Digiajastu hetkolukorra ja arenguvajaduste hindamine Koolitus Haridusasutuse digitaristu

Digiajastu hetkolukorra ja arenguvajaduste hindamine Koolitus „Haridusasutuse digitaristu arendamine“ Erkki Leego

Erkki Leego Magistrikraad informaatikas , õpetajakutse (Tartu Ülikool) Tööalaselt ▶ Vabariigi Presidendi Kantselei, infonõunik ▶ Riigikogu Kantselei, infosüsteemide ja tehnikaosakonna juhataja ▶ Tartu Ülikooli Kliinikum, IT direktor ▶ Leego Hansson, konsultatsioonifirma, juhtivpartner Haridusvaldkond ▶ Tartu Kutsehariduskeskus, nõunike kogu liige ▶ Jaan Poska Gümnaasium, hoolekogu liige ▶ Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituudi õppekava programminõukogu liige ▶ Tartu Ülikool, lektor (kursus: Kasutajaliideste kavandamine, 2007. -. . . Äripäeva IT juhtimise käsiraamatu peatoimetaja „IT juhtimise head tavad koolis“ kogumiku koostaja

Tööleht nr. 4 Täida jooksvalt töölehte nr. 4 – Minu digitaristu arengukava mõtteid ▶ Olulisemad arenguteemad ja projektid ▶ Arengu tagamise olulised eeldused ▶ Muutused IT-organisatsioonis ja teenuste sisseostmisel ▶ Muutused taristus ▶ Muutused dokumenteerimisel ▶ Muutused infoturbes ▶ Vältimatud tegevused ▶ Soovitavad tegevused 2 aasta jooksul

Kodutöö kokkuvõtted Kuidas ettevalmistav töö jagunes? Millised olid üllatused ja avastused? Millised olid keerulised teemad?

Infosüsteemi ülevaade Ülevaade vajalik juhtimisotsuste tegemiseks, taristu haldamiseks ja arendamiseks Koosneb tavaliselt kahest osast: 1. IT-keskkonna kirjeldus 2. IT-taristu visuaalne skeem IT-keskkonna kirjelduse teemad ▶ Asutuse lühikirjeldus (sh. õpilaste, õpetajate arv) ▶ Olulised ja enam kasutatavad rakendused ning andmekogud ▶ Digitaristu haldus ja iseloomustus (serverid, töökohaarvutid, IT-organisatsioon)

Infosüsteemi tehniline arhitektuur Arhitektuuri komponendid ▶ Andmetöötluse asukohad ▶ Rakendused ja nendega seotud andmebaasid ▶ Arvutitöökohad ▶ Eriseadmed, nt. läbipääsusüsteemid ja õpiriistvara ▶ Süsteemsed teenused ▶ Serverid ▶ Andmehoidlad ▶ Varukoopiaseadmed ▶ Sideühendused ▶ Olulisemad võrgujaotusseadmed, sh tulemüürid ▶ Telefonikeskjaamad

Õpiriistvarad Dataprojektorid Nutitahvlid Dokumendikaamerad Vastamispuldid (klikkerid) Laborite mõõteseadmed CNC-freespingid Robootikaseadmed Tikkimismasinad Tahvelarvutid Nutitelefonid

Haridusasutuse IKT-rakendused E-päevik või ÕIS ▶ E-kool, Stuudium, ühe kooli rakendused Failihaldus ▶ Sisemine failiserver, pilveteenus Elektronpost ▶ Sisemine server, pilveteenus Kontori- ja üldhalduse tarkvarad ▶ Kontoritarkvara, tunniplaan, EHIS, EKIS, RIKS Kodulehekülg ja sotsiaalvõrgustikud E-õppe keskkonna ja materjaliaidad ▶ Asutuse sisene keskkond, avalik keskkond Õpitarkvara

Õpitarkvara Milliseid vajadusi rahuldab: ▶ Õppetöö ettevalmistamine ja läbiviimine ▶ Huviringide töö toetamine Olulised omadused ▶ Kasutajamugavus, intuitiivsus, visuaalne atraktiivsus, kogukond ▶ Metoodiliselt asjakohane Võimalikud lahendused ▶ Ainepõhised lokaalsed lahendused ▶ Ainepõhised online lahendused ▶ Tahvelarvutite ja nutitelefonide lahendused

