ESTADU RENTIER STATISMU NO DINAMIKA SOSIO POLITIKA NO

  • Slides: 23
Download presentation
“ESTADU RENTIER, ” “STATISMU” NO DINAMIKA SOSIO POLITIKA NO SOSIO EKONOMIA Guteriano N. Soares

“ESTADU RENTIER, ” “STATISMU” NO DINAMIKA SOSIO POLITIKA NO SOSIO EKONOMIA Guteriano N. Soares Neves Departementu Peskiza, Analiza, no Dokumentasaun Prezidensia da Republika

OBJETIVU Esplora Paradigma foun kona ba “Rentier State” lori esplika problema sira ne’ebe liga

OBJETIVU Esplora Paradigma foun kona ba “Rentier State” lori esplika problema sira ne’ebe liga ho dependensia ba petroleu no nia impaktu ba politika ekonomia, no dinamika relasaun estadu no sosiedade iha Timor-Leste.

IPOTEZA Depois de hare ba esperiensia pais barak ne’ebe simu rendimentu iha proporsaun boot

IPOTEZA Depois de hare ba esperiensia pais barak ne’ebe simu rendimentu iha proporsaun boot hosi mina kompara ho rendimentu seitor sira seluk, hau argumenta katak “komprende Timor-Leste nia dinamika sosio-politika no sosio ekonomia, ita labele no sei labele hases an hosi impaktu dependensia ba petroleu. Rendimentu hosi mina forma estadu Timor sai Estadu rentier ida, iha ne’ebe nia determina politika ekonomia, karakteristiku instituisaun publiku no relasaun estadu no sosiedade agora no iha dekade hirak ba oin. ”

ENKUADRAMENTU TEORITIKU Rentier State Kuadru teoria politika ekonomia ida uza atu lori esplika dinamika

ENKUADRAMENTU TEORITIKU Rentier State Kuadru teoria politika ekonomia ida uza atu lori esplika dinamika politika, ekonomia no sisal iha pais ne’ebe mak hetan ninia persentajem boot tebes (boot liu 50%) hosi estadu nia rendimentu mai hosi fo aluga sasan, rendimentu hosi rai liur (Remittance) ou rendimentu ne’ebe la produz. Paradigma ida ne’e uza ona lori esplika dinamika sosial, politika no ekonomia iha pais sub-dezenvolvidu sira, espesialmente iha Mediu Oriente, Asia Sentral, no Afrika.

KONTINUA……. . Hossein Mahdavy: Rentier State nu’udar pais ne’ebe simu proporsan boot hosi fo

KONTINUA……. . Hossein Mahdavy: Rentier State nu’udar pais ne’ebe simu proporsan boot hosi fo aluga sasan ba ema hosi rai liur, ou governu hosi rai seluk. Mahdavy dezenvolve nia teoria ida ne’e bazeia ba kondisaun politika no ekonomia Iran nian iha 1970 e tal, wainhira Iran simu rendimentu ho montante boot hosi exportasaun mina no gas ba merkadu internasional.

KONTINUA Hazem Beblawi no Giacomo Luciani: “A Rentier or exoteric state ikus mai sei

KONTINUA Hazem Beblawi no Giacomo Luciani: “A Rentier or exoteric state ikus mai sei dezempenha papel nu’udar ajenti atu aloka deit rendimentu ne’ebe nia simu hosi mundu seluk. Haforsa ekonomia domestika la refleta iha rendimentu estadu nian no tanba ne’e la refleta iha existensia no expansaun estadu nian.

SITUASAUN JERAL IHA RENTIER STATE Estatism Estadu mak jere : planu dezenvolvimentu ba tempu

SITUASAUN JERAL IHA RENTIER STATE Estatism Estadu mak jere : planu dezenvolvimentu ba tempu naruk, intervensaun oioin iha merkadu, subsidiu ba entidade oioin, inklui instituisaun relijioza sira, hari infraestrutura baziku, fornese servisu publiku hanesan saude, edukasaun, no transporte publiku. Statismu nu’udar dalan pragmatiku ida wainhira seitor privadu la existe Terseiru Mundu: dalan atu haforsa prezensa estadu iha sosiedade, hametin relasaun estadu no sosiedade no haforsa lejitimidade estadu nian. Iha kazu balu, estadu sai autoritarianismu tanba estadu kontrola entidade iha sosiedade larna tomak (ONG, Relijiaun, Uniaun Traballador) Korea du Sul, Singapore, Taiwan, Japaun nu’udar pais sira ne’ebe susesu.

