Eesti evaramu ja kogude silitamine esimene etapp Eesti

Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 27. 10. 2011 Tartus

Teekaart

• “Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart on loetelu riigile olulistest investeerimisobjektidest. ” • “Teekaardi eesmärk ongi terviklik prioriteetide kaardistamine. ” • “Teaduse infrastruktuuride teekaart ei ole otseselt rahastamiskava. Tehtud töö loob siiski hea aluse edasiste rahastamisotsuste tegemiseks ja on Eesti teaduse konkurentsi võime tugevdamisel hea abivahend. ” Andrus Ansip Peaminister

Infrastruktuuri meetmed 100 mln 1 mln Riiklik infrastruktuur Asutuse aparatuur Projekti aparatuur Ehitised ? Mõni aasta mõnikümmend aastat Indrek Reimand “Teaduse infrastruktuuride teekaart kui pikaajaliine planeerimisvahend” 14. 01. 2010

Teekaardi koostamise töörühm • Peeter Saari – töörühma esimees, Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik; • Jüri Engelbrecht – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik; • Dimitri Kaljo – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik; • Mart Saarma – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik; • Indrek Reimand – Haridus- ja Teadusministeerium, teadusosakonna juhataja; • Lauri Tammiste – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, energeetika osakonna juhataja; • Keit Kasemets – Riigikantselei; strateegiadirektor; • Andres Kütt – Skype; arhitektuurimeeskonna juht; • Mart Noorma – Tartu Ülikool, dotsent. Moodustatud Haridus- ja teadusministri 10. nov. 2009. a käskkirjaga nr 1126

Töörühma 31. 03. 2010 ettepanek

Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a korraldusega nr 236

Investeerimisettepanekuid hinnanud töögrupp 4 Andres Koppel (töörühma esimees) – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), asekantsler 4 Indrek Reimand – HTM, teadusosakonna juhataja 4 Mart Laidmets – HTM, kõrghariduse osakonna juhataja 4 Indrek Riisaar – HTM, riigivaraosakonna juhataja 4 Margus Harak – HTM, teadusosakonna peaekspert 4 Jüri Engelbrecht – Eesti Teaduste Akadeemia esindaja 4 Volli Kalm – Teaduskompetentsi Nõukogu esindaja 4 Rainer Kattel – Teaduskompetentsi Nõukogu esindaja 4 Signe Kivi – Rektorite Nõukogu esindaja 4 Madis Saluveer – Sihtasutuse Archimedes esindaja 4 Tea Danilov – Majandus- ja Kommun. ministeeriumi esindaja

Lõplik hinnang Hr Andres Kollist MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Tõnismägi 2 10122 TALLINN Teie: 02. 11. 2010. a Meie: 22. 12. 2010. a nr 9. 2 -9. 4/6056 Investeerimisettepaneku lõplik hinnang Kriteeriumid Hinnangute (A, B ja C) koguarv A B (rahuldav) C (kasin) (suurepärane) 8 2 0 1 Projekti mõju määruse ja prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele 2 Projekti seosed olemasolevate 6 4 0 teaduse infrastruktuuriobjektide ning teiste valikusse kuuluvate investeerimisettepanekute tegevuste ja eesmärkidega 3 Projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus 5 5 0 4 Projekti tegevuste seotus TA&I 4 6 0 strateegia ning regionaalsete ja valdkondlike strateegiatega 5 Toetuse vajalikkus projekti edukaks 4 6 0 elluviimiseks Analüüsi tulemusena otsustasid koosolekust osa võtnud töörühma liikmed Koondhinnang 27 23 0 ühehäälselt teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek: a) kanda investeerimisettepanek „Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene e investeeringute kava eelnõu põhinimekirja; b) rahuldada investeerimisettepanek „Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esim osaliselt, vähendades taotletud toetuse mahtu 42 560 220 Eesti kroonile; Lisaks sõnastas töörühm investeerimisettepaneku esitajale soovituse kaaluda võimalust kasutada toetust infrastruktuuriobjekti rajamisel

Projektide nimekiri 4 Eesti keeleressursside keskus 1 229 986, 1 4 Eesti Keskkonna-observatoorium 4 243 733, 5 4 Eesti Genoomikakeskus 2 824 894, 9 4 Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus 5 752 048, 4 4 Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 4 940 370, 4 4 Loodus-teaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) 2 243 298, 9 4 Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp) 2 720 093, 8 4 Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) 2 812 112, 5 4 Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk 2 610 450, 8 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2011. a korraldusega nr 119

