Eesti rahvamuusika ajaloolised kihid Regilaulutraditsioon regilaulu struktuur Eesti

Eesti rahvamuusika ajaloolised kihid. Regilaulutraditsioon, regilaulu struktuur

Eesti rahvalaulu ajaloolised kihid Rahvamuusika traditsioonid on alati polistadiaalsed, st et samal ajal eksisteerib erineva ajaloolise päritoluga muusika (uuem ja vanem, algupärane ja laenatud. . . ). Eesti rahvalaulu puhul eristatakse kahte põhilist kihti: • vanem rahvalaul e. regilaul • uuem rahvalaul Samuti on olemas üleminekuvormid e. siirdevormiline rahvalaul.

Vanema ja uuema rahvalaulu võrdlus Vormilised erinevused: • algriim • parallelism • eriline värsimõõt • lõppriim • stroofid (salmid), enamasti 4 -realised Samuti on olemas ka sisulised (kujundid, mõttelaad) ja muusikalised erinevused. Erinevad ka laululiigid.

Algriim - sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine värsireas. Mul on väike vellekene, põlve pikku poisikene. Ta teeb toa tuule peale, maja marja varre peale, koja kobrulehe peale. .

Parallelism - vähemalt kahe värsi sisuline ja vormiline kooskõla. Üht mõtet korratakse ja täiendatakse. Värsiread ühinevad eri pikkusega parallelismirühmadesse. Mul on väike vellekene, põlve pikku poisikene. Ta teeb toa tuule peale, maja marja varre peale, koja kobrulehe peale. .

Regilaulu värsimõõt – neljajalgne trohheus Normatiivne regivärsirida koosneb kaheksast silbist, mis jagunevad nelja rõhualassese e. värsijalga. Igas värsijalas on kaks silpi, neist esimene on „tugev”, teine „nõrk”. Tugevas kohas asuv silp on tavaliselt rõhuline. Regivärsile iseloomuliku rütmi tekkimiseks on oluline sõna algussilpide asukoht reas. Arvesse võetakse ka sõnade välteid (I, II ja III). Eksisteerivad nn kvantiteedireeglid: lühikesed rõhulised silbid ei tohi olla värsijala tõusus ning pikad rõhulised silbid värsijala languses.

Normatiivne regivärss (lihttrohheeiline): läk-sin / met-sa /kõn-di-/mai-e 8 silpi, 4 rõhurühma (st rõhulise silbiga algavat silpide rühma): 2+2+2+2 Murtud värss – rida, kus mitmesilbiline sõna algab värsijala nõrgast kohast. See on tavaliselt seotud 3 silbiliste sõnade kasutamisega: kesk-mi-/sed ko-/ju tu-/levad 8 silpi, 3 rõhurühma: 3+2+3

Mõnikord on silpe reas rohkem või vähem kui kaheksa. Selliseid ridu sageli sobitatakse regivärsi tavalise mõõduga, pannes kahte silpi ühe silbi kohale (positsioonile) või venitades ühte silpi kahele posutsioonile: 10 silpi: oli minul / väike / velle-/ kene 6 silpi: söö / karja-/kene Kuid mõnikord pikendatakse või lühendatakse viisirida vastavalt ebanormatiivsele väsrireale.

Regilaulu viisid • Väga vana päritoluga viisid, arhailine stiil • Laulu tekst on laulikutele tähtsam kui viis; viisil on abifunktsioon teksti esitamisel; viisirida vastab värsireale • Lühikesed viisid (viisirida koosneb sageli 8 noodist vastavalt tekstile) • Süllaabilisus (ei ole silbijaotusi mitme noodi vahel) • Kitsa ulatusega heliread (sageli kvart võt kvint) • Isorütmia (ainult kaheksandinoodid) või lühikeste rütmimudelite kordamine

Regilaulu esitamise vorm Regilaulu esitati traditsiooniliselt eeslaulja ja kooriga, kusjuures koor kordas eeslaulja värsirida ning sageli ka viisirida. Regilaulude helisalvestamise ajastul oli vana traditsioon juba hääbumas ning suurem osa salvestusi on tehtud soolo esituses.

Regiviiside heliread • kitsa ulatusega “diatoonilised” heliread (“eel -diatoonika”) • vanemas kihis (nn retsitatiivsed viisid) on tertsi-kvardi ulatus; uuemas kihis (nn laululised viisid) kvindi ja laiem ulatus • vanemates viisides on modaalne (meloodiline) laadisüsteem, uuemates on tunda euroopaliku harmoonia mõju • Urve Lippuse statistika

Regiviiside rütm • Kõige tüüpilisem on rütmimudel, mis koosneb 8 kaheksandiknoodist. Selle mudeli variandid lühemate või pikemate vältustega tekivad seoses silpide arvu varieerimusega värsireas. • Samuti esinevad rütmimudelid, kus lühikesi ja pikki vältuseid kasutatakse ka normatiivse värsirea puhul – – viisiridade viimased noodid on pikad poolridade viimased noodid on pikad iga teine noot on pikk teised mudelid

Urve Lippus Linear Musical Thinking (1995) Leidis 22 rütmimudelit. Kuna pikkade ja lühikeste vältuste vahekord ei pruugi olla 1: 2, Lippus kasutab tähistusi L ja B. B – brevis (lühike vältus) L – longa (pikk vältus) BBBB (eestlastel 71, 4%, vadjalastel 56, 6%, isuritel 48, 8%, karjalastel 25, 7%) BBBBBBL (eestlastel 8%, karjalastel 0, 3%) BBBL (eestlastel 2, 3%, karjalastel 1, 3%) BLBL (eestlastel 6, 5%, vadjalastel 2, 7%, isuritel 0, 9%)

Mardilaul (Jõelähtme) (Ant. I-16) Rütmimudel: BBBBBBBL Kiigelaul (Kuusalu) (Ant. I-24) Rütmimudel: BBBBBBBL Pulmalaul (Kuusalu) (Ant. I-43) Rütmimudel: BBBL Lüro-eepiline laul Harja otsimine (Kihnu) (Ant. II-24) Rütmimudel: BLBL

Regiviiside põhilised vormid • üherealised (kõige vanemad) – kooriga lauldes korratakse nii eeslaulja teksti kui ka viisi • kaherealised (kõige rohkem) – koor kordab eeslaulja teksti, kuid laulab (mõnevõrra) teist meloodiat • lühikeste või pikkade refräänidega – need võivad olla melostroofi erinevates kohtades Melostroof ühendab eeslaulja ja koori osa. Selle termini kasutamine ei tähenda teksti stroofilist ehitust