Ettevtte finantseerimine VIII peatkk 30 11 2020 Tnu

  • Slides: 18
Download presentation
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 1

Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 1

Küsimused mis ootavad vastust n n n Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali? Kuidas

Küsimused mis ootavad vastust n n n Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali? Kuidas ettevõtted laenavad? Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)? Kuidas ettevõtted säästavad? Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline? Mis on bilanss ja kasumiaruanne? 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 2

Ettevõtte kapitaliallikad n sisefinantsid – kasum ja amortisatsioon n võõrkapital – krediidituru fondid, väärtpaberid

Ettevõtte kapitaliallikad n sisefinantsid – kasum ja amortisatsioon n võõrkapital – krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 3

Mõisted Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha

Mõisted Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. n Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. n 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 4

Võlakiri n Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes.

Võlakiri n Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. – pikaajalised (üle 10 aasta) – keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) – lühiajalised (kuni aasta) 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 5

Mõisted n Debentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri n Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri

Mõisted n Debentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri n Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri n Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 6

Lühiajalised võlakirjad n kommertskrediit – kaubad võlakontole n laenud rahaasutustelt n laenud teistelt firmadelt

Lühiajalised võlakirjad n kommertskrediit – kaubad võlakontole n laenud rahaasutustelt n laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 7

Mõisted n Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust

Mõisted n Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. n Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa on aktsia. n Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 8

Väärtpaberiturg n Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. n

Väärtpaberiturg n Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. n Esmasturg - uued aktsiad n Järelturg – varem emiteeritud aktsiad 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 9

Aktsiad Lihtaktsia: Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. n Eelisaktsia

Aktsiad Lihtaktsia: Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. n Eelisaktsia : Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. n 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 10

Mõisted Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende

Mõisted Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. n Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta n 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 11

Tallinna Börs n Esmakordselt avati 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval n Tallinna

Tallinna Börs n Esmakordselt avati 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval n Tallinna Väärtpaberibörs avati 31. mail 1996. a. 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 12

Väärtpaberitehingu kulgemine Eestis Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval hiljemalt 13. 55 2. Maakler

Väärtpaberitehingu kulgemine Eestis Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval hiljemalt 13. 55 2. Maakler registreerib investori tehingukorralduse 3. Toimub vahetus – väärtpaberid või raha investori kontole jõuavad väärtuspäeval T+3 börsipäeva peale kella 15. 00. Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium saadab investorile kirjaliku teate väärtpaberikontol toimunud liikumiste kohta. Börsipäevaks nimetatakse börsi lahtioleku aega 10. 00 – 14. 00 äripäevadel © Tõnu Erin 30. 11. 2020 1. 13

Investeerimisfondid n Avatud investeerimisfondid on aktsiaseltsid, mis ostavad ja müüvad aktsiaid, võlakirju ja teisi

Investeerimisfondid n Avatud investeerimisfondid on aktsiaseltsid, mis ostavad ja müüvad aktsiaid, võlakirju ja teisi väärtpabereid. Kuna käsutatakse suuri summasid, võivad nad osta palju erinevaid väärtpabereid ning hajutada sellega investeerimisriski. 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 14

Spekulandid “Karud” loodavad kursilangusele – Laenavad aktsiaid oma maaklerilt ja müüvad samal päeval sama

Spekulandid “Karud” loodavad kursilangusele – Laenavad aktsiaid oma maaklerilt ja müüvad samal päeval sama hinnaga. Kui hind langeb, siis ostavad tagasi ja viivad maaklerile, teatades et ei soovi neid siiski omada. n “Härjad” loodavad kursitõusule – Ennustades aktsiakursi tõusu, ostavad aktsiaid ning kui toimuski kursitõus, müüvad need maha. Ei “Karud” ega “Härjad” pole huvitatud ettevõtete käekäigust ning nad pole tõsimeelsed investorid. n 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 15

Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali

Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu – palju on vara, kohustusi ja omakapitali. n Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. n 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 16

Bilanss n Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved)

Bilanss n Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) n Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 17

Kasumiaruanne n Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on

Kasumiaruanne n Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga. 30. 11. 2020 © Tõnu Erin 18