Digitaalfotograafia phited Digitiigri jtkukoolitus Eppe kursus praktikult praktikule

Digitaalfotograafia põhitõed Digitiigri jätkukoolitus E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Kuidas tekib pilt camera obscura põhimõtet kirjeldas juba Aristoteles Siit ka fotoaparaadi nimi – kaamera n Objektilt peegelduv valgus läbib ava ja joonistab vastasseinale kujutise n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Samal põhimõttel toimib meie silm E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Kuidas tekib pilt Fotoaparaadis läbib valgus objektiivi n Toimub säritamine – valgus kogutakse ja jäädvustatakse valgustundlikule pinnale Valgustundlik pind võib olla film või digitaalfotograafias pildisensor n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Pildisensor E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Pildisensor n Digikaamera pildisensor on väga väike n Vastavalt on väiksem ka objektiiv n Digikaamerate objektiive ei saa omavahel võrrelda, seetõttu võetakse aluseks traditsioonilise fotoaparaadi objektiiv E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Parameetrid, mida tuleb pildistamiseks häälestada n Pildistamiseks on vaja valgust. On oluline, kui palju valgust pääseb aparaati PARAMEETER TÄHTSUS Võtteobjekti heledus Mõõdetakse särimõõdikuga ja on oluline säriaja määramiseks Filmi / pildisensori heledus Vaja kaamera särituse detailide määramisel Diafragma ja katik Doseerivad valguse hulka, E-õppe kursus praktikule kaamerasse mispraktikult pääseb Digi. Tiiger

Diafragma Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt fikseeritud diafragma n Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Diafragma Koosneb tavaliselt metall-lamellidest n Reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil n Ava seaderõngas E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Avaarv Diafragmaarv saadakse nii, et objektiivi fookuskaugus jagatakse ava läbimõõduga. n Murdarvu nimetaja. Seega: mida suurem avaarv, seda väiksem ava. n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Teravussügavus n Väljendab seda, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. n Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus. n Mida pikem objektiiv, seda väiksem teravussügavus n Makropiltide tegemisel on raske teravat pilti saada E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Säriaeg n Valguse hulka saab reguleerida ka sellega, kui kaua valgus pääseb kaamerasse n Liikuvat objekti on parem pildistada lühema säriajaga n Enamasti samuti murdarv – kui säriaeg on 250, siis tähendab see 1/250 sekundit E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Säriaeg Zenit ET säriaja määramise ketas n Säriajad vahemikus 1/500 – 1/30 sekundit n Funktsioon B hoiab katikut lahti seni, kui nuppu all hoitakse n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Säriaeg Kaasaegsete digikaamerate säriaega määratakse tavaliselt menüüst. n Milline on säriaeg antud pildil? n Odavatel kompaktkaameratel ei ole sageli võimalik säriaega käsitsi määrata n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Diafragma ja säriaeg Nii diafragma kui ka Säriaeg Diafragma Säriaeg säriaja väärtused suurenevad kaks 1 16 1/30 korda 2 11 1/60 n Selles tabelis jõuab kõigi särituste puhul 3 8 1/125 kaamerasse 4 5, 6 1/250 ühepalju valgust n Harilikult 5 4 1/500 soovitatakse valida säritused nr. 3 või 4 6 2, 8 1/1000 n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Diafragma ja säriaeg Millise säriaja valiksid, kui on vaja võimalikult suurt teravussügavust? n Millise valiksid, kui pildistad motokrossi? n Säriaeg Diafragma Säriaeg 1 16 1/30 2 11 1/60 3 8 1/125 4 5, 6 1/250 5 4 1/500 6 2, 8 1/1000 E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Valgustundlikkus Vajaliku valguse hulk sõltub filmi / sensori valgustundlikkusest n Mida tundlikum, seda vähem vajame valgust n Mõõdetakse ISOühikutes (varem ASA), ka DIN või GOST n ISO 50 Vähetundlik 100 Normaalne 200 Normaalne 400 Tundlik 800 Väga tundlik 1600 Ülitundlik E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger Kommentaar

Valgustundlikkus ja müra Mustvalge filmi puhul n Digitaalkaameras saadi suurem tähendab suurem tundlikus suurema tundlikus seda, et hõbedakoguse valgussignaali lisamisel võimendatakse elektrooniliselt. n Mida tundlikum film, seda suuremad on n sensor toodab selles kemikaalide elektroonilist müra – terad – pilt jääb näiteks värvilisi teraline piksleid E-õppe kursus praktikult praktikule n Digi. Tiiger

ISO 800 E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

ISO 1600 E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Välklamp Hea võimalus lisavalguse saamiseks n Enamasti sisseehitatud ja suunatud objekti poole n On ka lisavälguteid, mida saab pöörata n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Välklambi valgus n Kolm sarnastes tingimustes tehtud pilti Laest peegelduv valgus Seinalt peegelduv valgus Valgus otse näkku E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Välklambi valgus • Milline pilt tundub Sulle kõige huvitavam? • Millisel pildil kaovad detailid? • Millisel pildil on kõige segavamad / huvitavamad varjud? E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Pildi tegemisel peab arvestama: Valgustundlikust n Säriaega n Ava n Üle- või alavalgustatud pildil kaovad detailid Välguga ei maksa liialdada! Tasub meeles pidada ka kompositsiooni E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Kompositsioon n Kas objekti paigutus pildil tundub pigem huvitav või pigem häiriv? E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Kompositsioon n Lihtne soovitus: jaga kaader mõttes kolmeks ja vaata, et olulisemad objektid E-õppe kursus praktikult praktikule jääksid kolmandike lõikumiskohtadesse Digi. Tiiger

