjaotuse üksusteks olnud talu, küla, vald, kihelkond, maakond. • 13. sajandist on asutatud linnad, mõni sajand hiljem tekkisid alevid • Leia erinevusi tänapäevase ja 1920 -1944 kehtinud haldusjaotuses. Tiit, E. -M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet 2011

Haldusjaotuse muutused • Milliste aastate haldusjaotust kaardid kajastavad? Leia igale kaardile sobiv aasta. • 1952 • 1959 • 1979 • Millist kaarti saab kasutada ka tänapäevase haldusjaotuse kirjeldamiseks? Mida siiski peab sellel kaardil muutma? Tiit, E. -M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust. Statistikaamet 2011

Maakond Haldusjaotus 15 maakonda Linn 33 linna Vald Milline maakond on pindalalt kõige suurem? 2. 193 valda 5. • Kõige väiksem vald Piirissaare – rahvaarv 6. 70 elanikku. • Kõige suurem vald Tartu Märjamaa - pindala • Rahvaarvult teine 871, 62 km². 4. linn Eestis – 103740 • Kõige väiksem vald elanikku Illuka - asustustihedus, 7. • Kõige tihedam 1, 75 elanikku km² kohta. asustus- 2673, 7 Millistes maakondades elanikku km² kohta. need vallad asuvad? Miks numbritega tähistatud piirkondades on väga hõre asustus? Kaart: http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: P%C 3%A 4 rnumaa_vallad. svg#file Tartu pilt: tartu. jpg histrodamus. ee

Altja küla Lääne- Virumaal Asulad 2011 Kallaste- kõige väiksem linn 1106 el. • Linnad (33 linna) • Alevid (11 alevit) • Vallasisesed linnad (13 linna) • Külad (3445 küla) • Alevikud (175 alevikku) Kanepi alevik Põlvamaal Kohila alev Raplamaal Altja. ttp: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Altja, _2007. jpg; Kanepi. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Kanepi_kirik. jpg Kallaste. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Church_in_Kallaste. jpg; Kohila. http: //www. puhkaeestis. ee/et/multimedia/kohila-spordikompleks; Abja-Paluoja Antsla, Jõhvi, Türi Karksi-Nuia, Tapa Kehra, Lihula Kilingi-Nõmme Otepää, Rapla Suure-Jaani Tamsalu

Linnastumine • 75% Euroopa rahvastikust elab linnades. Aastaks 2020 on see arv 80%. • Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades • Maa ja linnatüüpi asulate eristumine algas Eestis umbes 13. sajandil. • Esimeste linnadena on ürikutes mainitud: Tartu, Tallinn, Narva. – Kuhu tekkisid esimesed linnad? • 1938. aastal oli Eestis 33 linna • Praegune haldusjaotus pärineb aastatel 1959– 1962. Moodustatud 15 rajooni piirid langevad üldjoontes kokku praeguste maakonnapiiridega. Tekkisid uue regioonikeskused: Põlva, Rapla, Jõgeva.

Linnastumine 120% 100% 80% Maarahvastik 60% Linnarahvastik 40% 20% 0% 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2010 Millised muutused on Eestis toimunud enam kui 100 aasta jooksul? Allika: Statistikaamet http: //www. stat. ee/

Valglinnastumine • Asumine linnast linnalähedastesse piirkondadesse. Linnaala laieneb elanike arvu suuremisest kiiremini • Aastatel 1990– 2000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala • Eestis eriti tugev Tallinna ümbritsevates valdades: Viimsi, Harku, Rae, Saue Tallinna valglinnastumise ülevaade. Rein Ahas. Valglinnastumine, elustiil ja pendelränne Tallinnas: kas saame seda reguleerida? www. britishcouncil. org/et/estoniagovernance-ahas. ppt

Valglinnastumine Põhjused • Demograafilised – Noored pered – Eluea kasv, vanemad inimesed • Kodueelistuslikud – Rohkem ruumi ühe inimese kohta – Aiaga eramajad – Looduslähedus • Linnasisesed keskkonnaprobleemid – Halb õhukvaliteet – Mürasaaste – Loodusliku keskkonna puudumine Tagajärjed • Põllumaa ja roheluse hävimine • Saastatus transpordikoormuse suurenemise tõttu • Liiklusummikud tipptunnil • Sotsiaalne killustatus • Uute asulate ühekülgne vanuseline struktuur • Infrastruktuuri puudumine

Valglinnastumise probleemide arenguteed • Kompaktsust taotlev planeerimine. • Valdade ja muude administratiivüksuste vaheline tõhus koostöö. • Taristu terviklik lahendamine • Ühistranspordi areng. • Linnasisese roheluse säilitamine. Jalgrattalaenutus Pariisi südalinnas. Ratast saab tagastada endale sobivasse lähimasse kohta. Kuidas saaks veel leevendada valglinnastumisest tekkinud probleeme? Valglinnastumise video Läti näitel. http: //youtu. be/786 Ncn. Nxk 9 I Video allikas http: //youtu. be/786 Ncn. Nxk 9 I Pariis: E. Saare foto