Digiturvalisusega seonduvate eeskirjade ja reeglite koostamine Birgy Lorenz

Arvamusfestival 2014 • Et digipööre on klassikalisele koolile aga suur väljakutse, nõustuti taas paljuski. Nii jäigi kõlama mõte, et kõige parem on püüda võtta digimaailmast see hea, mis seal on, lõhkumata seejuures klassikalise kooli kaua üles ehitatud väärtusi. • Õpetajate leht, Mari Klein, 22. august

Mõtteharjutus: Milleks mulle digitaalne turvalisus? 1. Ühiskonna poolt tulenev surve koolile (vanemad, avalikkus) 2. Peab olema selge, kuidas toimub omavaheline suhtlus, ka internetis (enam reegleid > selgem tegutsemine) 3. Õpetajatena peame õpilasi kaitsma, õpetama neid olema turvaliselt ka internetis 4. Võimalus rääkida lastega asjadest, mis on tegelikus elus oluline 5. Uut moodi õpetamine avab võimalusi, samas loob ohte, mida peab õpetaja oma töös maandama (privaatsusest autorikaitse ja tervise rikkumiseni) 6. Hetkevajadus, 5 aasta pärast räägime juba hoopis teistest asjadest (kasvab üles põlvkond, kes on juba a priori turvaline) 7. Võimalus keskselt hallata teenuseid ja tegevusi, sh. vajadusel ka ressursse kokku hoida 8. Võimaldab kasutada „Võta. Oma. Seade. Kooli“ jt. lahendusi 9. „Kool“ on selle otsuse teinud, sellega peab tegelema iga õpetaja

• Juhtumid Iga laudkond saab lahendada ja arutelu ühe juhtumi – • aruta kolleegidega juhtumi olemust (milles on probleem(id)) • loo selle kohta selgitav plakat: • • • Andke juhtumine nimi Kuidas probleemi oleks saanud ennetada/vältida? Kelle poole pöörduda juhtumi lahendamiseks, abi saamiseks? Milline oleks juhtumi lahendus? Millised reeglid, soovitused peaksid olema „kirjas“ kooli kodukorras või e-ohtuse alase juhtumite lahendamise juhendis?

Juhtum 1 • Mari (11) ja Triin (15) on head sõbrannad. Nad teevad koos pilte ja videoid, millele linke nad jagavad sotsiaalvõrgustikus Google+ kuna seal ei ole palju tuttavaid, kes asja vastu huvi tunneks. • Kord sai Triin inglise keelse kirja, kus kutsuti teda Inglismaale modellikonkursile kandideerima. Selleks tuli teha pilte ujumisriietes. Triin jagas head mõtet Mariga. Koos tehtigi pildid ära ja saadeti teele. • Riid tekkis sõbrannade suhtesse siis kui Mari sai kirja, et tema on valitud modellikonkursi II vooru ja Triin ei olnud. Triin tundis ennast kõrvaljäätuna ning petetuna. Ta otsustas kättemaksuks postitada Marist tehtud pildid koos vürtsikate kommentaaridega erinevatesse võrgustikesse, kus olid nii Mari sõbrad, koolikaaslased kui õpetajad: Google +, Facebook, Twitter jt. • Mari ei julge enam kooli minna, sest koolikaaslased on talle saatnud juba Facebookist halvustavaid kommentaare. Kuna ta kellegi seda rääkida ei julge, siis läheb ta igal hommikul kooli asemel raamatukokku, et vanemad puudumisest ja juhtunist ei saaks. • Inglismaalt tuli, aga teade, et Mari on läbinud ka III konkursivooru.

Juhtum 2 • Matemaatikaõpetaja Janika otsustas õpilastega läbi viia e. Twinning projekti. Projekti ettevalmistavateks tegevusteks lõi ta sotsiaalvõrgustikku Facebook kogukonna „ 5 c Etwinnimine matas“. Janika kasutab FB-d oma igapäevase konto alt. • Õpilased liitusid kogukonnaga, mõned tegid endale ka sinna esimest korda kontod. Kui mõni ei osanud kontot luua, siis õpetaja aitas teda selles, paludes saata endale soovitav parool (mis võis olla ka sama, kui õpilase muude kontode paroolid, sest siis ei unustaks õpilased seda kergesti ära). Need, kes omanud e-posti aadressi, nendele tegi õpetaja varikonto, mida kõik said ühiselt kasutada. Parooliks on Tere 1234 • Õpetaja saatis ka kõikidele projektis osalevatele õpilastele sõbrakutsed FB-s, et vajadusel nendega kiiresti ühenduda, kui peaks vaja olema. • Õpetajate päeva puhul toimus väike kuid meeleolukas koosviibimine, mille pildid Janika oma FB seinale laadis.

