Esitlus Koostis Ella Ternobai IdaVirumaa Kutseharidusekeskus Pedosfr On

Esitlus Koostis Ella Tšernobai Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus

Pedosfäär • On biosfääri osa, mis hõlmab muldkate. Pedosfääri kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. atmosfäär biosfäär hüdrosfäär pedosfäär litosfäär

Muldkate on maakoore pindmine kiht, milles mikrobid, seened ja taimed tekitavad ja muunavad orgaanilist ainet.

Murenemine. • Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. • Murenemine peenestab kivimeid ja teeb sellega võimalikuks nende transpordi ehk ärakande. • Murenemise tulemusena kivimid purunevad ning nende kemiline ja mineraalne koostis muutub.

Murenemise kulg sõltub kolmest faktorist: Lähtekivimi omadusedkõvadus, poorsus, lõhelisus, mineralne koostis Maapinna reljeef Kliima

Füüsikaline murenemine e rabenemine. -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri -kõikumised ja kivimipragudes oleva -vee jäätumine -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -kõikumise ulatus ja sagedus on suur

Keemiline murenemine e porsumine. • -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, • • • hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas taimed ja mikroorganismid.

Mis tekitab erosiooni? • Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maal põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endale jäise liustikuna teed, võib lõpuks pihustada ka kõrgeima mäe.

. Tuul on ka erosiooni põhjustaja. . . sest kannab endaga suure kiirusega kaasa pisikesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolivad oma teelejäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal.

Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maal põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endale jäise liustikuna teed, võib lõpuks pihustada ka kõrgeima mäe.

Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi

Dolomiit kivistunud ostrakoodiga.

Ontika. Klint.

Balti klint. • See on üks suuremaid kulutusastangiud kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning Harju ja Viru lubjkiviplaatosid Põhja-Eesti rannikumadalikust. Selle serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, Loode- ja Kirde- Eestis ulatub ta paiguti mereni, moodustades panku. Kõrgeim pank asub ontikal, 56 m üle merepinna.