Eesti asub Lnemere kaldal TIIA KANNIK ldandmed Kuulub
Eesti asub Läänemere kaldal TIIA KANNIK
Üldandmed � Kuulub Atlandi ookeani merede hulka � Läänemere suurus 373 000 km 2 � Suurim sügavus 459 m � Keskmine sügavus 60 m � Riimveeline � Ookeanist eraldavad Skandinaavia-, Jüüti ps � Ookeaniga ühendus läbi Taani väinade � Noor meri � Läänemere riike 9
Läänemeri
Läänemere riigid
Läänemere nimetused • eesti keeles Läänemeri • kašuubi keeles Bôłt; ka Wiôldżé Mòrzé • leedu keeles Baltijos jūra • liivi keeles Vālda mer • läti keeles Baltijas jūra; ka Dižjūra • poola keeles Bałtyckie Morze, Bałtyk • rootsi keeles Östersjön • saami keeles Nuortamearra • saksa keeles Ostsee • soome keele Itämeri • taani keeles Østersøen • valgevene keeles Балтыйскае мора • vene keeles Балтийское море
Läänemere rannajoon on liigestatud � Arvukad lahed ja poolsaared muudavad rannajoone väga liigestatuks � Eesti ranniku lähedal kolm suuremat lahte: põhjas Põhja e. Botnia laht, idas Soome laht, lõunas Liivi laht � Põhjarannikul palju väikesed lahtesid � Soome lahe ääres lahtederikas rannalõik- Lahemaa
Liivi laht
Saared � Saari Eesti vetes palju, üle 1500 � Suuremad: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi � Väinameri eraldab suuri ja väikseid saari
Läänemere suurus ja kuju muutuvad � Eesti lääne- ja põhjarannik tõuseb aastaga 1~2 mm � Karid ja leetseljakud tõusevad veepinna lähedale, murdlainetus � Kari- kõvadest kivimitest koosnev väike merepõhjakõrgendik, mis madala veeseisu ajal võib ulatuda üle merepinna � Leetseljak- enamasti püsivalt veega kaetud liivast või kruusast koosnev vall � Majakad
� Kõrgendikud kasvavad üle merepinna, tekib rahu või laid � Rahu- enamasti püsivalt veega kaetud kivine merepõhjakõrgendik � Laid- harilikult asustamata väike saar Eesti rannikumeres
� Saar ühineb mandriga, tekib poolsaar: Noarootsi, Paljassaare � Poolsaar- veekogusse ulatuv ühest küljest maismaaga ühenduses olev maismaa osa � Poolsaari eraldanud lahtedest saavad järved n Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri, Harku järv
Suur-Paljassaare
Rannikut kujundab lainetus � Rannik- vöönd mere ja maismaa piirimail � Eestis on enamasti kujunenud laugrannikud-meri muutub aeglaselt sügavamaks � Järskrannik- rand kerkib mitmekümne m kõrguse astanguna vee piirilt (pank) � Tugevad läänekaarte tuuled toovad vee Eesti randa ( Pärnu uputus) � Kestvad idatuuled tõstavad veetaset mere vastasrannikul
Järskrannik Saaremaal
� Lainekõrgus tavaliselt 1 -2 m � Tormide ajal 3 -4 m � Kruusa-ja klibuvall-lained kulutavad vees olevad kivimiosakesed lapikuks ja kuhjavad valliks � Tuul vormib merevee poolt kaldale kantud liiva rannikul luideteks. � Suurimad luited Pärnust lõuna pool Liivi lahe rannikul
Kruusa-, klibuvall
Luited
Tänan vaatamast.
- Slides: 18