Õpitööd toetavate digivahendite hindamiskriteeriumid Kasutajate esma- ja jätkukoolituste maht Seadme töökindlus ja abi kättesaadavus Õppetöösse integreerimise lihtsus ja kasutusmeeldivus Efektiivsus ehk mõju teadmiste omandamisele Maksumus (arvestada tuleb nii omahinda kui hoolduse kulu)

Õpitarkvara soetamisel mõelda Millistele nõuetele peab vastama riistvara ja operatsioonisüsteemid, et konkreetset programmi kasutada? Millised on litsentsitingimused? ▶ Mitmes arvutis võib tarkvara kasutada? ▶ Kas õpilased-õpetajad võivad paigaldada ka oma isiklikku seadmesse? Milline on tarkvara tugi? ▶ Nii programmi uuendamise kui kasutajate abistamise osas Kuidas programm juurutatakse, sh. koolitatakse õpitarkvara kasutajad?

Taristu valik, hankimine ja haldamine Vajalike IT-vahendite valimise ja haldamise teeb lihtsamaks standarditud valikute kasutamine Mida vähem erisusi riist- ja tarkvara parameetrites, seda kulusäästlikum on neid hallata Riistvara standard kirjeldab miinimumnõuded ja optimaalsed nõuded ▶ Protsessor, operatiivmälu, kõvaketas, võrgukaart jne. Tarkvara standardis on kirjeldatud töökohtade kaupa ▶ vajalik ehk kohustuslik tarkvara, nt. operatsioonisüsteem, viirusetõrje ▶ lubatud tarkvara, nt. õpitarkvara

Taristu töökindluse tagamise meetmed Ennetavad meetmed ▶ Süsteemi standardsuse tagamine ja regulaarne hooldamine ▶ Lahenduste ja seadmete dubleerimine ning asendusseadmete olemasolu ▶ Tagavaravoolusüsteemid ja UPS-de kasutamine ▶ Tagavarakoopiate loomine Avastavad meetmed ▶ Monitooringu- ja teavitussüsteemide kasutamine ▶ Regulaarne logide analüüs

Tarkvaralahendused Tarkvaralahenduste halduse teeb lihtsamaks standardi kehtestamine ja järgimine ▶ Erinevad nõuded administratsiooni, õpetaja ja arvutiklassi arvutitel Arvutiklassides on mõistlik korraldada tööjaamades standardijärgne regulaarne „puhas paigaldus“ Järjest populaarsemad on pilveteenused ▶ Nt. Google Mail ja Docs; Microsoft Skydrive, Dropbox ▶ Pilveteenused vajavad head ja stabiilset internetiühendust ▶ Tuleb mõista selle valdkonna infoturbe eripärasid

Tarkvara kasutusõigused Tarkvaralitsentsid sätestavad rakenduste ja süsteemsete lahenduste kasutusõigused ja –kohustused Vastutus kasutatava tarkvara õiguspärasuse eest on asutuse juhtkonnal Kasutusõiguse enamlevinud viisid: ▶ Kasutusõigus päriseks – toote eest tasutakse ühekordselt, nö. väljaost ▶ Kasutuseõiguse rentimine – kasutamise eest tasutakse perioodi kaupa, perioodi lõppedes lõpeb õigus tarkvara kasutada ▶ Kasutusõigus koos kindla seadmega – OEM litsents, sageli op. süsteem Mitmetel tarkvaratootjatel on haridusasutuste jaoks soodsamad eritingimused hinna ja kasutusviiside osas

Tarkvara kasutusõiguste haldamine Tarkvara kasutusõiguse tõestamine on kasutusõiguse omaja vastutada Otstarbekas on koondada kasutusõigust tõendavad materjalid ühte kohta Kasutusõigust tõendavad materjalid: 1. Ostu- ja müügilepingud ning ostuarved 2. Litsentside sertifikaadid 3. Hulgilitsentside lepingud 4. Karbitoodete karbid 5. OEM-toodete turvakleebised Ülevaate ja kontrolli tagamiseks on mõistlik pidada kahte loendit ja neid võrrelda: 1. 2. Tarkvaraloend – tarkvara kasutus seadmete kaupa Litsentside loend – soetatud tarkvara litsentside ülevaade

