Eesti huvgi liitlaste vevime maaletooja Jaak Tarien Kolonelleitnant

Eesti Õhuvägi liitlaste väevõime maaletooja Jaak Tarien Kolonelleitnant Õhuväe ülem

“Ma ei tea kes selles sõjas võitjaks tuleb, kuid kindlasti see pool, kes saavutab ülekaalu õhus. ” Kindral Johan Laidoner (1. 09. 1939)

ÕHUVÄGI TAVAINIMESE SILMADE LÄBI

ÕV KOHT EESTI RIIGIKAITSES Ø Julgeolekupoliitika Alused (2010). Sõjaline kaitse: Ø Eesti sõjaline kaitse põhineb; Ø esmasel iseseisval kaitsevõimel ja; Ø NATO kollektiivkaitsel. Ø Eesti ÕV loob vajalikud tingimused, et liitlaste ÕV’d saaksid võimalikult kiiresti ja efektiivselt meie regioonis õhuvõimu projektseerida: Ø esmalt heidutuseks; Ø vajadusel kineetilise jõu kasutamiseks.

ÕHUVÄE STRUKTUUR Õhuväe ülem Õhuväe Staap 1994 Õhuseiredivisjon 1998 Lennubaas 1997

Radarid 2014 3 DMR ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS ASUTUSESISESEKS

ÕHUSEIREDIVISJON 24/7 ÕHURUUMI KONTROLL Lennuvahendi avastamine Identifitseerimine Tundmatu lennuvahend ? Plaanipärane liiklus Visuaalne identifitseerimine - Abistamine - Maanduma sundimine - Riigist lahkuma sundimine - Jõu kasutamine

NATO ÕHUKOMPONENDI KÄSUAHEL AC Ramstein Planning CAOC Uedem Tasking CRC Karmelava Execution CRP Ämari CRP Riga CRP Karmelava Radars/radios

NATO ÕHUTURVE Ø Teostatakse rotatsiooni korras, 2004 - tänaseni Leedust Ø Juhtimist teostatakse 3 B ühisest keskusest (CRC Karmelava) Ø Hiljutise Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega muudeti lõpptähtajata alaliseks operatsiooniks. Ø 3 B ühine töögrupp 2009 -10

INTSIDENDID ÕHURUUMIS

ÕHUTURVE A-SCRAMBLE 25. 08. 2009 Il-18

ÕHUTURVE A-SCRAMBLE Il-20

ÕHUTURVE A-SCRAMBLE 15. 09. 2009 A-50

ÄMARI LENNUBAAS JA NATO Ø 2006 kevadel NATO kinnitas nn uute liikmesriikide võimepaketi (CP 5 A 0062) ØNATO Security Investment Program (NSIP) üLigikaudu 35 miljonit eurot Ø Eesti panus üLigikaudu 58 miljonit eurot

Ämari Lennubaas ÕHUTURBE LENNUKITE (QRA) TOETUS HÄVITUSLENNUKID (QRA) TRANSPORTLENNUKID x? x 12 VASTUVÕTVA RIIGI TOETUS (RSOM/HNS) Vastuvõtu / teenindamise võimekus 24 h TRANSPORTLENNUKID x 20 VARUSTUS x 1000 T EESTI ÕV LENNUNDUS INIMESED x 2000

Use of Ämari AB Ø IOC 2013 (8/5) üAllied / partner trg deployments, exercises üNATO AWACS trg Ø FOC 2015 (24/7) üall of IOC üNATO Baltic Air Policing mission on rotational basis Readiness for HNS / RSOM ops

Use of Ämari AB Ø Affordable - no fees, pay only for what you use Ø Available - lowest level of bureaucracy Ø Attractive - training opportunities to include; üAir-to-air training areas (TSA) üAir-to-ground range (2013) üLow level flying areas (2012) üSupersonic flights

