Eesti rahvastik REL 2011 andmetel EneMargit Tiit Tartu

Eesti rahvastik REL 2011 andmetel Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet Vabariigi Presidendi mõttekoda 9. aprill 2013

Sisukord • Rahvaloenduse (REL 2011) tulemused o Rahvaarvu muutumine 2000— 2012 o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus • Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid o Loomulik iive o Välisränne o Siseränne • Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel o o o o Rahvus ja kodakondsus Põhiline elatusallikas Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne Tegevus- ja ametialad Haridus Emakeel ja võõrkeelte oskus Elutingimused • Allikmaterjal

Rahvaarvu muutumine 2000— 2012

Rahvaarvu muutus jooksva statistika andmetel • Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000. a rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on rahvaarv 12 aasta jooksul (1. 01. 2000 – 1. 01. 2012) vähenenud 54 333 inimese võrra. • Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.

Rahvaarvu muutus loenduste andmetel • Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. • Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). • Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja registreeritud välisrände saldo).

Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete erinevus? Kaks põhjust: 1. Registreerimata väljaränne. 2. Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada. Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2, 2%, see tähendab, et tegelik rahvaarv on loendatud rahvaarvust suurem.

Rahvastiku soo-vanuse jaotus

510 9 -1 15 4 -1 20 9 -2 25 4 -2 30 9 -3 35 4 -3 40 9 -4 45 4 -4 50 9 -5 55 4 -5 60 9 -6 65 4 -6 70 9 -7 75 4 -7 80 9 -8 4 85 + 4 0 - Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja 2011 120000 REL 2000 100000 REL 2011 80000 60000 40000 20000 0

Rahvastikupüramiid 2011 12. 03. 2012 Ene-Margit Tiit

Vanusrühmade vahekorrad aastal 2000 ja 2011 70 2000 60 2011 50 40 30 20 10 0 0 --14 15 --64 65+

Eesti rahvastik vananeb … Eesti ja EL keskmine. Vanuserühmade suhtelised arvukused 40 EL (27 liikmesriiki) 35 Eesti REL 30 25 20 15 10 5 0 0 --14 15 --24 25 --49 50 --64 65 --79 80+

Loomulik iive

• Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli aastal 2010 positiivne. • Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne – vastavalt – 565 ja – 1460. • Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat positiivne. • Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal ja Tartumaal

Sünnid ja surmad aastail 2000— 2012 19, 000 18, 000 17, 000 16, 000 15, 000 14, 000 13, 000 12, 000 Elussünnid Surmad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eestlaste sünnid ja surmad aastail 2000— 2011 13000 12000 110000 9000 8000 Elussünnid Surmad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Summaarne sündimuskordaja • Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on summaarne sündimuskordaja (TFR). • Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimuskäitumine oleks terve põlvkonna jooksul samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu naise kohta. • Summaarset sündimuskordajat kasutatakse rahvastikuprognooside tegemisel. • Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2, 1.

Summaarne sündimuskordaja 1. 7 Eurostat 1. 65 REL andmetel 1. 6 1. 55 1. 45 1. 4 1. 35 1. 3 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Iirimaa Island Prantsusmaa Suurbritannia Rootsi Norra Soome Belgia Holland Leedu Taani EL Sloveenia Venemaa Šveits Luksemburg Eesti Bulgaaria Malta Slovakkia Tšehhi Austria Kreeka Itaalia Hispaania Saksamaa Portugal Küpros Läti Poola Rumeenia Ungari 0 0. 5 1 1. 5 2 2. 5

Sünnitaja vanuse dünaamika 30 29 28 27 26 25 24 23 Ema keskmine vanus lapse sünnil Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Summaarse sündimuskordaja ja sünnitamisvanuse seos • Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne sündimuskordaja. • Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda pikema aja jooksul. • Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal konkreetsel aastal.

Oodatav eluiga • Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga sünnil. • Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu vaatlusaastal. • Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa kauem. • Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta. Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem on tema oodatav eluiga

Oodatav eluiga sünnil ja 50 aastaselt 85 80 75 70 65 60 M 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 M 50 N 50 2009 2010 2011

• Üheteistkümne aasta jooksul (2000— 2011) on Eestis oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5 aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10 aasta võrra pikem kui meestel. • Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3, 6, naistel vastavalt 1, 7 aastat pikem. • Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine on oluline iibe kasvu tegur.

87 Eestimaalaste oodatav eluiga rahvuste lõikes 82 77 Eestlased Mitte-eestlased 72 67 62 Mehed Naised

Eestlaste oodatav eluiga Euroopa võrdluses • Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus. • Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame enamikku Ida-Euroopa riike.

