EESTI RAHVAKALENDRI THTPEVI sgisel Katrin tein 2011 rin

EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVI sügisel Katrin Štein 2011 rin. K

SEPTEMBER v. Ussimaarjapäev v. Sügisene madisepäev v. Mihklipäev

USSIMAARJAPÄEV, 8. september Mets tahab magada ja ussid rahulikult urgu minna. . . v. Ussid kaotasid mürgi ja nende nõelamine polnud enam ohtlik. v. Töötegemine, metsaskäik, ketramine ja õmblemine olid keelatud. v. Neitsi Maarja sündimispäev.

Rästikul on seljal ilus sik-sak.

MADISEPÄEV, 21. SEPTEMBER Putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse … v. Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata. v. Kapsaid ja ube keeta ei tohi - lähevad kasvuajal ussitama. v. Tehti õlut ja sepikut, kartulit ja tanguputru. v. Madisepäeva külm tähendab terve talve külma.

Putukad teevad talvepesa

Mihklipäev, 29. september Lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna … v. Pidude ja kooskäimise aeg, tööd ei tehtud. v. Tehti mihklituld. v. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. v. Lambaliharoad, küpsetatud naerid ja kaalikad.

Mihklilõke

OKTOOBER v. KOLLETAMISPÄEV v. SIMUNAPÄEV

KOLLETAMISPÄEV, 14. OKTOOBER v. Kolletamispäev tähistab talve saabumist loodusesse. Selleks ajaks on lehed oma värvi muutnud ning puud valmistuvad talvisesse puhkeseisundisse jääma.

SIMUNAPÄEV, 28. OKTOOBER v. Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. v. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.

NOVEMBER v. HINGEDEPÄEV v. MARDIPÄEV v. KADRIPÄEV v. ANDRESEPÄEV

HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER v. Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi v. Hingedeajal oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. v. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.

MARDIPÄEV, 10. NOVEMBER v. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. v. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. v. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.

Mardid

KADRIPÄEV, 25. november v. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietatud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära.

Kadrid

ANDRESEPÄEV, 30. NOVEMBER v. Andresepäeval algab advendiaeg. v. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula.

Kasutatud kirjandus vhttp: //www. folklore. ee/Berta/kalender. php vhttp: //et. wikipedia. org/wiki/Eesti_rahvakalender vhttp: //kultuuriaken. tartu. ee/? form=taht&docid=9 ILUSAT JÕULUAEGA KÕIGILE !!!