Eesti vikelinnade roll tulevikus Tarmo Pikner Oulu likooli

  • Slides: 16
Download presentation
Eesti väikelinnade roll tulevikus Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant tarmo. pikner@oulu. fi

Eesti väikelinnade roll tulevikus Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant tarmo. pikner@oulu. fi “Eesti väikelinnade neliteist saatust”, 25. aprill 2008, Keila

Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn? n n Linnasid võib kirjeldada kui ühteaegu

Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn? n n Linnasid võib kirjeldada kui ühteaegu töö, tarbimise, suhtluse, mängu, loovuse, põnevuse ja igavuse kohtadena. Linn kui erinevate sotsiaalsete praktikate ja võrgustike “lava” koos potentsiaalsete trajektooridega (Amin & Thrift, 2002). 21. sajandi alguses suudavad linnad jääda uuenduslikeks läbi nende ajaloolise rolli pideva adaptsiooni “vahetuste keskustena” (Wood, 2001). EL-s on linna (või linnaregiooni) rahvaarvu alampiir 50 000 (oluline ka rahvastiku tihedus). Soomes u 20 000 elanikuga linn ja tema tagamaa; samas määratletud 6 regionaalset kasvukeskust (Jauhiainen, 2002). Väikelinnade määrtlemisel ka muud kriteeriumid peale rahvaarvu

Väikelinnad Eestis n n n Eestis oleks mõistlik lugeda linnaregiooni alampiiriks 15 20 000

Väikelinnad Eestis n n n Eestis oleks mõistlik lugeda linnaregiooni alampiiriks 15 20 000 elanikku (Jauhiainen, 2002) Eestis väikelinnad kõiki linnad peale Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu (!? ) Eestis tihe regionaalsete keskuste süsteem, võiks olla u 12 linnapiirkonda koos tugeva keskusega (Jauhianen, 2002; Raagmaa, 2008)

44 tõmbekeskust tööjõu areaalide järgi (Rahastikuministri büroo, 2001)

44 tõmbekeskust tööjõu areaalide järgi (Rahastikuministri büroo, 2001)

Regionaalarengu põhijooned Eestis n n n Võrdlemisi suured kontrastid Tallinna (ja osaliselt ka Tartu)

Regionaalarengu põhijooned Eestis n n n Võrdlemisi suured kontrastid Tallinna (ja osaliselt ka Tartu) linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel Võrreldes EL keskmisega Eestis innovatsioonialane ja oskustööjõu valdkonnas mahajäämus, väikse mastaabiline majandus Rahvastiku koondumine suurematesse regionaalsetesse keskustesse, eriti Tallinasse. Tallinna “laiali valgumine” Päevane ja nädalane pendelränne tööle käies, väikesed vahemaad linnade vahel Üldine rahvastiku vähenemine või väga aeglane juurdekasv

Kuidas analüüsida linnade rolli tulevikus? n n Glokaalsed arengusuundumused ja kaasnevad muutused/väljakutsed Eesti väikelinnadele

Kuidas analüüsida linnade rolli tulevikus? n n Glokaalsed arengusuundumused ja kaasnevad muutused/väljakutsed Eesti väikelinnadele Arengusuundumuste mõistmine läbi võrgustike ja vooluste (Castells, 1997; 2001) Linnade võrgustik-struktuurid ja sünenergia mitte hierarhilised suhted (Meijers, 2005) Avatud ajaperspektiiv, erinevate stsenaariumite koostamise võimalus

Läänemere piirkonna linnade struktuur (Nordregio, 2001)

Läänemere piirkonna linnade struktuur (Nordregio, 2001)

A 1: Mobiilsus ja kommunikatsioon n Kiirem infoliikumine ja reisimine vajab uusi füüsilisi infrastruktuure

A 1: Mobiilsus ja kommunikatsioon n Kiirem infoliikumine ja reisimine vajab uusi füüsilisi infrastruktuure ja oskusi (Urry, 2003) Töö- ja vabaajavõimalused mitmekesistuvad, suureneb surve linnade tagamaadele Oht piirkondadevahelise ebavõrdsuse suurenemisele (Graham & Marvin, 2001) Väikelinnad: vajalikud kommunikatsiooni ja transpordi infrastruktuurid (nt kiirem raudtee ühendus), sobiv elukeskkond, tihe koostöö regionaalsete keskuslinnadega ja rahvusvaheliselt