Arvutivõrk ja kauglahendused Kaaluda juhtmega ja juhtmeta võrkude kasutamise vahel Arvutivõrgu keskseadmed peavad olema paigaldatud eraldi ruumi või lukustatavasse seadmekappi Wi. Fi võrgu planeerimisel: ▶ Levi tagamiseks üldjuhul vaja mitmeid seadmeid ja professionaalset seadistust ▶ Spetsiaalsed turvanõuded, nt. juurdepääsuparool Võrguliiklust ja seadmete tööd on vaja jälgida, et avastada tõrkeid ja ründeid ▶ Parematel võrguseadmetel on monitooringu ja teavitusfunktsioonid olemas

Isiklike seadmete kasutamine Vaja on teha teadlik otsus kas isiklikke seadmeid lubatakse asutuse võrgus kasutada ▶ Kümnete või sadade seadmete lisandudes kasvab oluliselt ▶ ▶ arvutivõrgu koormus Puudub kontroll ja teadmine seadmete seisukorra kohta. Viiruse või pahavaraga nakatunud seade võib viirust edasi levitada Süle- ja tahvelarvuteid ning nutitelefone on võimalik kasutada õppetöös Kasutamise lubamise korral peab olema kehtestatud kasutamise kord Võimalusel on mõistlik luua asutuse sisevõrgust füüsiliselt või loogiliselt eraldatud arvutivõrk nö. külalisseadmete kasutamiseks

Füüsiline keskkond Elekter lihtsasti kättesaadav ▶ Iga laua juures õpilaste arvule vastav hulk pistikuid ▶ Laadimispunktid paljude pistikutega, sh. tugi USB-laadimisele ▶ Klassivarustusse ka mobiilne harupesa suurema seadmete kontsentratsiooni toetamiseks Valgus esitlusi toetav ▶ Tahvli ees pimedama tsooni tekitamine ▶ Akendele pimendamist võimaldavad katted Istumiskohad sülearvuteid ja nutiseadmeid toetavad ▶ Õpilase laual peab olema ruumi nii tehnoloogiale kui pabermaterjalidele ▶ Puhkekohtades, aulas võimalus toetada sülearvutit või nutiseadet

Andmekaitse eest vastutab asutuse juht Andmete kaitsmiseks tuleb turvata kõiki andmete töötlemisse kaasatud infovarasid ▶ andmed, tarkvara, teenused, seadmed, füüsiline keskkond, IT- personal, kasutajad Infoturbes kolm põhikomponenti: 1. 2. 3. Konfidentsiaalsus - konfidentsiaalset infot tuleb kaitsta volitamata avalikustamise eest Käideldavus – kasutaja peab saama talle vajalikul hetkel kasutada talle vajalikke teenuseid Terviklikkus – andmed peavad olema täielikud ja volitamata muudatuste eest kaitstud

Ohud, nõrkused, meetmed Oht ▶ Süsteemi või organisatsiooni kahjustada võiva soovimatu intsidendi potentsiaalne põhjus Nõrkused ▶ Vara või vararühma nõrk koht, mida saab ära kasutada oht Risk ▶ Võimalus, et vaadeldav oht kasutab ära mingi vara või vararühma nõrkused, põhjustades varade kaotuse või kahjustuse Turvameede ▶ Riski kahandav teoviis, protseduur või mehhanism ▶ Organisatoorsed, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed ▶ Ennetavad, avastavad ja taastavad meetmed

Infoturbe tagamise teemad Infoturbe 7 põhiteemat: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Infovarade kaardistamine Riskianalüüsi tegemine Turvameetmete planeerimine ja rakendamine Toimepidevusplaani koostamine Avariiolukordade lahendamise harjutamine Koolitamine ja teadlikkuse tõstmine Regulaarne hindamine

