Elementaarosakesed Michel Houellebecq Karn 2016 Michel Houellebecq snd

Elementaarosakesed Michel Houellebecq Karnö 2016

Michel Houellebecq (sünd. 1956) • pärisnimi Michel Thomas ● prantslane ● üks tuntumaid ja tõlgitumaid tänapäeva prantsuse kirjanikke ● õppis botaanikuks ● austajad kummardavad ja teised on šokis ● 7 romaani, 4 eesti keeles ● ühiskonnakriitiline ● 1998. aastal Prix Novembre ja 2002. aastal International IMPAC Dublin Literary Award – “Elementaarosakesed” ● 2010. aastal Prix Goncourt – “Kaart ja territoorium”

Tegelased Bruno Clément • kasvatanud vanaema • noorena kiusamise ohver • tal ei õnnestu miski, sest ei leia enda kohta ühiskonnas • saab tööd koolis, aga satub seksivõltuvuse tõttu psühhiaatriakliinikusse Michel Djerzinski • kasvatanud vanaema • edukam poolvend, kellest saab introvertne geenitehnoloog Raamat tänapäeva linnastunud ühiskonnast, mis on loodusest kaugenenud ja väga depressiivne Romaani tegevus toimub 2029. aastal ja Michel kaob/sureb/tapab end 1999. aasta märtsis

Utoopia “Teistsugune – küllap kõige enam süvitsi minev – kriitika keskendus tõsiasjale, et Djerzinski tööde alusel loodava uue liigi puhul oleksid kõik indiviidid ühe ja sama geneetilise koodi kandjad; üks inimisiksuse põhielemente aga siis ju kaob. Selle peale vastas Hubczejak lennukalt, et just seesama geneetiline individuaalsus, mille üle me mingi traagilise eksituse tõttu nii naeruväärselt uhked oleme, ongi enamiku meie hädade põhjustajaks. Väite peale, et inimisiksust ähvardab kadumine, tõi ta konkreetse vaadeldava näite: ühemunarakukaksikud, kellel kummalgi areneb individuaalse elukäigu tulemusel ja vaatamata täpselt identsele geneetilisele koodile välja oma isiksus, keda aga samal ajal seob mingi saladuslik vendlus – vendlus, mis oli Hubczejaki sõnul lepitatud inimkonna taastamise juures kõige vajalikum element. ”

Probleemne ühiskond ja pere “Kui me nõustume pideva muutumise ideoloogiaga, siis nõustume ka sellega, et mehe elu piirdub rangelt üksnes tema individuaalse eksistentsiga ja et ei varasematel ega hilisematel põlvkondadel pole mehe silmis enam mingit tähtsust. Naiste puhul on asi teisiti, sest nemad vajavad jätkuvalt kedagi, keda armastada – mida ei saa ja pole kunagi saanud öelda meeste kohta. Võlts on väita, et meestel on ka vajadus lapsi nunnutada, nendega mängida, neid kallistada. Ehkki seda on aastaid korrutatud, on see endiselt vale. Kui vanemad on lahutatud, pere raamistik lõhutud, kaotavad suhted lastega igasuguse tähenduse. Laps on kinni langenud lõks, vaenlane, keda tuleb veel tükk aega ülal pidada ja kes elab teid lõpuks üle. ”

Naised “Mind on alati hämmastanud, et intellektuaalseid naisi tõmbavad ligi pätid, jõhkardid ja idioodid. Ühesõnaga, nad võtsid paar-kolm sellist tüüpi läbi, eriti pandavad võibolla ka rohkem, siis lasid endale tite taha teha ja hakkasid Marie Claire’i kokanduslehekülgedelt leitud retseptide järgi moose keetma. Ma olen kümneid kordi näinud, kuidas see stsenaarium kordub. ” “Õigupoolest, mõtles Michel, vaadeldes päikese liikumist kardinatel, milleks neid mehi üldse vaja on? Naistest koosnev maailm oleks praegusest igas mõttes määratult üle; see areneks aeglasemalt, kuid korrapäraselt, tagasilangemiste ja saatuslike vapustusteta üldise õnneseisundi suunas. ”

Iha ja soojätkamine “Seksuaalsel konkurentsil, mis on soojätkamise kaudu aja ohjamise moodus, pole mingit mõtet ühiskonnas, kus seks ja soojätkamine on teineteisest täiesti lahutatud; kuid Huxley unustab individualismiga arvestada. Ta ei tabanud ära, et kui seks on soojätkamisest lahutatud, ei säili see mitte naudingupõhimõttena, vaid pigem nartsissistliku diferentseerumise põhimõttena; sama kehtib ka rikkuseiha kohta. ”

Kaasaegse inimese leppimatus surmaga “Ometi ei leppinud ta selle [oma surma] mõttega; ta ei suutnud leppimist isegi ette kujutada. Tänapäeva lääne inimesele on surmamõte ka täiesti hea tervise juures olles mingi taustamüra, mis täidab tema aju kohe, kui plaanid hägustuvad ja ihad raugevad. Vanemaks jäädes muutub see müha pealetükkivamaks; seda võib võrrelda tuhmi mürinaga, millega käib vahel kaasas kägin. Teistel aegadel oli taustamüraks teavariigi ootus; tänapäeval on selleks surmaootus. Nii see kord juba on. “

Kasutatud materjalid https: //en. wikipedia. org/wiki/Michel_Houellebecq http: //nihilist. fm/ma-ei-tea-midagi-michel-houellebecqiintervjuu/ https: //et. wikipedia. org/wiki/Michel_Houellebecq