Juhtum 3 • Arvutiklassis on 15 arvutit. Klassi kasutatakse nii arvutitunnis kui ka erinevates ainetundides. Kui õpilased klassi tulevad, peavad nad veenduma, et nende arvutitöökoht on normaalkorras: süsteem töötav ning seadmed olemas. • Õpilased Juku ja Tarmo saabusid arvutitundi esimestena, kui õpetaja ei olnud veel kohal. Nad tuvastasid, et 5 arvutil puuduvad hiired. Kuna keegi ei onud veel kohal, siis valisid nad töötamiseks uued arvutid. • Kui õpetaja ja teised õpilased klassi saabusid, siis avastasid tüdrukud, et hiired on puudu, kahes arvutis süsteem näitas veateateid. Kõik vaatasid Juku ja Tarmo poole, kes väitsid, et see oli juba siis nii kui nemad arvutiklassi saabusid. • Õpetaja tuvastas, et arvutiklassis toimus eelnevalt bioloogia tund 30 õpilasega. Bioloogiaõpetaja kui ka selle ainetunni õpilased väidavad, et klass jäi neist maha töökorras. • Kooli peal olevaid kõlakaid kuulates olla Tarmo ja Juku sõbrad teistest koolidest püüdnud kohalikku arvutiparandusse müüa kasutatud hiiri.

Juhtum 4 • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Siret andis õpilasgrupile teha koostöös referaat ning ülevaade „Tõest ja õigusest“. • Õpilased laadisid Annaabi portaalist alla kellegi teise töö, vahetasid ära nime ja esitasid selle mõne nädala pärast õpetajale. • Õpetaja luges töö läbi, kiitis õpilasi hea hindega ning laadis vastava töö veebi üles oma blogisse „kui hea näide referaat-ülevaatest“. Õpilased olid üllatunud kui leidsid oma töö õpetaja avalikust veebist. • Postituse avastas sama kooli kolleeg Virge, kes andis õpilastele uurimustööde kursust. Lihtsa otsinguga internetist tuvastas ta, et tegemist ei olnud õpilaste enda tehtud tööga. • Juhtunut arutas ta erinevate klasside õpilastega, kolleegidega koolist kui ka Facebookis, oma seinal. Virge ei maininud juhtunut kunagi Siretile, sest nende omavaheline läbisaamine oli kehv.

Juhtum 5 • Koolis on olemas laenutamiseks erinevat tehnikat: sülearvuteid, tahvelarvuteid, fotoaparaate. Ajalooõpetaja Madis laenas nädalavahetuseks kooli fotoaparaadi, et teha perepilte. Esmaspäeval tõi ta aparaadi kooli kaasa. • Ajalootunnis kasutatakse enamasti samu kooli seadmeid ning kaamera läks käiku ka üheksanda klassi poiste poolt. Õpilased tegid ära antud ülesande fotod ja laadisid need üles kooli konto alla Flickerisse. Kooli konto parool on koolis üldteada info. Flickerit soovitas kasutada arvutiõpetaja, poisid ei teadnud küll miks, sest nemad oleks laadinud asjad üles hoopis Facebooki, mida nad ka salaja tegid. • Paar päeva hiljem selgus ajalooõpetajale, et poisid olid Facebooki kogemata laadinud üles ka tema perepildid ja piltide all käis kommentaariumile omane „laat ning melu“. • Õpilane, kelle konto all on pildid, oli sõitnud ära vanematega puhkusele Kreeta saarele kaheks nädalaks.

Juhtum 6 • Algklasside õpetaja Riina kasutab oma ainetunnis VOSKi, kuid ka kooli 5 nutiseadet. Õpilased teevad pilte ja videoid nii aineklassis kui tunni ajal koolipeal liikudes. • Kord oli ülesandeks intervjueerida täiskasvanuid. Õpilased tegid intervjuu kooli sekretäriga, koristajatädiga. Kui nad kooli peal liikusid, siis tekitasid nad oma elevusega veidike müra. • Füüsikaõpetaja Janele see aga ei meeldinud ja ta kutsus õpilased karmilt korrale ning käskis tehtud pildid ja videod seadmetest kustutada. Kaks õpilast tegidki seda hirmunult, teised keeldusid. Jane lubas sellisest allumatusest teada anda kooli direktorile. • Füüsikaklassis on tahvli juures pilt mobiilist, millele on peale tõmmatud rist. Kui minnakse füüsikatundi tuleb tehnika välja lülitada ja tuua õpetaja laua peale. • Facebookis levib link füüsikatunnis toimuvast, mis on filmitud lauale asetatud mobiilist. Kommentaariumist leiab viite, et video on filmitud kooli seadmega, mida oli õppetegevuseks laenatud.