Eesti keeleressursside keskus Infrastruktuur, mis võimaldab kõigile uurijatele keeleressursside ja tehnoloogiate (keeletarkvara, sõnastike, teksti- ja kõne korpuste, keeleandmebaaside) kättesaadavuse. Selleks u hendatakse eksisteerivad digitaalsed arhiivid ja pakutakse keeletehnoloogia vahendeid kui veebiteenust, mis kasutab arhiveeritud andmeid. Tartu Ülikool TTÜ Küberneetika Instituut Eesti Keele Instituut

Eesti keskkonnaobservatoorium See on Eesti teadusasutuste u hiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustik, mis katab integreeritult keskkonnauuringute kolme teadussuunda: 1) atmosfääri-, maapõue- ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonnauuringud. Eksperimentaaljaamade võrgustik on u htne geograafilis-klimaatiliselt integreeritud välilaborite ja automaatjaamade su steem. Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Observatoorium Eesti Meteroloogia- ja Hüdroloogia Instituut

Eesti genoomikakeskus Tagamaks Eesti genoomika jätkuvat arengut luuakse Eesti Genoomikakeskus (EGK), mis hõlmab nii populatsioonipõhist biopanka kui genoomiuuringuteks vajalikku infra struktuuri. EGK oleks u heks genoomika ekspertkeskuseks Euroopa Liidu ESFRIBBMRI-ERIC arengukava mõttes. Eesti biokeskus TÜ Geenivaramu

Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus Tervishoiuvaldkonna teadusuuringute infrastruktuur baseerub siirdemeditsiini kompleksil, mille moodustavad katseloomakeskus, arstiteaduslike alusuuringute labor ja funktsionaalne kuvamiskeskus. Tartu Ülikooli Kliinikum Eesti Maaülikool

Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused Nanomaterjalide uurimis- ja arenduskeskus Eestis paikneb Tartus ja Tallinnas, hõlmates tipptasemel nanoskoopia, materjaliteaduse-, keemia-, ja fu u sikalaborite võrgustikku ning rahvusvahelise kompetentsiga teadlasi Tartu Ülikooli Fu u sika Instituut Tartu Ülikooli Keemia Instituut Tallinna Tehnikau likooli Materjaliteaduse Instituut

Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) Loodusteaduslikud arhiivid on protistide, taimede, seente, loomade ja kivimite kollektsioonid — dokumenteerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ruumis. Luuakse integreeritud infrastruktuur, mis koosneb loodusteaduslikest kogudest ja elurikkuse digiarhiivist. Kogud on avatud teadlastele, andmebaaside kasutajaskond hõlmab lisaks looduskaitsjaid, õpetajaid, poliitikuid jne. Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnamet Eesti Loodusmuuseum

Eesti teadusarvutuste infrastruktuur Andmete haldamine ja analu u s ning arvutuslike mudelite arendus vajab arvutus- ja salvestusvõimsusi, mis on otstarbekas koondada teadusarvutuskeskustesse. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur hakkab paiknema osalevates asutustes Tartus ja Tallinnas. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri võrguu hendusi, ligipääsu ning arvestust haldab EENet (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk). Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool KBFI EENet

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk EENet on u likiire optiline magistraalvõrk, mis tagab Eesti teaduse ja hariduse vajadustele vastava akadeemilise andmesidevõrgu toimimise ning selle vastavuse uutele innovaatilistele projektidele. Selleks planeeritakse ja arendatakse optilisel kandjal põhinevat ja vastavalt kasutajate vajadustele lihtsalt laiendatavat magistraalvõrku. Optiline magistraalvõrk, mida saavad kasutada teadusasutused, u likoolid, koolid ja muud haridus- ja kultuuriasutused. Käesoleval hetkel kasutavad erinevaid EENeti teenuseid u le 1000 asutuse u le Eesti. EENet (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk) on partneriks GÉANT projektis, mis u hendab Euroopa 32 rahvuslikku teadus- ja haridusvõrku 36 riigis.

Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond, mille eesmärk on pikaajaliselt säilitada ja kätte saadavaks teha Eesti mäluasutuste: raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ressursse; tõsta mäluasutuste digiteerimisvõimekust ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilimine. Evaramu võimaldab Eestis oleva vaimuvara siduda u leeuroopalise raamatukoguga Europeana. Tartu Ülikooli Tallinna Ülikool Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Rahvusraamatukogu Rahvusarhiiv

E-varamu rahastus 4 Osalejad taotlesid 75 276 255 eurot 4 Jagamisele läks 29 376 989 eurot ehk ca 39%. 4 Võime e-varamu rahastusega rahul olla, sest see on ca 69% taotletud summast.