Objektiivid E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Objektiividest üldiselt n Kaks peamist parameetrit Väga tähtis kaamera osa – valgusjõud (diafragmaava väärtus) n Koosneb plast- või See on objektiivi suurima klaasläätsedest diafragmaava väärtus n Võib koosneda vaid – fookuskaugus ühest läätsest või (mõõdetakse millipaljudest rühmitatud meetrites) läätsedest Sellest sõltub, kui palju läätsesüsteem kujutist suurendab n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Fookuskaugus Normaalobjektiiviks loetakse tavaliselt n Mõõtmine: sellist, mille Objektiiv o (= võttenurk on 46 teravustatakse 50 mm) lõpmatusse ja n Kui nurk on suurem, mõõdetakse siis on lainurkselle optilise keskme objektiiv kaugus filmist või pildisensorist n Vastasel juhul teleobjektiiv n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

teleobjektiiv pildisensor normaalobjektiiv • Mida pikem on objektiiv, seda kitsam on võttenurk • Pikema objektiiviga on suurem teleskoobiefekt E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

normaalobjektiiv ülilainurk-objektiiv fookuskaugusega 14 mm teleobjektiiv – 300 mm E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Objektiivide standardid n Ei tohi unustada, et normaalobjektiivi fookuskaugus sõltub filmikaadri või pildisensori suurusest n Seega on normaalobjektiiv selline, mis ei suurenda ega vähenda kujutist n Kuna digitaalfotoaparaatidel on väga erineva suurusega pildisensorid, siis pole nende objektiividele standardit kehtestatud E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Digikaamera tootetutvustus Näitena Pentax Optio E 30 tootetutvustus 7, 1 miljonit pikselit, 3× optiline suum (35 mm ekvivalendina 36 -108 mm), 11 MB sisemälu, 2, 4" LCD ekraan. Siin pole sõnagi juttu objektiivi fookuskaugusest, kuid on toodud võrdlus traditsioonilise objektiiviga Väljend “ 3× optiline suum” võib tähendada mistahes fookuskaugust E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Zoomobjektiiv Muudetava fookuskaugusega objektiiv n Ka varioobjektiiv n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Objektiivi valgusjõud n Mida pikem objektiiv, seda väiksem valgusjõud Meenutame: Suhtelise ava arvutamiseks jagati fookuskaugus diafragma läbimõõduga n Igal objektiivil on maksimaalne suhteline ava valgusjõud E-õppe kursus praktikult praktikule n Digi. Tiiger

Digitaalse foto parameetrid Mis on megapiksel? Kui palju neid on vaja? E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Piksel n Piksel (pixel) on pildi punkt n Digipilt just pikslitest koosnebki Kui pilti suurendada, on seda ilusti näha E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

ppi (pixels per inch) n ppi on pikslite väljastusresolutsioon, mis tähendab seda, et määratakse ära pikslite arv ühel tollil n Mida rohkem on ühe tolli kohta piksleid, seda teravam on pilt, sest pikslid on pisemad E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Võrdle Pilt resolutsiooniga 300 ppi Sama pilt resolutsiooniga 75 ppi pilt muudetud 300 -ks E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Väljatrükk ja resolutsioon n Kvaliteetse väljatrüki jaoks sobib resolutsioon 300 pix/inch n Seega ühe tolli (2, 5 cm) kohta on 300 väikest ruudukest (igaühe küljepikkus 0, 085 mm) n 150 – 200 ppi resolutsiooniga on võimalik saada veel hea kvaliteediga tulemus E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Väike arvutus Kujutleme, et me oleme pildistanud resolutsiooniga 1600 x 1200 pikselit (2 milj. pikslit e. 2 megapikslit) n 1600: 300 pix/inch = 5, 33´´, seega 135 mm n Ja vastavalt 1200: 300 pix/inch=4´´ =102 mm n Seega saame 2 megapikslise kaameraga kõrge kvaliteediga väljatrüki suuruses 10 x 13 cm n E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Mitu miljonit on vaja? DIGIKAAMERA SENSORI SUURUS 2 miljonit pikselit 3 miljonit pikselit 4 miljonit pikselit 5 miljonit pikselit 6 miljonit pikselit 8 miljonit pikselit PIKSELITE ARV 300 pix/inch PILDI SUURUS 1600 x 1200 10 cm x 13 cm 1536 x 2048 13 cm x 18 cm 1704 x 2272 15 cm x 20 cm 1944 x 2592 16 cm x 22 cm 2112 x 2816 18 cm x 24 cm 2448 x 3264 20 cm x 25 cm E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Aga tegelikult on üldteada tõde, et pildi teeb fotograaf, mitte kaamera Head pildistamist! E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger

Esitluses kasutatud fotod on kaitstud autoriõigusega ja lubatud kasutada vaid hariduslikel eesmärkidel E-õppe kursus praktikult praktikule Digi. Tiiger