EESTI KIRJAKUNST Koostaja Tiina MeosSillaots Juhendaja Tiit Mauer

EESTI KIRJAKUNST Koostaja: Tiina Meos-Sillaots Juhendaja: Tiit Mauer 2012

KIRJAKUNST, kirja ehk šrifti kujundav kunstiharu: šrifti kirjutamine, joonistamine või trükikirjaks kavandamine. Kirjakunsti väljendusvahendid- tähejooned ja pinnad, kompositsioon, rütm, kontrast ja koloriit- peavad tagama eeskätt kirja hea loetavuse.

EESTI KIRJAKUNSTNIKUD Nüüdisaegses eesti kirjakunstis, mida iseloomustab tugev kalligraafiline laad, pälvivad tähelepanu P. Luhthein, V. Toots, P. Reeveer, H. Kersna, S. Liiberg (s. 1933), H. Kivihall (s. 1941), H. Käo (s. 1942), T. Soo (s. 1944), R. Maantoa (s. 1952) ja E. Lausmäe (s. 1956) ENE 4 Tallinn Kirjastus “Valgus” 1989 lk 544 kirjakunst

Günther Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi – 14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.

Raamatugraafikas viljelnud kaunist ornamentaalset kirja ( ajakirja “Taie” kaas, 1928 -29) ning hulgalistes illustratsioonides fantaasiaküllast, üksikasjadeni viimistletud käsitluslaadi (F. R. Kreutzwaldi ”Eesti rahva ennemuistsed jutud”, 1945 -48; A. Puškini “Muinasjutud”, 1947 -48). Loonud auaadresse, eesti postmarke ja rahatähti ( “Caritas”, 1939 -40, sedelkroonid ning metallsendid ja -kroonid, 1926), eksliibriseid ja nahkehistöö kavandeid. EE 8 Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 lk 84

A(

"Eesti rahva ennemuistsed jutud"

Günther Friedrich Reindorffi illustratsioonid "Eesti rahva ennemuistsetest juttudest"

. Meenerahatähe esikülg on täpne koopia Günther Friedrich Reindorffi kujundatud sõjaeelse kümnekroonise esiküljest

Günther Friedrich Reindorff on kunagi kujundanud Eesti Pangale templi

Kunstnik Günther Friedrich Reindorffi stiilne vapikavand põhjatähe, põhjakotka ja kolme lõviga. (illustratsioon Eesti Riigiarhiiv / Riigikantselei)

Villu Toots (24. 08. 1916 -10. 04. 1993)

Villu Tootsi Kirjakunsti abc. Grotesk ehk plokk-kiri , 1972 ja Laisulekirjad , 1968 Kirjastus: Eesti Raamat

Villu Tootsi koolkonna kunstnike tööde näitus. Kataloog 1980.

Paul Luhthein (22. märts 1909 Tallinn – 8. veebruar 2007) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.

Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ja võeti kasutusele 6. veebruaril 1953. aastal, lipu kavandi kujundas Paul Luhtein. Lipu proportsioonid on 1: 2. Lipul on kujutatud valgeharjalisi merelaineid. Et eristada teda Läti NSV lipust, millel on kujutaud Daugava laineid-voogusid, on laineharjad teravad ning lainete osa tõstetud kõrgemale nii, et lipu alaserv on punane.

Riigivapi teenetemärgi rinnatäht Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein. Allikas: Vikipeedia

Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk, mille asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936. Teenetemärgi kavandi autoriks oli Paul Luhtein.

Eesti rahvalaulud häälele klaveri saatel Autor(id): H. Kõrvits (koostaja) Kujundaja: Paul Luhthein Kirjastus: NSVL Muusikafondi Eesti osakond Linn: Tallinn Aasta: 1954

1946. aastal välja antud Eesti rahvuseepos KALEVIPOEG, mille koostajaks on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Selle on illustreerinud hilisem Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Kunstnike Liidu auliige Paul Luhthein, kes EW ajal oli tegev Tavasti märgitöökojas. Kusjuures on Paul Luhthein ka Günther Reindorfi õpilane.

Homeros "ILIAS" ERK Tallinn 1960 Kakskümmend neli laulu, kunstiliselt kujundanud Paul Luhthein.

Heino Kivihall Sündinud 11. juuni 1941 1959 -1961 õppis Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal. Aastatel 1969 -1972 kalligraafiaalane ettevalmistus Villu Tootsi õpilasena. Vabakutseline kirjagraafik, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige. Ligi 15 aastat olnud Tallinnakalligraaf, kujundanud suurema osa linna poolt tellitud auaadressidest, viimastel aastatel täitnud Vabariigi Presidendi Kantselei spetsiifilisi tellimusi. Kirjakunsti õppejõud: Tallinna Kultuurirahvaülikooli kirjakunstikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Kunstikolledžis; 1994 -1998 Kaukanpää Kunstikooli scriptoorium. Kirjagraafilise loominguga osalenud 25 erineval näitusel. Isikunäituseid on olnud 12. Preemiad, auhinnad: 1981 - Eesti Kunstnike Liidu preemia kalligraafia eest 2000 - "Kuldraamat" näituselt "SCRIPTA MANENT II". http: //www. kultuur. ee/index. php? option=com_content&view=article&id=89&Itemid=114

Villu Järmut Sündinud 26. 06. 1948 Tallinnas

Kasutatud materjalid: http: //www. google. ee http: //www. eestipank. info/pub/et/press/Pr ess/pressiteated/pt 2008/pt 0620 a. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/G%C 3%BCnthe r_Reindorff http: //old. artun. ee/Inimesed/Oppejoud_to otajad/WOeppejoud/portfooliod/Jarmut/ 8. html

http: //www. kultuur. ee/index. php? option=com_ content&view=article&id=89&Itemid=114 http: //www. flickr. com/photos/perignon/402902 7934/in/photostream/ http: //et. wikipedia. org/wiki/S%C 3%BCndinud_1 1. _juunil http: //my. tele 2. ee/korela 3/ajalugue/eajaapr/eaj 10 apr. htm http: //et. wikipedia. org/wiki/Paul_Luhtein

“Paraaf” Villu Toots Kalligraafiat aastaist 19511987 ; EE 8 Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 lk 84; ENE 4 Tallinn Kirjastus “Valgus” 1989 lk 544 kirjakunst