Switzerland Spain Iceland Liechtenstein Sweden Netherlands Norway Cyprus Austria Luxembourg Germany Greece Portugal Ireland Finland Slovenia Denmark Czech Republic Poland Estonia Slovakia Hungary Romania Georgia Serbia Bulgaria Latvia Lithuania Moldova Ukraine Belarus Oodatav eluiga Euroopa riikides (mehed ja naised) 87. 0 82. 0 77. 0 72. 0 67. 0 62. 0

Imikusuremus • Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa (ja ka maailma) parimate hulgas. • Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga suure tõenäosusega ellu.

Alla aasta vanuselt surnud laste arv 1000 vastsündinu kohta 12 Poisid Tüdrukud 10 8 6 4 2 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

0. 0 Iceland Sweden Finland Norway Estonia Liechtenstein Czech Republic Slovenia Cyprus Portugal San Marino Spain Italy Belgium Denmark Ireland Germany Netherlands Austria Greece Switzerland Belarus Lithuania Luxembourg Poland Croatia Hungary Slovakia Malta Serbia Latvia Russia Bulgaria Ukraine Romania Azerbaijan Moldova Armenia Georgia Turkey Kosovo Imikusuremus 2011 Euroopas 14. 0 12. 0 10. 0 8. 0 6. 0 4. 0 2. 0

Välisränne

• Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele iibele ka negatiivne välisrände saldo. • Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult registreeritud välisrännet. • Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne vaid ca 45% kogu välisrändest. • Aastatel 2000— 2011 registreeritud väljarände suurusest moodustas: o 48% saldo. o 52% sisseränne: o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)

Registreeritud välisränne 2004— 2011 7000 6000 5000 4000 Sisserännanud 3000 Väljarännanud 2000 1000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

25000 Meeste ja naiste summaarne välisränne 2004— 2011 20000 15000 M N 10000 5000 0 sisseänne väljaränne

• Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on sagedamini jääv (või pikaajaline). • Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2, 3 korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud välisrände saldo oli aastail 2007— 2009 positiivne. • Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida). • Mehed on aktiivsemad pendelrändajad • Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes sarnane.

Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus 16000 14000 12000 10000 sisseränne 8000 väljaränne 6000 4000 2000 0 0 -14 15 -29 30 -49 50+

Eesti välisrände siht- ja lähteriigid 2004— 2011 25000 Sisseränne 20000 Väljaränne 15000 10000 5000 vä lja sp op a oo lt Eu ro op ro Eu uu M id ig t a aa em Ri V en na ai kr ita br ur Su U nn ia e om So am aa Sa ks Ro ot si 0

• Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui lähteriigina. • Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31. 12. 2011 üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena kõneleva isiku/ Eestis sündinu. • Soomest saabunud immigrandid on kõige sagedamini koju tagasipöördujad. • Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne. Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide, aga ka muu maailmaga. • Viimatinimetatud riikidega on rände maht võrdlemisi väike.

Siseränne

Rahvastiku paiknemist määravad protsessid • Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas • Ääremaastumine • Valglinnastumine Need protsessid toimuvad kogu maailmas. Eesti probleemid: • väike, vähenev rahvaarv • madal asustustihedus • protsesside intensiivsus

Maarahvastiku arvukuse dünaamika (absoluutarvudes) 900000 800000 700000 600000 500000 400000 300000 200000 100000 0 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2011

Maa- ja linnaelanikud • Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine, sundkolhoseerimine). • Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal kahanenud ca 30%ni. • Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra, kuigi absoluutarv veidi kahanes.

Rahvastiku muutus võrreldes 2000. aastaga

Rahvaarvu muutus maakondades (%) Harju maakond Tartu maakond Rapla maakond Pärnu maakond Saare maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Valga maakond Põlva maakond Võru maakond Ida-Viru maakond Järva maakond Viljandi maakond Jõgeva maakond Hiiu maakond 105. 2 100. 6 92. 9 90. 6 87. 1 86. 2 84. 3 84. 2 84 83. 9 83 82. 1 81. 9 81. 2 0 20 40 60 80 100 120

Asustustihedus (ruutkaart)

Kuni 17 -aastaste laste ja noorukite osatähtsus rahvastikus

Naiste ja meeste keskmine vanus maakonniti TARTU HARJU RAPLA Kogu Eesti LÄÄNE-VIRU PÄRNU JÄRVA VÕRU VILJANDI SAARE LÄÄNE JÕGEVA HIIU VALGA PÕLVA IDA-VIRU Naised Mehed 0 10 20 30 40 50