RELASAUN ESTADU HO EKONOMIA DOMESTIKA Estadu independenti hosi merkadu domestika: Estadu bele nega atu

RELASAUN ESTADU HO EKONOMIA DOMESTIKA Estadu independenti hosi merkadu domestika: Estadu bele nega atu dezenvolve ekonomia domestika “Rents” tipikalmente hetan hosi exploitasaun rekursu naturais, no la’os hosi produsaun ne’ebe presiza traballador, investimentu ne’ebe presiza funan, no jestaun risku atu hetan lukru (Nathan Jensen no Leonard Wantchekon)

LA FO IMPORTANSIA BA TAXA Haforsa relasaun estadu no sosiedade Hamosu “kontratu fiskal” “Fiscal

LA FO IMPORTANSIA BA TAXA Haforsa relasaun estadu no sosiedade Hamosu “kontratu fiskal” “Fiscal Contract” Refleta lejitimidade estadu nian Fasilita prosesu hari nasaun no estadu Kontribui atu haforsa akuntabilidade no responsabilidade instituisaun publiku nian. Kria disiplina ba sidadaun sira Kontribui atu hadia kualidade servisu publiku Maibe iha Rentier Estate, Taxa hare deit hanesan fontes de rendimentu. Tanba ne’e, wainhira rendimentu hosi rekursu tama barak, estadu iha tendensia atu la fo importansia ou ignora ba taxa.

MORAS OLANDA NO PRODUSAUN DOMESTIKU Iha tendensia katak rendimentu hosi rekursu naturais harahun baze

MORAS OLANDA NO PRODUSAUN DOMESTIKU Iha tendensia katak rendimentu hosi rekursu naturais harahun baze produsaun domestiku, no produsaun domestiku lakon ninia kompetividade Rendimentu hosi rekursu naturais dudu inflasaun tanba ne’e halo susar ba industria domestiku susar atu komesa no politika ISI no diversifikasaun ekonomia sai imposivel Tanba Governu la fo prioridade be Agrikultura, entaun ema barak halai sai hosi agrikultura no buka servisu iha seitor seluk.

GASTUS PUBLIKU DOMINA EKONOMIA Rendimentu rekursu naturais halo expansaun estadu sai posivel Birokrasi estadu

GASTUS PUBLIKU DOMINA EKONOMIA Rendimentu rekursu naturais halo expansaun estadu sai posivel Birokrasi estadu nian aumenta maka’as liu hosi servisu sosiais, empregu iha seitor publiku, no infraestrutura Dezenvolvimentu seitor seluk sei depende ba seitor publiku. Ekonomia la’o tanba sirkulasaun hosi osan mina nian Estadu la prioritiza investimentu ba longu termu nian maibe fo atensaun liu ba seitor sira ne’ebe bele fo retornu lalais.

INSTITUISAUN PUBLIKU Estadu limita an sai nu’udar ajenti ati distribui rendimentu hosi rekursu Instituisaun

INSTITUISAUN PUBLIKU Estadu limita an sai nu’udar ajenti ati distribui rendimentu hosi rekursu Instituisaun publiku sai ajenti atu distribui rekursu Psikolojikamente, mentalidade ida ne’e mos refleta iha hanoin politiku sira, emprezariu, no mos fungsionariu publiku sira.

KONDISAUN EMPREGU Seitor publiku sai empregador prinsipal Servisu iha seitor publiku sai kompetitivu, atrativu,

KONDISAUN EMPREGU Seitor publiku sai empregador prinsipal Servisu iha seitor publiku sai kompetitivu, atrativu, no seguru liu. Servisu iha seitor sira seluk direitamente atu suporta seitor mina ou seitor publiku.

ELITE, KLASE MEDIA, NO POPULASAUN MAIORIA Iha kazu extrime, relasaun elite politiku, emprezariu no

ELITE, KLASE MEDIA, NO POPULASAUN MAIORIA Iha kazu extrime, relasaun elite politiku, emprezariu no votantes sai hanesan relasaun entre padraun ho kliente – Patron-klient Relations Emprezariu depende ba projetu Governu nian Klase media kiik no liga direitamentu ho seitor petroleu ou seitor publiku Elite foun mosu no sentraliza iha area urbana. Elite no klase media mak sira ne’ebe hetan benefisiu direitamente hosi sirkulasaun osan mina no izola an hosi restu de pais Konsumpsaun as ba sasan importasaun

TIMOR NU’UDAR KAZU EXTRIMU HOSI “RENTIER STATE” 80. 5% hosi GDP mai hosi Petroleu