Riskide hindamise näide Nõrkus Hoonete, uste akende füüsilise turbe puudumine Varukoopiaid ei tehta Välja logimata lahkumine tööjaama juurest Finantsvahendite vähesus Võrguseadmed aegunud Päästeteenistus kaugel Korrektselt maandamata elektrivõrk Serveriruum keldrikorrusel Viirustõrje programmi puudumine Ebastabiilne elektrivõrk Turvateadlikkuse puudumine … Oht Tõenäosus Mõju Riskitase Vargus 2 3 6 Andmete hävimine IT süsteemide volitamatu kasutamine Võtmetöötaja lahkumine IT süsteemi avarii Kahjutuli Äike Vesi Viirused Elektrivõrgu katkestus Andmete konfidentsiaalsuse kadu kasutaja vea tõttu … 2 3 6 3 2 1 1 1 2 3 3 3 2 3 2 9 6 3 2 3 4 1 1 1 … … … Sündmuse tõenäosust hinnatakse numbritega 1 -3 (väike, keskmine, suur) Tagajärgede mõju hinnatakse numbritega 1 -3 (väike, keskmine, suur) Risk = Tõenäosus * Mõju (tulemus 1, 2, 3, 4, 6, 9)

Haridusasutuse peamised turvariskid Risk Võimalikud turvameetmed Teha regulaarselt varukoopiaid. Testida varukoopiate tegemise ja neist taastamise protsessi. Hoiustada varukoopiad erinevates asukohtades piisavalt kaugel originaalandmetest, et vältida nende üheaegset hävinemist. Andmete hävimine või Rakendada juurdepääsuõiguste süsteemi. sattumine kõrvaliste isikute Logida kasutajate tegevusi. kätte. Koolitada töötajaid andmetega õigesti ümber käima. Harida kasutajaid viiruste, häkkerite ja sabotaaživõimaluste osas. Kindlustada süsteemid rünnete vastu. Kindlustada andmeid sisaldavad seadmed varguse ja rikete vastu (ruumide füüsiline turve). Dubleerida süsteeme teenindavad seadmed, et need peaks vastu ka riketele ja elektrikatkestustele. Süsteemid lakkavad Valida piisava jõudlusega seadmed. töötamast Hooldada seadmeid regulaarselt. Rakendada süsteemide monitooringut, et katkestusi võimalikult varakult avastada. Kindlustada andmeid sisaldavad seadmed varguse ja rikete vastu (ruumide füüsiline turve). Hooldada seadmeid regulaarselt. Materiaalne kahju Teha tarkvarast ja andmetest varukoopiaid. Tagada, et seadmeid ja tarkvara kasutatakse ainult eesmärgipõhiselt. Kui tegemist on ainsa inimesega, kellel on ligipääs teatud süsteemidele, siis deponeerida Võtmetöötaja ootamatu paroolid seifi kinnisesse ümbrikusse või leida teine viis säilitada juurdepääs. lahkumine Määrata ajutine asetäitja, kes on valmis kohe kohustusi üle võtma. Luua piisaval määral dokumentatsiooni, et asetäitja saaks selle abil viivitamatult tööle asuda.

Juhendid, korrad, loendid ja ülevaated Juhendid aitavad efektiivselt ja õigesti teostada ettenähtud tegevusi Korrad kehtestavad vajalikud reeglid, jagavad ära vastutused ja kohustused Ülevaated ja loendid tagavad digilahenduste efektiivsuse kasutamise ja jätkusuutlikkuse Reguleerimise ja dokumenteerimisega ei ole vaja üle pingutada

Põhidokumentatsioon

Grupitöö Visanda oma asutuse digitaristu visuaalne skeem ja lisa niipalju komponente kui tead ▶ Tööleht nr. 1 – Minu digitaristu visuaalne skeem Kirjeldada oma asutuse olukord dokumentatsiooni osas ▶ Tööleht nr. 2 – Minu IKT-dokumentatsioon ▶ Olemas, Luua, Täiendada, Ei ole vaja Sama asutuse inimesed koos ▶ Jagage tööd ja jõudke kokkulepeteni