ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Koostas Kersti Veskimets 1 MOLEKULAARNE

ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Koostas Kersti Veskimets

1. MOLEKULAARNE TASE Biomolekulid = orgaanilised ained (ligikaudu) Näiteks: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped: DNA, RNA Molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika

2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad

Tsütoloogia on teadus… Rakud on väga erinevad: Kloroplastid taimerakus Punane verelible e. erütrotsüüt Kobarloode http: //blogedward. files. wordpress. com/2009/03/blood-740057. jpg sprott. physics. wisc. edu/pickover/good. html

Epiteelkude 3. KOE tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. http: //www. stegen. k 12. mo. us/tchrpges/sghs/ksulkow ski/images/20_Simple_Columnar_Epithelial_Tissue. j pg Lihaskude http: //missinglink. ucsf. edu/lm/IDS_101_histo_resource/nerves_muscle. html Sidekude: veri

Närvikude http: //www. njit. edu/president/annualreport/2004/neuralengineering/01 -neurons. jpg http: //www. codeproject. com/KB/IP/Anatomy. Of. ASearch. Engine 1. aspx

Taimede koed: Puiduosa ehk ksüleem Varre rislõik. Juhtkude, tugikude Niineosa ehk floeem Puiduosas on tõusev vool Lehe läbilõige. Põhikude: assimilatsiooni- ja säilituskude

puiduosa niineosa Ainete liikumine taimes. Mis ained . . . liiguvad niines? . . . liiguvad puidus? ksüleem floeem http: //www. uic. edu/classes/bios 100/lectf 03 am/translocation. jpg

Meristeemkude - paljunemisvõimelised rakud Juure tipp Varre tipp http: //botit. botany. wisc. edu/images/130/Root/Triticum_(wheat)_root_tip/Apical_meristem_MC. low. jpg http: //www. extension. umn. edu/yardandgarden/YGLNews/images 2/Sept 12007/Layers_of_

4. ORGANI ehk ELUNDI tase Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Nimeta loomadel! ja taimedel! http: //medicalimages. allrefer. com/large/heart-valves-anterior-view. jpg

Taimede organid on: JUUR . . . mille peamised ülesanded on. . .

Mammutipuu juurestik Autori foto

Viigipuu õhujuured http: //img 207. imageshack. us/img 207/4060/ficusmacrophyllapalermo. jpg

Kägistajapuu Autori fotod

VARS, mille ülesanded on. . . Baobabid - pudelpuud Madagaskaril http: //www. wildlifearchives. com/public/plants/trees/baobab-adansonia-grandidieri. jpg

Maailma jämedaim puu - baobab. Varre peamised ülesanded on. . http: //www. ethnoplants. com/catalog/images/baobab. jpg

Mammutipuud California mägedes 2000 m kõrgusel. Autori foto

Reaalne võrdlus

Kaitsvad varred

Varred võivad olla seest õõnsad, nt. kõrrelised. Autori foto

Varred võivad olla säilitusorganid või ronivad http: //archive. energyfarms. net/files/user 104/potato. jpg http: //www. schorpioenopreis. nl/suriname/binnenland/liaan. JPG

Autori foto

Viigipuu tüvedest on põimitud. . . Ja nad kasvavad! http: //www. lenergy. co. uk/slides/A 18%20 Ficus%20 house. jpg

LEHT, mille ülesanded on. . . Troopikas on lehed "pisut" suuremad. . . Filodendron Autori foto http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Philodendron_giganteum 01. jpg

Vaata, kuidas kärbsepüünis püüab kakandit Vaata, kuidas kärbsepüünis püüab konna. Viktoria leht on üks suurimaid http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //i. telegraph. co. uk /multimedia/archive/01397/Lily_1397677 c. jpg Autori foto

Okas on ka leht. http: //tiffanytan. files. wordpress. com/2009/04/cactus-11. jpg

ÕIS, mille ülesanne on. . . Autori foto Vaata maailma suurimat õit http: //bio. edu. ee/taimed/oistaim/images/murunurmik. jpg http: //f. postimees. ee/f/2009/03/29/155051 t 40 h 5 c 5 c. jpg

VILI, mille ülesanne on. . . http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //y. delfi. ee/thumb/127401/5368451_5 sk. UEY. jpeg polli. emu. ee/index. php? sub=sordikat&action=ku. . http: //lancaster. unl. edu/food/Images-CIQ/walnut-300. jpg

"Ahvipoti" vili - brasiilia pähkel ttp: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //waynesword. palomar. edu/images/brznut 3. jpg http: //www. rarefruit. org/magicgallery 01/ph 09. htm

KÄBI, mille ülesanded on. . . http: //www. employees. org/~dsacer/weekend/07032004/Sugar. Pine. Cone. Small. jpg http: //tanelv. blogspot. com/2008_05_01_archive. html

Kõrvitsa, nisu ja sojaoa seemned. Seemned ei ole organid. Miks nad ei ole organid? Mis nad on? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. purcellmountainfarms. com/ Hard%2520 White%2520 Wheat%2520 Grain%2520 crop%2520037. jpg http: //seshdotcom. files. wordpress. com/2008/12/soya. jpg http: //blog. calgarypubliclibrary. com/blogs/eco_action/seeds. jpg