TIMOR NU’UDAR KAZU EXTRIMU HOSI “RENTIER STATE” 80. 5% hosi GDP mai hosi Petroleu (2011). 93. 6% espera Rendimentu Estadu mai hosi petroleu (2013) 88. 47% Orsamentu du Estadu atu mai hosi Fundu Petroleu (2013) Balasu Komersiu (2012) nian: Importa tokon $670 no importa tokon $31

STATISM IHA TIMOR-LESTE Desizaun Pragramatiku ida tanba estadu deit mak iha rekursu kapital atu

STATISM IHA TIMOR-LESTE Desizaun Pragramatiku ida tanba estadu deit mak iha rekursu kapital atu finansia dezenvolvimentu Strategic Development Plan Seitor publiku mak atu estabelese kondisaun baziku ba dezenvolvimentu longu termu nian : Alokasaun ba infraestrutura aumenta ho extrimu (entre 2008 to’o 2013, kapital dezenvolvimentu sa’e 775%. Gastus rekorente aumenta (Aumenta 136% hosi 2008 to’o 2013).

KONTINUA • Investimentu hosi seitor publiku domina ekonomia rai laran: prinsipalmente infraestrutura. • Birokrasi

KONTINUA • Investimentu hosi seitor publiku domina ekonomia rai laran: prinsipalmente infraestrutura. • Birokrasi aumenta • Numeru Fungsionariu publiku aumenta • Politika makroekonomia : injeksaun kapital liu hosi salariu, transferensia publiku, PDD no PDL no mos bens e servisu

Expansaun Estadu ida ne’e akontese independenti hosi ekonomia domestika tanba gastus estadu ba 2013

Expansaun Estadu ida ne’e akontese independenti hosi ekonomia domestika tanba gastus estadu ba 2013 deit nu’udar 113% hosi GDP naun Petroleu no rendimentu hosi ekonomia domestika kontribui deit 6. 7% ba rendimentu estadu ba tinan ne’ebe hanesan.

INFLASAUN Inflasaun iha Timor-Lestw; entre Dezembru 2010 to’o 2012, IPK Timor nian aumenta 26%

INFLASAUN Inflasaun iha Timor-Lestw; entre Dezembru 2010 to’o 2012, IPK Timor nian aumenta 26% ou 13% kada tinan. Expansaun Politika Fiskal la apar ho Produtividade lokal Halo susar ba industria lokal atu komesa no sasan ne’ebe produtu lokal lakon nia kompetividade ISI sai imposivel ho taxa inflasaun agora nian Vulnerabilidade ba kiak aumenta, liliu ba 50% hosi populasaun ne’ebe moris ho $40/fulan Dependensia ba importasaun aumenta Se la iha Fundu Petroleu, situasaun sei at liu tan

TAXA Razaun ida atu halo reforma ba taxa iha 2008 mak rendiimentu hosi petroleu

TAXA Razaun ida atu halo reforma ba taxa iha 2008 mak rendiimentu hosi petroleu komesta tama ona ba Fundu Petroleu Taxa kontribui oitoan tebes ba ekonomia rai laran nian Estadu bele kontinua atu halao nia programa sem kontribuisaun taxa Laiha kontratu fiskal ida ne’ebe kesi estadu ho sidadaun sira

KAMPU DU SERVISU Seitor publiku emprega mais kuaze 40, 000 inklui PNTL, F-FDTL, Rejime

KAMPU DU SERVISU Seitor publiku emprega mais kuaze 40, 000 inklui PNTL, F-FDTL, Rejime Espesial no rejime Jeral sira (bazeia ba dadus iha 2012) 57% hosi rendimentu uma salariu uma kain nian mai hosi governu Seitor Privadu iha 2011, emprega 58, 200, no 30. 9% hosi ne’e iha seitor konstrusaun Kuaze 50% hosi populasaun ho idade produtivu (15 – 64) ekonomikamente la ativu.

KONKLUZAUN Saida mak Timor-Leste enfrenta agora nu’udar konsekuensia direita hosi dependensia ba petroleu. Rendimentu

KONKLUZAUN Saida mak Timor-Leste enfrenta agora nu’udar konsekuensia direita hosi dependensia ba petroleu. Rendimentu hosi petroleu maski iha parte ida loke dalan ba estadu atu haluan nia servisu, dependensia extrimu ba Petroleu ikus mai forma karakteristiku uniku iha dinamika politika no ekonomia Timor-Leste nian, ninia instituiusaun publiku no relasaun estadu ho sosiedade. Dinamiku ida ne’e luan liu no klean liu duke diskusaun ohin loron nian kona ba politika ekonomia iha rai laran. Dinamika iha leten sei kontinua atu karakteriza relasaun estadu no sosiedade iha dekade balu tuir mai.

OBRIGADO WA IN

OBRIGADO WA IN