Võimalikud reguleeritavad valdkonnad • Suhtlemine • Õpetaja ja õpilase suhtlus e-kanalites (email, sotsiaalvõrgustik, ekool) • Õpetaja/kooli kuvand e-kanalites (reputatsioon) • Hea e-õpilase käitumise reeglid/E-ohutuse alased soovitused (sh küberkiusamise korral käitumine) • Seadmete kasutamine • VOSKi kasutamine koolis – ainetunnis, kooli territooriumil, kooliüritusel • Kooli tehnika kasutamine (arvutiklassist, kooli Wi. Fi, kooli seadmete ja teenusteni (õpilased/töötajad)). • Autorikaitse, plagiaat • Abi saamise võimalused

Reeglite loomisest • Ülevalt alla või alt üles? Koostöö või käsuliin? Kes on kaasatud? Kellele kehtib ja kus (klass, kool)? • EV seaduste kitsendamine • E-ohutuse alased soovitused vs kooli kodukord • Juhtumipõhine tegelemine vs ennetav tegevus • Millal reegleid/eeskirju uuendatakse? • Kellel huvi, siis siin on 7 etapiline juhend, kuidas kaasavalt luua reegleid, nii et need oleks toimivad ja ka teie koolikultuurile asjakohased http: //goo. gl/0 eyr. E

• E-ohutuse alane tunnusmärk koolile • www. esafetylabel. eu/ • 30 küsimust: • Infrastrktuur ehk taristu • Poliitikad ja reeglid • Parimad praktikad

Infrastruktuur • Kas teie kooli arvutid on kaitstud viirusetõrjega? • … tulemüüriga? • Kas tegeletakse tarkvara uuendamisega? • Kas õpilased ja õpetajad võivad kasutada oma isiklikku USB pulka kooli seadmetes? • Kas kooli Wi. Fi võrku võib siseneda VOSK seadmega? Kuidas seda monitooritakse? • Kas õppevõrk/süsteem ja juhtimisealane süsteem on üksteisest eraldatud? • Kuidas õpilaste andmed on kaitstud? Nt. õpetajad saadavad seda e-kirjaga edasi või hoiustavad seda seal? • Kuidas on lahendatud tarkvara lisamine (kes saab? )? • Kes vastutab tarkvara litsentseerimise eest?

Reeglistikud • Kas kooli kodukorras, seadustikes on e-ohutuse alaseid reegleid (kiusamine, andmekaitse, käitumine)? • Kas on olemas VOSK kasutamise reeglid? Nii õpetajad kui õpilased • Kuidas lahendatakse intsidendid, mis on toimunud kooli sees või väljas? • Kas on olemas karistused/tagajärgede kirjeldused erineva astme raskusega juhtumites süüdi olevale õpilasele? Kui ka kiitused internetis hästi käituvatele õpilastele? • Kas küberkiusamise intsidentide ja lahenduste kohta peetakse arvet? • Kas on olemas õpetajaid puudutavaid e-ohutuse alaseid reegleid? • Kas on olemas reeglistik, kuidas õpilased peaksid e-kanalites suhtlema (nt. kooli e-kiri ja selle vaatamine/vastamine)? • Kas teie koolil on e-kanal võrgustikus? • Kes vastutab kooli e-reputatsiooni eest?

Parimad praktikad • Millisel määral juhtkond on osaline e-ohutuse alaste väljakutsete lahendamisel? • Kuidas on jaotatud e-ohutuse valdkonna eest vastutamine? • Kuidas e-ohutuse teemade õpetamine on välja toodud õppekavas? Kas õppekava arendatakse edasi? • Kas ja kuidas e-ohutuse alane reeglistik aitab õpilasi ka kool ja õppetöövälisel ajal? • Kas õpilased pakuvad üksteisele abi e-ohutuse alastes väljakutsetes? „naabrivalve“ • Kas kool pakub õpilastele e-ohutuse vallas abiteenuseid: nagu nõustamine, psühholoog, kooli õde? • Kas e-ohutuse alast teavet/abi pakutakse ka vanematele? • Kas kooli töötajaid koolitatakse regulaarselt e-ohutuse vallas? • Kas õpetajaid koolitatakse ka küberkiusamise vastu võitlemise vallas?