20— 34 -aastaste meeste arv 100 samas vanuses naise kohta

Vähemalt 65 -aastaste osatähtsus rahvastikus

Rahvastiku koostis rahvuse ja kodakondsuse järgi

Eesti elanikkonna rahvuslik koostis 1881— 2010 1600000 Eestlased 1500000 Venelased 1400000 Muud 1300000 1200000 11000000 900000 800000 700000 1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2010 50

Rahvusliku koostise muutused aastail 2000— 2011 • Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud. • Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011. a. 69, 7%. • Eestlaste absoluutarv oli 902 547. • Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra. • Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%. • Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus-rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud. • Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte rühma. o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal vähenes veelgi, langedes 20%lt 19, 5%-le. o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1— 2% võrra.

HIIU MAAKOND SAARE MAAKOND VILJANDI MAAKOND VÕRU MAAKOND PÕLVA MAAKOND JÄRVA MAAKOND RAPLA MAAKOND Eestlased JÕGEVA MAAKOND Venelased LÄÄNE MAAKOND Muud rahvused PÄRNU MAAKOND Rahvus teadmata LÄÄNE-VIRU. . . TARTU MAAKOND VALGA MAAKOND Kogu Eesti HARJU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 0% 50% 100%

Eesti elanike kodakondsus 2000 ja 2011 (%) 90. 0 2000 80. 0 2011 70. 0 60. 0 50. 0 40. 0 30. 0 20. 0 10. 0 Eesti kodakondsus Muu riigi kodakondsus Kodakondsus määramata Kodakondsus teadmata

• Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu kaks korda (12% asemele ligi 7%). • Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt 85%ni. • Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv. • Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist põhjused: o kodakondsuse võtmine; o maalt lahkumine; o surm.

Eesti elanike põhiline elatusallikas

Põhiline elatusallikas 4. 4 0. 8 3. 6 Palk, töötasu Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest 39. 8 24. 1 Teiste isikute ülalpidamisel Pension Toetus, stipendium, hüvitis Asutuse ülalpidamisel 25. 2 2. 2 Muu

Muutus võrreldes eelmise loendusega Palk, töötasu Ettevõtjatulu Teiste isikute ülalpidamisel 2011 Pension 2000 Toetus, stipendium Asutuse ülalpidamisel Muu 0. 0 5. 0 10. 0 15. 0 20. 0 25. 0 30. 0 35. 0 40. 0 45. 0

Palgast elatuvate isikute osakaal

Pensionist elatuvate isikute osakaal

Elatusallika sõltuvus vanusest 100% 90% 80% Palk, töötasu 70% 60% Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest 50% 40% Pension 30% 20% Teiste isikute ülalpidamisel 10% 0% 0 -14 15 -29 30 -49 50 -64 65+

Põhiline elatusallikas maakondade lõikes HARJU TARTU Kogu Eesti RAPLA LÄÄNE-VIRU PÄRNU SAARE JÄRVA HIIU LÄÄNE VILJANDI VÕRU JÕGEVA VALGA IDA-VIRU PÕLVA Palk, töötasu Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest Teiste isikute ülalpidamisel Pension Toetus, stipendium, hüvitis Asutuse ülalpidamisel Muu 0% 50% 100%

Eesti elanike sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne

Eesti elanike sotsiaalmajanduslik seisund sõltuvalt vanusest 120% 100% palgatöötaja ettevõtja 80% muu hõivatu töötu 60% õppur pensionär kodune 40% muu mitteaktiivne maj. aktiivsus teadmata 20% 0% 15 -19 20 -24 25 -29 30 -34 35 -39 40 -44 45 -49 50 -54 55 -59 60 -64 65 -69 70 -74 75+

• Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud hõivatud (sh ajateenijad) • Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused, mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed (sh heitunud) • Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei ole hõivatud

Hõivatute osakaal kogu elanikkonnast maakonniti HARJU MAAKOND TARTU MAAKOND SAARE MAAKOND RAPLA MAAKOND LÄÄNE MAAKOND JÄRVA MAAKOND PÄRNU MAAKOND HIIU MAAKOND LÄÄNE-VIRU MAAKOND VILJANDI MAAKOND VÕRU MAAKOND JÕGEVA MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND PÕLVA MAAKOND 57. 2 51. 9 49. 7 49. 5 49. 3 49. 0 48. 8 48. 7 48. 5 45. 8 43. 3 43. 0 42. 2 42. 1 41. 0 0. 0 10. 0 20. 0 30. 0 40. 0 50. 0 60. 0

Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohta

25. 0 Töötute osakaal aktiivsetest sõltuvalt vanuserühmast ja rahvusest 20. 0 15. 0 Eestlased Venelased 10. 0 Muud rahvused 5. 0 0. 0 15 -29 30 -49 50 -64 65+

Tööränne • Töörände puhul töötab inimene teises asulas (maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga. • Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kas iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid enam-vähem regulaarselt. • 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises maakonnas, välismaal (4, 5%) või nende töökoht ei ole kindla asukohaga seotud (5, 5%). • Töökohti on maakonnas rohkem kui selles maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja Tartumaal

Maakondadevaheline tööränne 100. 00 90. 00 80. 00 70. 00 60. 00 50. 00 Eestis 40. 00 Oma maakonnas 30. 00 20. 00 10. 00 H ar ju H Id iiu a. V ir Jõ u ge va Jä rv a Lä Lää än ne e. V iru Põ lv a Pä rn u Ra pl a Sa ar e Ta rt u V al V ga ilj an di V õr u 0. 00 Harjumaa Tartumaa

Töörände olulisemad suunad

Välismaal töötajate osakaal hõivatutest (%) IDA-VIRU MAAKOND HARJU MAAKOND TARTU MAAKOND Kogu Eesti RAPLA MAAKOND PÕLVA MAAKOND VALGA MAAKOND . . Soome JÄRVA MAAKOND . . Norra LÄÄNE-VIRU MAAKOND . . Rootsi. . Venemaa HIIU MAAKOND . . muu riik LÄÄNE MAAKOND SAARE MAAKOND VÕRU MAAKOND JÕGEVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND PÄRNU MAAKOND 0. 00 1. 00 2. 00 3. 00 4. 00 5. 00 6. 00 7. 00 8. 00

Eesti elanike tegevus- ja ametialad

Tegevusalad TÖÖTLEV TÖÖSTUS 3. 6 3. 1 HULGI- JA JAEKAUBANDUS 2. 5 HARIDUS 18. 3 3. 7 EHITUS 3. 7 VEONDUS JA LAONDUS 4. 0 AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 6. 0 14. 0 7. 0 KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS HALDUS- JA ABITEGEVUSED MAJUTUS JA TOITLUSTUS 9. 2 7. 5 8. 4 PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK INFO JA SIDE KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

Tegevusalad maal ja linnas TÖÖTLEV TÖÖSTUS HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE. . . HARIDUS EHITUS VEONDUS JA LAONDUS AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK. . . TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA. . . KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS MAJUTUS JA TOITLUSTUS HALDUS- JA ABITEGEVUSED INFO JA SIDE KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS KINNISVARAALANE TEGEVUS ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA. . . MÄETÖÖSTUS VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA. . . 0. 00 2. 00 4. 00 6. 00 8. 0010. 0012. 0014. 0016. 0018. 0020. 00 Maa-asulad Linnalised asulad

Tegevusalad maakonniti: töötlev tööstus (20% 18%)

Kaubandus (15% 14%)

Haridus (10%)

Põllumajandus, kalandus, metsandus (6% 4%)

Ehitus

Ametialade jagunemine soo järgi JUHID TIPPSPETSIALISTID TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID AMETNIKUD TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD Naised Mehed OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD LIHTTÖÖLISED SÕJAVÄELASED Ametiala teadmata 0. 0 5. 0 10. 0 15. 0 20. 0 25. 0 30. 0

Muutused ameti- ja tegevusvaldkondade struktuuris • Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide osa • Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh põllumajanduse oskustööliste) osa • Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja side alal töötajate osa • Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal töötajate osa.

Haridus ja keelteoskus

Vähemalt 10 -aastaste isikute üldharidus 2000 ja 2011(%) 80 70 60 50 40 2000 2011 30 20 10 0 Keskharidus (sh kõrgharidus) Põhiharidus Algharidus või vähem

Vähemalt 10 -aastaste isikute kutseharidus 2000 ja 2011 (%) 60 50 40 30 2000 2011 20 10 0 Kutseharidus puudub Põhikool või vähem Keskharidus ja kutse Kõrgharidus

Põ ta se us at a m ad te e ts ku ar id us õr gh K ja us e ts ku sk ha rid us ar id kh es ar id H K Ü ld ke ja em äh iv võ em iv äh võ rid us ha hi us rid ha hi põ ld Ü Vähemalt 10 -aastaste meeste ja naiste haridustase 2011 250, 000 200, 000 Mehed Naised 150, 000 100, 000 50, 000 0

