EESTI VEEBILANSS JAANMATI PUNNING EESTI VEEBILANSS SSADEMED AAURUSTUMINERAVOOL
EESTI VEEBILANSS JAAN-MATI PUNNING
EESTI VEEBILANSS S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+ I(INFILTRATSIOON) 33=21+8+4, KM 3
VEEMAJANDUSE PROBLEEMIDEGA TEGELEVAD MINISTEERIUMID • KESKKONNAMINISTEERIUM • MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM • SOTSIAALMINISTEERIUM • PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM • HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM • SISEMINISTEERIUM
Veevaru elaniku kohta, m 3 2000. a 2025. a 9 200 11 315 Soome Läti Leedu 22 000 15 000 7 000
Üldine veevõtt (v. a. jahutus-, kaevandus- ja merevesi)
Veekasutus olmes, tööstuses ja põllumajanduses
Veekasutus elaniku kohta olmes (sh ühiskondlikud hooned) on viimastel aastatel püsinud riigi keskmiselt 88 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Kui arvestada, et ühisveevärgiga on varustatud 70% elanikest, siis tuleks arvutuslik üldine veetarvitus 126 -128 liitrit ööpäevas.
TALLINN Devon (~60 m) Silur (~200 m) Ordoviitsiumkambrium (~460 m) GEOLOGICAL CROSS-SECTION
Põhjavett pumbatakse kvaternaari (Q), devoni (D), siluri (S), ordoviitsiumi (O) ja kambriumvendi (Cm-V) veeladestutest. Põhjaveevõtt veeladestute järgi (%): A - põhjaveevõtt v. a kaevandusvesi, B - kaevandusveevõtt.
Pinnavee tööstuslikest kasutajatest on suurimad Narva elektrijaamad (end. Balti ja Eesti elektrijaamad). Vett kasutatakse jahutuseks ning tuha viimiseks tuhamägedele. Veekogudesse tagasi juhitud vesi ei ole loodusele ohtlik, tema keemiline koostis ei muutu. Kõrgenenud on vee temperatuur, mille mõju pole seni ohtlikuks peetud. Tuhatranspordi süsteemis on vesi ringluses.
PROGNOOSID: Viimastel aastatel on veekasutus langenud vähesel määral olmes, tööstuses on veekasutus olnud stabiilne. Tänaseks on olmes ja tööstuses kasutatav veehulk võrdsustunud. Edaspidine veekasutuse vähenemine pole enam tõenäoline.
Veetootmine Tallinnas • Pea 90% Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest. • Pinnavett kogutakse ligi 2 000 km 2 suuruselt alalt. • Linna peamine veeallikas on Ülemiste järv, maht on 17 mln m 3. • Veepuhastusjaamas läbib vesi 15 tundi kestva puhastusprotsessi. • Ülemiste veepuhastusjaama maks. võimsus on 123 000 m 3 ööp. • Tallinnas on üle 40 töötava põhjavee kaevu sügavusega kuni 175 m.
Vee tarbimisest Tallinnas 2002. a. tarbiti Tallinnas inimese kohta keskm. 104 liitrit vett ööpäevas. Linna vee tarbimine on viimase 10 aasta jooksul ligi kolm korda vähenenud. Seetõttu täiendame parema toorvee kvaliteedi tagamiseks järve veevaru veehoidlate veega. Joogivee tootmine (tuhat m 3/ aastas) Aasta 1999 2000 2001 2002 Pinnavesi 33 534 30 105 27 822 27 411 Põhjavesi 4 264 3 271 3 446 3 234 Kokku 37 798 33 376 31 268 30 645
Reoveepuhastusviiside järgi
VEEHEIDE, mln m 3/a
REOVEE VÄLJALASE
Reostuskoormus BHT 7, Nüld ja Püld järgi
VAHETULT MERRE SUUNATUD REOVETE ALLIKAD (BHT 7 alusel)
Pikaajaline sademete jaotus Eestis, mm/a
Sademete hulga muutus aastatel 1865 -1995
SÕRVE, 547 VILJANDI, 726
KORD 2 AASTA JOOKSUL JÕHVI HAANJA PÄRNU
- Slides: 26