Eesti folkloor ja kombed Taive Srg Eesti rahvakultuuri

Eesti folkloor ja kombed Taive Särg .

Eesti rahvakultuuri ajaloolisi perioode eristavad järgmised sündmused. 1. Eesti asustamine jääaja lõpu aegu u 8500 BC. Kütid-korilased muutusid põllupidajateks ~1000 -2000 BC. Animistlik loodususund. 2. Saksa okupatsioon 13. sajandil: katoliku usk, linnade teke. (Eesti vallutamine 1227, pärisorjuse ametlik algus 1671). 3. Reformatsioon 16. -17. sajandil: kirjaoskuse, koolide tekkimine. (Ref. Põhja-Eestis 1523, Lõuna-Eestis 1625). 4. Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused 19. sajandil: pärisorjuse kaotamine (1816, 1819), talude päriseksostmine (1860 ndad), kapitalistliku ühiskonna kujunemine.

Eesti keel ja identiteet 1. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka, läänemeresoome rühma. 2. Eesti keel ja kultuur on mõjutatud germaani, balti ja slaavi omadest. 3. Eesti asub geograafiliselt Euroopas, kuid Euroopa ona ka kultuuriline mõiste, esindades tunnuseid, mida eestlased peavad euroopalikeks. 4. Eestlased, asudes ida ja lääne kultuuriala vahel, on identifitseerinud end nii soomeugrilaste kui eurooplastega.

Soome-urgi rahvad

Eesti keele- ja kultuuripiirkonnad 1. Põhja-Eestis on rohkem sarnasusi soome ja vadja kultuuriga, mõjutusi Skandinaaviast. Erilise ala moodustavad Lääne-Eesti saared. Põhja- ja Kesk-Eesti murretel põhineb kirjakeel, Põhja-Eesti on ka rohkem tööstuslik ja moderniseerunud. 2. Lõuna-Eesti kultuuris on rohkem balti ja slaavi mõjusid. Eluviis on looduslähedasem ja säilitanud vanemaid jooni. Lõunaeesti keele emantsipatsioon alates 1980. -90. aastatest. Eripäraseim piirkond Setumaa, mis kuulus Eestile 1920 -1991.

North E South E Estonian local areas Setomaa

North E South E Estonian local areas Setomaa

Southern Estonia by Konrad Mägi 1915 -16

Saaremaa island by Konrad Mägi 1913 -14

Folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimuslik looming, teave ja traditsioonid. Setu laulikud, keskel Anne Vabarna

pärimus – inimeste suhtlemise kaudu edasi kanduvad teadmised ja oskused ning nende avaldumisvormid • püsib mälus, uuemal ajal infokandjal • avaldub (enam-vähem) korrastatud vormis, varieerub • kujuneb ja ilmneb omavahelise suhtlemise / koostegevuse käigus

Pärimuslik looming avaldub kahel kujul Vaimne pärimus – pole ainelist kandjat, vaid sõnad, tegevused. Esemeline pärimus – see on aineline, tähendab esemeid. Vaimne pärimus on folkloor ehk rahvaluule. Esemeline pärimus on rahvakunst. Seda uurib folkloristika. Seda uurib etnoloogia.

Vaimne pärimus – folkloor ehk rahvaluule kõnepruuk – suhtlemisvormelid, nt tervitused, “killud”, toostid, soovid sõnalooming – rahvalaulutekstid, rahvajutud, lühivormid: vanasõnad, mõistatused ja anekdoodid muusikalooming – rahvalauluviisid, pillilood uskumused – ettekujutused maailma loomisest ja toimimisest, üleloomulikest jõududest ja olenditest, hingedest ja hauatagusest elust kombed – traditsioonilised tegevused teatud sündmuste ja olukordade puhul, võivad olla nii meelelahutuslikud kui maagilised tantsud, mängud – reeglipärased koostegevused, millel puudub otsene side asise tegelikkusega (kuid võib olla sümboolne side)

Esemeline pärimus ehk rahvakunst kehakatted – rõivad, jalanõud, ehted tööriistad ja majatarbed – sõiduvahendid, tööriistad, jahi- ja kalastustarbed, sööginõud. . . ehitised – hooned, aiad, kiiged, kaevud erilise otsrtarbega esemed – võlukepp, ennustusvahendid, mänguasjad kujundused, kaunistused – tikand, ornament, graveering söögid-joogid pillid

Rahvaloomingu hulka ei kuulu professionaalne, ametlike institutsioonide kaudu korraldatav kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. ERSO Valjala kirik Saaremal, 13. saj.

Elava pärimuse moodustavad kolm põhiosist: 1) korrastatud vormis vaimne pärimus – tekst, 2) esitamise olukord – kontekst, 3) pärimust kasutav inimrühm – pärimusrühm.

kontekst(id) ajalooline taust kultuuriline taust aeg, koht, tegevus osavõtjad, kuulajad esitajad, tegijad pärimus- tekst pärimusrühm

Ajaloolises tähenduses on folkloor looduslähedase ühiskonna vaimne pärimus – Eestis talupojakultuur u 20. saj. alguseni. Tänapäeva folkloor – tekkis u 20. saj. algusest, esineb ka linnaühiskonnas. Lumeta vastlapäev Koonga koolis, Mõisaküla lasteaias 2008