20. august 1991 - 20 aastat hiljem Teadusraamatukogude kolm suurt Nicolas Camille Flammarion ”History of the Heavens” (1877)

Konsortsiumil on 10 liiget (13 liikmesraamatukogu): Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kunstimuuseum Eesti Rahva Muuseum Tallinna linn Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu linn Tartu Ülikool Jõudude ühendamine

Teadusraamatukogude rahastamine riigieelarvest 4 Teavikute soetamiseks 3, 83 milj eur (kuni 60 milj kr) 4 Infrastruktuuri kulude katteks 2, 24 milj eur (35 milj kr) 4 ESTER-i kulude katteks 0, 16 milj eur (ca 2, 5 milj kr) 4 Stanford: raamatute eelarve 20 -22 milj USD 4 Kogu 9 milj köidet 4 Michigan: raamatute eelarve 20 milj USD 4 Kogu 9, 5 milj köidet

E-varamu – digiteerimiskeskus I 4 TLÜ ARi juurde luuakse digiteerimiskeskus, kus toimub kogu digiteerimise täistsükkel, alates objektide seisundi nõuetekohasest ettevalmistamisest ja lõpetades tehtud töö kvaliteedi kontrolliga ning objektide ja nende metaandmete salvestamisega vastavasse digihoidlasse. 4 Kavandatud rahastus: 844 tuhat eurot.

Austria Rahvusrmtk projekt Google’ga * E-varamu 4 Kestus 46 aastat 44 aastat 4 Raamatute arv 4600 000 450 000 4 Lk arv 4180 milj 4 15 milj 4 Inimaastaid 4 Tööpäevi 4 24, 4 4 5. 128 * Max Kaiser “Putting 600, 000 books online: the large-scale digitisation partnership between the Austrian National Library and Google” 29. 06. 2011 Liber Annual Conference

E-varamu – digiteerimiskeskus II 4 EKMi juures arendatakse välja audiovisuaalse informatsiooni digiteerimiskeskus, repositoorium rahvaluule ja kultuuriloolise ainese audio- ning videosalvestuste ennistamiseks, digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis kättesaadavaks tegemiseks. 4 Kavandatud rahastus: 153 tuhat eurot

Laulikud Vanad eesti laulikud: Anna Niit Sõrvest, Mihkel Pukkanen Ingerist, Liisu Väärtnõu Muhust, 1922. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv

Fonograaf Rahvaluulearhiivi vanimad salvestused pärinevad fonograafirullidelt, tänapäeval toimub salvestatamine digisalvestitega. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv

E-varamu - neutraliseerimiskeskus 4 TÜ Raamatukogu juurde luuakse neutraliseerimiskeskus, mille funktsiooniks on teadus- ja kultuuriloo seisukohalt oluliste, kuid kõrge happelisuse tõttu kiirelt vananevate paberkandjate hävimise aeglustamine neutraliseerimise teel, mis võimaldab neid kasutada ka kaugemas tulevikus. 4 Kavandatud rahastus: 1 086 tuhat eurot

E-varamu - neutraliseerimiskeskus

Jagiellonian University, Kraków, Poland Maht : 84. 000 kg/aastas

Keemia Mg. O kasutamisel 4 Mg. O reageerib vahetult paberis oleva karboksüülhappega moodustades soolasid (1): Mg. O + 2 R-COOH = (R-COO) 2 Mg + H 2 O (1) 4 Mg. O reageerib paberis tekkinud väävelhappega: Mg. O +H 2 SO 4 = Mg. SO 4 + H 2 O (2) 4 Mg. O võib reageerida paberis oleva niiskusega (3) ja õhus oleva süsihappegaasiga (4): Mg. O + H 2 O = Mg(OH) 2 (3) Mg(OH) 2 + CO 2 = Mg. CO 3 + H 2 O (4) 4 Reaktsioon võib minna ka nii, et maagnesiumkarbonaat moodustub otse (5): Mg. O + CO 2 = Mg. CO 3 (5)

C 7 F 16 4 Perfluoroheptaan; Perfluoro-n-Heptaan 4 Molekulkaal: 388. 05 4 Keemistemperatuur: 82 - 85 C 4 Erikaal: 1. 745 4 Värvitu selge, inertne vedelik, veega ei segune