5. ELUNDKONNA tase http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Gray 970. png http: //www. activestatefitness. com/news/wp-content/uploads/2009/04/anatomy-muscle-system-female

seedeelundkond vereringeelundkond http: //www. miksike. ee/docs/elehed/9 klass/anatoomia/seedeelundkond/images/soolestik 1. jpg

6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism. HOMÖOSTAAS – sisekeskkonna stabiilne seisund. Mis seda reguleerib? Närvid – neuraalne regulatsioon. Hormoonid – humoraalne regulatsioon. Taimedel? Teadused: anatoomia, füsioloogia. Vaata (4 min) signaliseerimist vastuseks ehmumisele

Ajuripats ehk hüpofüüs • juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. • Kasvuhormoon • reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Toodab endorfiine ehk "õnnehormoone" http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. miksike. ee/docs/elehed/ 9 klass/anatoomia/sisenore/images/ajuripats

Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemperatuuri. Türoksiini puudus varajases lapseeas põhjustab kääbuskasvu ja vaimset alaarengut. Liigtalitlus põhjustab silmade pundumist ja ainevahetuse intensiivistumist. http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. miksike. ee /docs/elehed/9 klass/anatoomia/sisenore/images/ajuripats

Kõhunääre ehk pankreas – toodab insuliini, mis… Neerupealised – toodavad adrenaliini, mis… www. fenbilgisiegi timi. yyu. edu. tr/k/ pbftt/pages/pankr eas%20 bezi 1_jp http: //blogs. sfweekly. com/thesnitch/kidneys. jpg g. htm

Munasarjad – östrogeen, progesteroon, mis. . . Munandid - testosteroon, mis. . . http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //histologi. haidl. se/images/testis. png http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. sjg. edu. ee/ tyybel/naine 2 aa. jpg&imgrefurl=http: //www. sjg. edu. ee/tyybel/munasarjad. html&usg=__

Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist; loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. Pered …? Parved …? Karjad …? Kolooniad …?

7. LIIGI TASE • Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi. Nimeta 3 loomaliiki ja 3 taimeliiki. Liigi nimi koosneb ees- ja perekonnanimest. • Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadus: ökoloogia

Erinevate liikide isendid viljakaid järglasi ei anna

8. ÖKOSÜSTEEMI TASE Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad kõik organismid koos eluta keskkonnaga. Ülevaade ökosüsteemidest http: //farm 3. static. flickr. com/2163/2234742005_de 6875 b 960. jpg

Ökosüsteem on isereguleeruv, sest… http: //www. suedafrika. net/Tiergifs/TGiraf 3. jpg http: //bluepyramid. org/ia/lion. jpg

Toiduahelate võrgustik https: //www. msu. edu/course/isb/202 /ebertmay/images/foodweb. jpg

Ökosüsteemi eluta keskkond on ökotoop Autori foto

Kõik organismid ökosüsteemis moodustavad elukoosluse

9. BIOSFÄÄRI TASE http: //www. cooa. unh. edu/education/2007_Institute/Sea. Wi. FS. Biosphere. Animation. Sep 1997 -Jul 2005. 70 W. gif

Biosfäär ulatub: • Vees …? • Pinnases …? • Õhus …? Millise energia arvel elab kogu biosfäär? Kas ainemolekule tuleb biosfääri või lahkub…? Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Teadused: ökoloogia, evolutsiooniteooria.

Organismide jaotus riikidesse: • BAKTERID eeltuumsed • ARCHED ? • (PROTISTID) • SEENED • LOOMAD päristuumsed ? • TAIMED ?

http: //www. britannica. com/EBchecked/media/102103/Bacterial-cells-differ-from-animal-cells-and-plant-cells-in

Ülesanded 1. Jaotage organismid riikidesse: liblikas, vihmauss, koppvetikas, hallitus, kingloom, baobab, kastan, kilu, pärm, amööb, turbasammal, salmonella, murunurmikas, kormoran, tuvi, konn, sisalik, põisadru, kuusk, malaariatekitaja, kärbes, millimallikas, soolekepike, 2. Tooge välja kaks aspekti, miks on ühes populatsioonis elavad liigi isendid omavahel sarnasemad, võrreldes sama liigi teise populatsiooni isenditega? 3. Mida uurib ökoloog? 4. Mida uurib tsütoloog? 5. Mida uurib geneetik? 6. Kas geenitehnoloog on uurija?

7. Tv ül 1. 1 Joonistage neli erinevat rakku, lisage nimetused. 8. Kuidas seletada, et meie kehas on ammu surnud organismide aatomeid? Milliseid allpool toodud omadusi ei ole kõigil organismidel? Paljunemine, unevajadus, pärilikkus, ainevahetus, mõtlemisvõime, evolutsioon, elukäik, liikumisvõime, organiseeritus. 9. Vt Avita õpik lk 24.