Eesti iseseisvuse taastamine Fosforiidisda 1987 aasta kevadel n

Eesti iseseisvuse taastamine

Fosforiidisõda 1987. aasta kevadel n Tuli avalikuks kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus; q Ulatuslik protestikampaania, n n n Allikas: http: //en. wikipedia. org/w iki/File: Priit_P%C 3%A 4 rn_Sitta_kah. jpg Rattaretk “Kuidas elad, Virumaa? ” “Fosforiit? Tänan, ei!” Avalöök iseseisvuse taastamise protsessis. Allikas: vikipeedia. ee

Endel Lippmaa – üks fosforiidisõja kangelasi Allikas: kultuur. elu. ee

MRP-AEG loomine 1987. a augustis n Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp; q Hirvepargi meeleavaldus 23. augustil (osales üle 2000 inimese): n n n MRP salaprotokollid tuleb avalikustada! Meeleavalduse toimumiseks anti võimude poolt luba; Ametlikult suhtuti üritusse negatiivselt, vähendati osalenute arvu. n 23. augustil toimus Hirvepargis kogunemine, mille olid inspireerinud “Ameerika Hääl”, õõnestusraadiojaamad “Vaba Eurooopa” ja “Vabadus”, samuti väike grupp varem nõukogudevastase tegevuse eest süüdimõistetud isikuid eesotsas Tiit Madissoniga. Kokkutulnud seadsid kahtluse alla lepingu õiguspärasuse ning tõlgendasid selle mõningaid sätteid demagoogiliselt, kodanliknatsionalistlikelt seisukohtadelt. Selle aktsiooniga püüdsid proovokaatorid moonutada Eesti töötajate revolutsioonilist minevikku, heita varju, mustata Nõukogude võimu q Rahva Hääl, 25. 08. 1987

Allikas: blog. ekspress. ee

Isemajandava Eesti programm 1987. a sügisel n Eesti tuleb muuta majanduslikult iseseisvaks: q q turumajandus, oma raha, maksusüsteem jne. http: //www. youtube. com/ watch? v=1 c. STz 3 v 3 d. Yk Allikas: estonica. org

Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine 1987. a lõpus n Massiorganisatsioon q q Miks loodi just Tartus? Muinsuskaitsepäevad; n n q q 2. veebruar 1988. a Tartus Aprillis esimesed sinimustvalged lipud tänavatel. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine; Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine.

EMS-i liikmeid, kes on pildil?

Loominguliste liitude ühispleenum 1988. aasta aprillis n n Juhiti tähelepanu eesti rahvuskultuuri olukorrale ja süvenevale venestamisele; Avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle.

Liikumine Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks 1988. a aprillis n n n Taotles algselt NSV Liidu demokratiseerumist ning Eestile poliitilist ja majanduslikku autonoomiat NSV Liidu koosseisus; Muutus kiiresti võimsaks massiorganisatsiooniks. http: //arhiiv. err. ee/vaata/ainult-kumme-aastat-4 q q q Kes oli(d) liikumise initsiaatoriteks? Mis oli peamiseks liikumise eesmärgiks? Miks oli vastuseisjaid, kes need olid? Kuidas oli liikumine seotud ülejäänud NSV Liidus ja satelliitriikides toimuvaga? Miks aktsepteerisid võimud liikumise olemasolu?

Laulev revolutsioon 1988. a suvel n n Millest selline nimi? Kontsertide ja ühislaulmiste sari; q Tartu X muusikapäevad mais, n n q q Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, http: //arhiiv. err. ee/vaata/tart u-levimuusikapaevad-alomattiiseni-viis-isamaalistlaulu. Öölaulupeod Tallinna vanalinnapäevadel juunis, Massiliselt osavõtjaid. Allikas: www. 24 tundi. ee

Uus EKP juht Vaino Väljas 1988. a suvel n n Eesti NSV juhtkond hakkas Eesti huvides vastu võtma üha radikaalsemaid otsuseid ning kaitsma neid ka Moskva võimukorides; Ülemnõukogu otsusega muudeti sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. Allikas: www. estonica. org Allikas: pilt. delfi. ee

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamine 1988. a augustis n n n Esimene Eesti poliitiline erakond; Eesmärk iseseisvuse taastamine; Juhiks Lagle Parek Allikas: naistemaailm. ee

Eestimaa laul 11. septembril 1988. a n n Tallinna Lauluväljakul toimunud kontsert; Heinz Valgu kõne "Ükskord me võidame niikuinii!“; q n Allikas: err. ee Mis oli Valgu kõne põhisõnumiks? Veel olid rahvusmeelsed jõud üksmeelel. Allikas: www. habsot. ee

Allikas: histrodamus. ee Allikas: estonica. org