Haridustaseme sõltuvus vanusest 120% 100% Üldpõhiharidus või vähem 80% Põhiharidus või vähem ja kutse 60% Üldkeskharidus 40% Keskharidus ja kutse Kõrgharidus 20% 0% 10 --19 20 --29 30 --49 50 --64 65+

Hõivatute haridustase maakonniti. . Tallinn Harju maakond. . Tartu linn. . Narva linn Tartu maakond Ida-Viru maakond Pärnu maakond Valga maakond Üldpõhiharidus või vähem Põlva maakond Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus Viljandi maakond Keskharidus ja kutse Lääne-Viru maakond Kõrgharidus Võru maakond Lääne maakond Rapla maakond Jõgeva maakond Hiiu maakond Saare maakond Järva maakond 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Eesti keele oskus sõltuvalt vanuserühmast 10 -14 15 -19 20 -29 Eesti keel on emakeel Oskab eesti keelt võõrkeelena 30 -49 Ei oska eesti keelt 50 -64 65+ 0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eesti keele oskus sõltuvalt haridustasemest

Võõrkeelte oskus sõltuvalt emakeelest 45 Eesti keel 40 Vene keel 35 Muu emakeel 30 25 20 15 10 5 0 Ei oska võõrkeeli Oskab ühte võõrkeelt Oskab kahte võõrkeelt Oskab kolme võõrkeelt Oskab nelja või enamat võõrkeelt

Võõrkeelte oskus maakondade lõikes. . Tallinn Harju maakond. . Tartu linn Tartu maakond Pärnu maakond. . Narva linn Ida-Viru maakond Lääne-Viru maakond Rapla maakond Vene Saare maakond Inglise Lääne maakond Soome Hiiu maakond Viljandi maakond Valga maakond Jõgeva maakond Võru maakond Järva maakond Põlva maakond 0. 0 50. 0 100. 0 150. 0 200. 0 250. 0

Õppijad (EHISe andmetel)

Elamistingimused

Eluruumid • Eluruum – kas kortermajas, peremaja või korter väikeelamust (nt ridaelamu) • Eluruumide arv on enamikus maakondades vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on suurenenud. • Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala

Eluruumide ehitusaeg HARJU TARTU PÄRNU Eesti SAARE HIIU RAPLA LÄÄNE-VIRU VÕRU VALGA VILJANDI PÕLVA JÄRVA IDA-VIRU JÕGEVA Enne 1946 Pärast 2000 0. 0 10. 0 20. 0 30. 0 40. 0 50. 0 60. 0

Keskmine eluruumi pindala RAPLA MAAKOND HIIU MAAKOND SAARE MAAKOND PÕLVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND JÕGEVA MAAKOND PÄRNU MAAKOND JÄRVA MAAKOND VÕRU MAAKOND LÄÄNE MAAKOND TARTU MAAKOND LÄÄNE-VIRU MAAKOND VALGA MAAKOND HARJU MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 0. 0 10. 0 20. 0 30. 0 40. 0 50. 0 60. 0 70. 0 80. 0 90. 0

100. 0 Kortermajades peiknevate eluruumide osakaal maakonniti 90. 0 80. 0 70. 0 60. 0 50. 0 40. 0 30. 0 20. 0 10. 0 U ID A -V IR U RJ A H TA RT U U RN V E- N Ä LÄ PÄ IR U A JÄ RV E N LÄ Ä A LG A V IL JA N D I RU V Õ V RA PL A A EV G A JÕ LV PÕ RE A SA H IIU 0. 0

RE A SA IIU H E N Ä A EV G LÄ JÕ IR U V A RV JÄ E- N Ä LÄ A RU LV PÕ Õ V A U LG A V I A RN PÄ PL RA U D N JA IL V U IR -V A ID RT TA U RJ A H Püsiva asustuseta eluruumide osakaal 30. 00 25. 00 20. 00 15. 00 10. 00 5. 00 0. 00

Allikmaterjal • Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel esitatud avalik andmebaas, http: //pub. stat. ee/pxweb. 2001/Database/Rahvastik/databasetree. asp • Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks • Kõik andmed on 7. 04. 2013 seisuga. • Viimase rahvaloenduse (REL 2011) andmetest on kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http: //pub. stat. ee/pxweb. 2001/Database/Rahvaloendus/databasetree. asp • Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.

Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest