BRUKSISMI RAVI PHIMTTED Rasmus Ruus Bruksism on hammaste

BRUKSISMI RAVI PÕHIMÕTTED Rasmus Ruus

• Bruksism on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. • Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma

Bruksismi võimalikud tagajärjed • • • Hammaste kulumine. Hammaste lagunemine. Hammaste tundlikkus. Igemepiiri taandumine. Hammaste loksumine. Peridontaaltaskute teke Luuvallide teke Põskede ärritus Peavalu Alalõualiigese probleemid Valusad lihased

Miks? • Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. • Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. • Täiskasvanute puhul on peamised põhjused ilmselt liigses stressis ning isiksuse probleemides - närviline, vihaleajav ja frustreeriv õhkkond soodustab bruksismi välja arenemist. • Teatud rolli mängib ka vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada. Lisaks sellele on soovitav tarbida piisavalt B-vitamiini. • Liiga suure hammustusjõu registreerimiseks võidakse kasutada ka spetsiaalset aparaati, mille elektroodid mõõdavad lihaste aktiivsust.

• Bruksismi esineb 8 -10% täisealistest inimestest. • Varem arvati olevat peamiseks põhjuseks suu anatoomia, tänapäeval peetakse sellele lisaks stressi, haigusi, traumasid, ravimeid jne. • Antud artiklis käsitletakse bruksisimi ja selle ravi oklusaalselt, käitumuslikult ning farmakoloogiliselt. • Bruksismi ravi on pidevalt muutnud ning käinud niiöelda moega kaasas läbi aegade.

Oklusaalne lähenemine Toodetakse spetsiaalseid kapesid. Ainuüksi USAs toodeti 1995 aastal ligi 3. 6 M kapet. Enamasti kantakse ülalõualuul ning kõvakapesid loetakse efektiivsemaks kui pehmeid.

Käitumuslik lähenemine Biofeedback ehk kehareaktsioonide ja miimika lugemise metoodika. Loodetakse, et patsiendid suudavad uuesti õppida käitumuslikud reaktsioonid kui stiimul esineb. Päevasel ajal treenitakse patsiente kontrollima nende lõualuu lihaseid, öösel kasutatakse selleks heli, elektrit, vibratsioone ning isegi maitse stiimulit.

Teised käitumuslikud lähenemised • Kirjanduses mainitud psühhoanalüüsi, autosugestiooni(enesesisendus), hüpnoosi, mediteerimist, harjumuste ümberõppimine jne. • Autor väidab, et bruksiste aitab kui ollakse olukorrast teadlik ning sisestada endale enne magamaminekut : Ma ärkan üles kui ma krigistan hambaid. • Käitumuslikud lähenemised aitavad ravile kaasa, kuid sageli puudub sellel meetodil teaduslik põhjendus.

Farmakoloogiline lähenemine • Uuringus kasutati seratoniin -ja dopamiinergilisi ravimeid. Madalad doosid olid efektiivsemad. • Antidepressandid andsid mitmel juhul tulemust • Mõjutatakse ravimitega lihaste funktsiooni (Methocarbamol – lõdvestab, raskelt haigetel bruksistidel botuliin) Ravimitest on kasu bruksismi leevendamisel, kuid vajalik on veel uuringuid teha.

Teistsugune lähenemine Dr. Ackerman üritab arendada patsientide lõualuu lihaseid. Eesmärgiks on langetaja lihased saada sama tugevaks kui tõstja lihased, kuna siis oleks lõualuu balansis. Autor on veendunud, et sellisel viisil saab bruksismi korrigeerida. Uuringul oli positiivset tagasisidet, kuid jällegi puuduvad teaduslikud tõendid.

Bruksismi ravitakse kõige paremini järgides kolme – P lähenemist (triple-P) ehk siis Plates, Pep talk and Pills. Plates – alla käivad oklusaalsed seaded/kaped Pep talk – käitumuslik lähenemine, suurendada patsiendi teadlikust, enesekindlust. Pills – ravimid

Kokkuvõttes 3 -P lähenemine kirjeldab kõige paremini bruksismi etioloogiat ja ravi. Läheneda tuleks süsteemselt ja kooperatiivselt, raviga peaksid olema kaasatud nii psühholoogid, hambaarstid kui ka teised meditsiini spetsialistid.

Tänan kuulamast