Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia Sna demokraatia tuleneb

Demokraatlik valitsemine

Mis on demokraatia? • Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. • Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inimja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS!

Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte?

2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti.

3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse.

Tänapäeva demokraatia tunnused • • • Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud • Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine • Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim

Riigivalitsemise vormid VABARIIK Mittepärilik võimukorraldus Võim valitakse MONARHIA Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir

MONARHIA ABSOLUUTNE MONARHIA Võim kuulub ühele valitsejale Nt: Brunei, Saudi-Araabia PARLAMENTAARNE MONARHIA Monarh jagab võimu parlamendiga Monarh tegutseb seadusega kooskõlas Nt: Rootsi, Suurbritannia

Mittedemokraatlikud režiimid Autoritaarsed Totalitaarsed

Demokraatlikud otsustusviisid I Enamusotsustus-toimitakse nii, nagu ühiskonnas enamus otsustab • Oluline meeles pidada, et enamuse võim ei muutuks üleüldiseks! On küsimusi, kus tuleb arvestada ka vähemuste huve. Nt kas kõik Eestis elavad inimesed peavad rääkima eesti keelt?

II Kompromiss- otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad järelandmisi • Järele ei anta reeglina seisukohtades, mis on kõige olulisemad • Nt erakondade läbirääkimised koalitsioonileppe tegemisel

III Konsensus-üksmeelne kokkulepe, mille puhul otsus ei tekita vastuväiteid üheski osapooles.