4 disain

E-varamu - portaal 4 Haldaja tulevikus ELNET Konsortsium. 4 Eesmärk: internetis ühtne juurdepääs Eesti mäluasutustes olevatele andmebaasidele, ekogudele ja teaduskirjandusele, loodusteaduslikele ning humanitaarteaduslikele kogudele, samuti teiste väljaandjate poolt loodud andmekogudele, mis pakuvad huvi Eesti teadus- ja arendusasutustele. 4 Semantilised seosed, viidete ristkasutus digitaalsete objektide vahel 4 Kavandatud rahastus: 390 tuhat eurot

Portaal 4 E-varamu on olemasolevat integreeriv ja kõigile osalistele lisaväärtusi pakkuv ettevõtmine. 4 E-varamu portaal ehitatakse üles sisuliselt otsingumootorina, mille indeksi koostamisel võetakse aluseks Eesti mäluasutuste digiteeritud andmestikud. 4 e-varamu portaal on vaba kõigile, kuid on ka alasid, mis nõuavad audentimist.

4 Digiteerida, pikaajaliselt sälitada ja portaalis kättesaadavaks teha olulisem osa Eesti vaimuvarast 4 Otsimootori tarkvara, mis saaks võimalikult täpselt aru, mida otsitakse ja annaks otsitud tulemuse kiirelt.

4 eestikeelne vaimuvara maailmas kättesaadavaks 4 Prioriteet: teadusele tarviliku (eeskätt teaduskirjanduse, algallikate) informatsiooni pikaajaline säilitamine ja kiire kättesaadavus koondportaali kaudu 4 Kvaliteetinformatsioon 4 nähtav piir kontrollitud, teadusel põhineva kvaliteetinformatsiooni ja kontrollimata keskkonna kasutajate loodud sisu vahel.

4 E-varamu arendamisel oleme mõelnud toetuda mitte juba olemasolevatele süsteemidele, vaid püüda luua midagi uut. 4 Lootustandev partner Rahvusarhiiv, seal jõutud kõige kaugemale digiteeritud materjalide pikaajalise säilitamise osas. 4Ühistegevusele Rahvusarhiiviga võib hoogu juurde anda ka see, et alates 1. jaanuarist 2012 saab Rahvusarhiivist HTMi allasutus.

4 Prioriteedid digiteerimisel: asutused, kus säilitatakse evaramu sihtgrupile olulisemaid materjale 4 Eestis kordumatu sisuga kogud – meie teadusele ja kultuurile tähtsad algallikad 4 Rahvusarhiiv, TÜ Raamatukogu, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, Rahvusringhääling, Kirjandusmuuseumid. Rahvusraamatukogu poolt kogutavad digitaalselt sündinud rahvusteavikuid, Eestis digitaalselt üllitatud või Eestit puudutavaid materjalid 4 Eesti riigi digitaalne dokumendi haldussüsteem

E-varamu - DIGARi arendus 4 Rahvusraamatukogu hallatava repositooriumi DIGAR edasiarendamine 4 Kavandatud rahastus: 140 tuhat eurot

E-varamu - konsortsium 4 Projekti üldkoordinaatoriks on Tartu Ülikool. 4Üldjuhtimise rahastamiseks 107 tuhat eurot

Soome digitaalraamatukogu Kasutajad otsingu tulemus Europeana ja metaandmed teised välised andmekogud metaandmed otsing metaandmed Kasutaja aken Pikaajaline säilitussüsteem otsing metaandmed Informatsioon (objektid+ Metaandmed) Administratiivsed süsteemid raamatukogude, arhiivide, muuseumide infosüsteemid Piiratud ligipääsuga materjalid Avalikud materjalid Päringu vastus

functional and security areas Security area consolidation semantic analysis, entity recognition Data processing related to use cases (who, where, … ) web API Full text index firewall analysis user interface API connecting external systems web API consolidation domains: (film/ image) archive, museum, library, monument preservation firewall presentation Jörn Sieglerschmidt: German digital libary |

E-varamu stuktuur

INTEGRAAL Võõrsõnade leksikon: (< ld integer terve, puutumatu), mat. mõiste mida kasut nende suuruste avaldamiseks, mis esinevad lõpmatult paljude lõpmatult väikeste osakeste summana. Integratsioon: osade ühendamine või ühinemine tervikuks Integreerima: tervikuks ühendama

Me eeldame, et kasutajate infovajadus on kõige suurem siin

. . . kuid tegelikult tahavad nad kõige rohkem saada infot SIIN.

Teaduslik informatsioon ja Open Access “Access to scientific results, for all, for ever is a compelling vision indeed. ” “Scientific information has the power to transform our lives for the better – it is too valuable to be locked away. ” Neelie Kroes Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu volinik

Tänan kõiki võimaluse eest koos tegutseda ja tööd teha!

Tänan kuulamast!