ÕV ROLL STRATEEGILISES HEIDUTUSES Ø Riigikaitse Strateegia (2010) 16. Eesti-vastane otsene sõjaline rünnak ei ole tõenäoline, kuid sellist ohtu ei saa siiski välistada. NATO sõjaline ülekaal on praegu ja ettenähtavas tulevikus piisav mis tahes vastase suhtes. Samas ei saa täielikult välistada mõne riigi, riikide grupi või mitteriikliku vastase väärarvestust, et NATO kollektiivkaitse ei rakendu. Ø ÕV roll seisneb tihedas koostöös liitlaste õhuvägedega. Liitlaste sagedane Ämaris viibimine kommunikeerib vastasele selgelt Eesti tihedast integreeritusest NATO’ga ja aitab vältida strateegilisi väärarvestusi. Ø Ämari lennuvälja õige kasutus hoiab ära sõjaohu.

ÄMARI VÕIMALUSED JA VAJADUSED Ø Võimalus: lennuvälja tsiviilosa väljaehitus põhja pool rada. Ø Vajadused: üInimeste värbamine ja väljaõpe lhetkel 95, IOC (8/5) – 112, FOC (24/7) - 229 üRaudtee ja teine juurdepääsutee üHangete lõpuleviimine üTaristu lõpuleviimine

ÄMARI DETAILPLANEERING

LENNUTEGEVUS Opereeritavad lennuvahendid ü 2 An-2 ü 4 R-44 ü L-39 (rendileping 2011 -14) Ø Sihitajate ja tulejuhtide väljaõpe Ø Lennuvälja käitamiskogemus Ø Kaitseväe väljaõpe Ø ü Teraskilp, BAM ü Kevadtorm jne Sisejulgeolek

TSIV STRUKTUURIDE TOETUS Ø Ø Ø Olemasolevad lennuvahendid ü 2 An-2 ü 4 R-44 Leitud ja päästetud ü 2006 – 3 inimest ü 2007 – 4 inimest ü 2008 – 4 inimest ü 2009 – 3 inimest Metsatulekahjude kustutamine 2008 ü Vihterpalu raba – 60 lendu, 78 tonni kustutusvahendit ü Ida-Virumaa – 223 lendu, 230 tonni kustutusvahendit

ÕV LENNUNDUSE VAJADUS Ø Ilma lennunduskultuurita ei suuda ÕV osaleda liitlaste õhuoperatsioonide ja –harjutuste planeerimises. ü Nõrgeneb Ämari strat heidutusvõime. Ø Riigi lennuvahendite ühendamise töögrupi lõppraport jõuab VV detsembris 2012 Ø ÕV Lennugrupis „rasva“ ehk juhtstruktuuri ei ole, juhtkond koosneb lendavkoosseisust. Ø 2012 Eelarves kulub õhusõidukite opereerimisele ainult 0, 6 MEUR

KOKKUVÕTE EESTI ÕHUVÄGI: Ø. . . on struktureeritud koostööks liitlastega; Ø … tagab minimaalsete kuludega strateegilise heidutuse; Ø … tagab eelhoiatuse ja situatsiooniteadlikkuse; Ø … opereerib ja vajab jätkuvalt oma lennunduskomponenti suutmaks teha koostööd liitlaste õhuvägedega; Ø … vajab Ämari taristu, hangete ja mehitamise lõpuleviimist

KÜSIMUSED ?

ÕHUVÄE VÄLISMISSIOONID 2004 -2012 Ø Iraak – Tallili lennuväli 2004 -2005 Ø Afganistaan – ISAF, Kabuli lennuväli 2004 -2009 Ø Afganistaan – ISAF, Kandahari lennuväli, 2009 - 2011 Ø Leedu – 3 B juhtimiskeskus, (CRC Karmelava), 1999 – jätkuvalt Ø Ungari - Strateegiline lennutransport, Papa lennuväli 2009 – jätkuvalt Ø Tuletoetusjuhid (TACP) 2009 - jätkuvalt