A 2: Teadmistepõhine majandus ja innovatsioon n Uued koostööplatvormid ja teadmiste-oskuste vahetamine; kohalik sumin

A 2: Teadmistepõhine majandus ja innovatsioon n Uued koostööplatvormid ja teadmiste-oskuste vahetamine; kohalik sumin ja globaalsed torud (Maskell, et al. 2006) Väiksemad linnapiirkonnad spetsialiseeruvad mõnele majandusklastrile, suuremad keskused mitmekesisemad (Jimmie, 2001; Wood, 2001) Linnaline keskkond toetab innovatsiooni läbi tehnoloogia ja juurdepääsudega globaalsetele turgudele (Wood, 2001) Väikelinnad: spetsialsieerumine piirkondliku oskusteabe väljaarendamiseks, miljöö majanduskeskkonna loomine, tihedad koostöövõrgustikud tehnoloogia arendamiseks ja juurdepääsudeks uutele turgudele

A 3: Paljukultuurilisus ja turism n n Loovklassi kontseptsioon, tehnoloogia-talendid-tolerants (Florida, 2005) Erilisisuse otsimine,

A 3: Paljukultuurilisus ja turism n n Loovklassi kontseptsioon, tehnoloogia-talendid-tolerants (Florida, 2005) Erilisisuse otsimine, väiksemale grupile mõeldud tooted turisminduses, uued reisisuunad Väikelinnad: oma tugevus loovinimeste meelitamiseks, lühiajalised õppeprogrammid, kultuuriturism, laiapõhjalisem integratsioon

A 4: Elanikkonna vananemine Euroopas n n Vajadus uute teenuste järele Täiendav grupp inimesi,

A 4: Elanikkonna vananemine Euroopas n n Vajadus uute teenuste järele Täiendav grupp inimesi, kellel aega ja otsivad tegevust Väikelinnad: sobiv elu- ja külastuskeskkond, täiendavad eneseteostusvõimlused eakatele (nt mentorlus)

A 5: Keskkonnariskid ja energia küsimus n n n Kliima soojenemine ja uued planeerimistingimised

A 5: Keskkonnariskid ja energia küsimus n n n Kliima soojenemine ja uued planeerimistingimised Suurlinnade müra ja saastamise mõju keskkonnale Alternatiivste energiaallikate kasutuselevõtmine Väikelinnad: turvalise elukeskkonna pakkumine, säästliku elukeskkonna planeerimne ja eluviis

A 6: Ühiskondlike institutsioonide rolli muutus n n Ühiskonna urbaniseerumine, sellel erinevad suunad Progressiivste

A 6: Ühiskondlike institutsioonide rolli muutus n n Ühiskonna urbaniseerumine, sellel erinevad suunad Progressiivste linnavõrgustike omadused: assotsiatsiooniline demokraatia, majanduse ja riigi demokratiseerumine, täielik osalus võrdse hääleõigusega, vaba infovahetus partneritega (Leitner & Sheppard, 2002; Jauhiainen, 2004) Väikelinnad: uued (piirkondlikud) hea-valitsemise ja kaasamise vormid, väiksem sõltuvus administratiivsetest piiridest

Milline saatus linnadel?

Milline saatus linnadel?

Suundi väikelinnade arendamisel (1) n n n Terviklike arenguvööndite analüüsimine ja planeerimine, regionaalarengu tasakaalustamise

Suundi väikelinnade arendamisel (1) n n n Terviklike arenguvööndite analüüsimine ja planeerimine, regionaalarengu tasakaalustamise võimalused Linnaliste keskuste roll regionaalses arengus kasvab, koostöö võrgustikud Kutse- ja täiendõppeasutuste süsteemi edasi arendamine Ühistranspordi parem korraldamine Eesti siseselt ja ka ühendus Euroopaga Üldise heakorra ja miljöö parandamine

Suundi väikelinnade arendamisel (2) n n Piirkondlike prioriteetide määratlemine ja visiooonipõhine arendustegevus Majandusstruktuuri muudatused

Suundi väikelinnade arendamisel (2) n n Piirkondlike prioriteetide määratlemine ja visiooonipõhine arendustegevus Majandusstruktuuri muudatused ja majandusklastrite arengu toetamine Haldusstruktuuri korrastamine (? ) ja regionaalpoliitika seadustamine Linnalise dimensiooni tugevdamine regionaal- ja innovatsioonipoliitikate kavandamisel ja rakendamisel