DIGITAALLAUD Koostaja Elyca Edovald Sisukord Mis on digitaallaud

DIGITAALLAUD Koostaja: Elyca Edovald

Sisukord • • • Mis on digitaallaud? Digitaallaua ajalugu Erinevad tööpõhimõtted Erinevaid tootjaid Kasutatud kirjandus Sisukord 3 5 7 9 10 2

Mis on digitaallaud? • Arvuti sisendseade, mis võimaldab joonistada kujutisi otse arvutisse nagu joonistataks pliiatsiga paberile. • Veel nimesid: digiteerija, digiteerimislaud, graafikatahvel • Digitaallauda ei ole võimalik kasutada eraldiseisvalt – see ühendatakse arvutiga tavaliselt USB pordi kaudu, ilma lisatoiteta. Tavaliselt ei ole selleks tööks peale draiverite spetsiaalset tarkvara vaja paigaldada – see töötab kohe osutusseadmena. • Digitaallauale joonistatakse spetsiaalse puutepliiatsi ehk stiilusega. Mis on digitaallaud? 3

• Enamasti joonistatud kujutis digitaallaual nähtav ei ole, vaid kuvatakse arvuti kuvaril. Siiski on ka niisuguseid mudeleid, kus digiteerija toimib kuvarina ehk kujutist saab näha kohe digitaallaualt. See teeb kogu protsessi paberile joonistamisega sarnaseks. • Mõned digitaallauad on mõeldud asendama arvutihiirt, s. t neid kasutatakse lauaarvutites peamiste osutusseadmetena. • Juba olemasolevate piltide kopeerimine arvutisse, näiteks geograafiliste kaartide digiteerimine. • Digitaallauad on väga populaarsed pildistajate, kunstnike, arhitektide, inseneride ja disainerite hulgas – tänapäeval on raske leida arvutigraafika professionaali, kes ei kasutaks digitaallauda. Mis on digitaallaud? 4

Digitaallaua ajalugu • 1888. aastal Elisha Gray patenditud Teleautograaf (inglise teleautograph) oli esimene elektrooniline seade, kuhu sai kirjutada või joonistada kujutisi ning seejärel edastada seda kujutist ühest kohast teise. Seade oli laialt kasutusel allkirjade kiireks edastamiseks pankades ja suurtes haiglates. Tänapäevaseks analoogiks võib pidada faksi. • Esimene tänapäevastega sarnanev digitaallaud oli Stylator, mida hakati 1957. aastal kasutama käsitsi kirjutatud teksti tuvastamiseks. • Natuke rohkem tuntud oli RAND Tablet või Grafacon (inglise Graphic Converter – graafiline konverter), mida esitleti 1964. aastal. See kasutas juhtmetest võrku, mis kodeeris horisontaalsed ja vertikaalsed koordinaadid magnetsignaaliks. Digitaalpliiatsi abil teisendati see signaal arvutis asukoha koordinaatideks. Digitaallaua ajalugu 5

• Digiteerijad olid väga populaarsed 1970. aastate keskel ja 1980. aastate alguses. Populaarsus oli tingitud ID (Intelligent Digitizer) ja Bit. Pad (Summagraphicsi tooted) kommertsedust. Need digiteerijad olid kasutusel raalprojekteerimissüsteemide sisestusseadmetena, mis olid ühendatud personaalarvuti ja raalprojekteerimistarkvaraga (nt Auto. CAD). Töötamine Grafaconiga Digitaallaua ajalugu 6

Erinevad tööpõhimõtted • Passiivsed- lauas on juhtmed, mis tekitavad elektromagnetilisi signaale, mille võtab vastu pliiatsi resonantsahel. Puutepliiats ei vaja patareisid. • Aktiivsed- Pliiats sisaldab elektroonikat, mis saadab lauale signaale. Laud on pidevalt ooterežiimil. • Optilised- Digitaalpliiatsisse on sisse ehitatud väga väike digitaalkaamera, mille andmete põhjal tehakse joonistus. • Akustilised- varasemalt paigaldati heligeneraator digitaalpliiatsi sisse ja kaks mikrofoni kirjutuspinna kõrval püüdsid selle signaali kinni. Tänapäevased akustilised digitaallauad oskavad lugeda positsiooni kolmes mõõtmes. Erinevad tööpõhimõtted 7

• Elektromagnetilised- töötab põhimõttelt nagu passiivne digilaud, aga signaali vastuvõtjaks on digitaalpliiats mitte laud. • Mahtuvuslikud- Kasutatakse elektrostaatilisi signaale Erinevad tööpõhimõtted 8

Erinevaid tootjaid Wacom Suurim ja tuntuim passiivsete digitaallaudade tootja Anoto Optilised digitaalpliiatsid Erinevaid tootjaid Scriptel Mahtuvusliku tööpõhimõttega graafikalauad 9

Kasutatud kirjandus • http: //et. wikipedia. org/wiki/Digitaallaud • http: //imarvutid. ee/et/shop/tooted/1000589 1 Kasutatud kirjandus 10