Erihoolekande arengutest Brbel Vapper 13 11 2014 Eelarve

Erihoolekande arengutest Bärbel Vapper 13. 11. 2014

Eelarve 2015 • 2015. aastaks eraldati riigieelarvesse lisavahendid summas 2 280 598 eurot. • Lisavahendid kasutatakse teenuste pearaha tõusuks, järjekordade vähendamiseks ning isikute omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks seoses riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse maksumuse tõstmisega 211 eurolt 219 eurole (tõus 3, 8%). • Määrusega tõstetakse olulisel määral kogukonnas elamise teenuse maksimaalset maksumust (31%), võimaldatakse kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud alaealiste teenuse rahastamist õppeaasta lõpuni ning tõstetakse kõikide teiste erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 3, 8% võrra alates 1. jaanuar 2015. a.

Hinnad 2015

Määruse eelnõus ümardatult:

Erihoolekande arengukava 2014 -2020 • Arengukava arutati ja tutvustati 7. 08. 2014 valitsuskabineti nõupidamisel. Kinnitatud sotsiaalkaitseministri poolt 18. 09. 2014 käskkirja alusel. • Riigi strateegiline lähtedokument erihoolekandeteenuste ja valdkonna arendamiseks. Vajadusele koostada ühtne strateegiline lähenemine on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon, seades üheks Euroopa Struktuurifondide vahendite kasutamise eeltingimuseks valdkondliku arengukava olemasolu. • Erihoolekande arengukava on üheks osaks välja töötamisel olevast Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavast 2016– 2023, mis korrastab laiemalt erinevates arengukavades seatud eesmärgid, tegevused ja meetmed ning annab seega nendele valdkondadele ühtse strateegilise lähenemise.

Mis on peamised arengukava suunad? • Laiem eesmärk on kavandada tegevused erihoolekandeteenuste tulemuslikumaks osutamiseks, mis toetaksid psüühilise erivajadusega isikute vajadusi. • Arengukava elluviimiseks on Euroopa Liidu 2014 - 2023 eelarveperioodi struktuurivahenditest kavandatud reorganiseerida erihoolekande taristut ning parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Euroopa struktuuritoetuste kasutamisega on Eesti võtnud ühtlasi ka suuna ja kohustuse järgida erihoolekande arendamisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. • Tuleviku visioonina seab arengukava eesmärgiks reorganiseerida üle 30 kohalised teenuskohad ning eelisarendada toetavate teenuste pakkumist ja osutamist, keskendudes isikukesksete ja kvaliteetsete teenuste arendamisele kogukonnapõhiselt.

Ööpäevaringsete teenuste struktuuri planeeritavad muutused aastatel 2014 -2023

Eesmärk: • Aastaks 2022 eesmärk – suurenenud olulisel määral toetavate teenuste osakaal, ööpäevaringsed teenuskohad väiksemates ja isikukesksemates teenusüksustes: – liikumine väiksematesse üksustesse; – liikumine väiksematele pindadele (korterid, ridaelamud jms); – liikumine kogukonnas elamise teenusele. – Üles ehitatud uus teenuse süsteem (komponentide põhine lähenemine).

SHS muudatused • Alates 01. 2016. Muudatusena võimaldatakse igapäevaelu toetamise teenusele, töötamise toetamise teenusele, toetatud elamise teenusele ja kogukonnas elamise teenusele isik suunata ilma rehabilitatsiooniplaanita. • Teenuse vajadust hinnatakse sellisel juhul Sotsiaalkindlustusameti poolt psühhiaatri hinnangu ja inimese antud andmete alusel. SKA-le jääb võimalus suunata inimene plaani tegema. • Ööpäevaringsele erihooldusteenusele saamiseks jääb kohustuslikuks koostada eelnevalt isikule rehabilitatsiooniplaan, mille käigus rehabilitatsioonimeeskond märgib teenuse vajaduse väljaselgitamisel plaani ka tähtaja, mille jooksul nende hinnangul tuleks minimaalselt teenust osutada. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele peaks isik jõudma alles viimases etapis, kui kõik muud abinõud ei ole isiku toetamisel enam aidanud ning isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste abil.

SHS muudatused • Sotsiaalkindlustusametil on võimalik rehabilitatsioonimeeskonna soovitatud tähtajast otsustamisel kõrvale kalduda ning täiendavatest andmetest tulenevatel põhjendatud juhtudel määrata lühema või pikema tähtaja. • Üldreeglina tuleb isiku erihoolekandeteenuse vajadust uuesti hinnata minimaalselt iga viie aasta tagant. Põhjendatud juhtudel, kui SKA või rehabilitatsioonimeeskonna poolse hinnangu alusel ei ole ette näha isiku seisundis muutusi (näiteks sügava vaimse alaarenguga ning liitpuudega isikute puhul), võib isiku suunata teenust saama kuni kümneks aastaks.

Olge terved! Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium Hoolekande osakond 6269 205 Barbel. Vapper@sm. ee