Bruksismi fsioloogia ja patoloogia levaade praktiseerivatele arstidele Nailja

Bruksismi füsioloogia ja patoloogia: ülevaade praktiseerivatele arstidele Nailja Idrissova Hambaarst, 2. kursus 2011

Bruksismi mõiste Bruksism on defineeritud kui päevane või öine parafunktsionaalne tegevus, mis hõlmab hammaste kokkusurumist, krigistamist ja jahvatamist

vÄrkveloleku bruksism – seotud närvispasmidega ja stressireaktsioonidega v. Unebruksism - „Unega seotud liikumise häire”

Ebatavalised oromandibulaarsed liigutused peavad olema eristatud mitmetest tavalise tegevuse tüüpidest

Liikumishäirete tüübid • „Tahtmatud“ närimislaadsed liigutused • Oromandibulaarne müokloonus (nt hamba kopsimine ärkveloleku või unestaadiumite ajal, mida võib seostada epilepsiaga) • Liigne neelamine, suu aeglus või idiopaatiline düskineesia (nt keele väljaulatumine, õhu väljapuhumine või huule imamine) • Parkinsoniline värin (lõug, huul ja keel)

Oromandibulaarsed liigutused • Neid saab kirjeldada kui „tavalised“, „ebatavalised, kuid vastuvõetavad“ või „ebanormaalsed“ • Magamise ajal kõige sagedasemad ebatavalised oromandibulaarsed või suu-näo liigutused haaravad röhkimist, spasme, norskamist või uneapnoet • NB! Norskamise teeb hullemaks: selili magamine, rasvumine, sügav suulagi, suured mandli-adenoidid, alkoholi või toidu tarbimine ning unepuudus

Ebatavaliste liigutuste diagnoosimine • Vanema või magamispartneri raport • Kliiniline ülevaatus • Audio-video salvestus lihastööst

Stress ja ärevus • Huvitaval kombel näitasid kaks uuringut, et bruksismiga patsientidel olid uriinis kõrgem katehhoolamiinide tase, võrreldes tervete subjektidega; säärased leiud toetavad seost emotsionaalse stressi ja bruksismi vahel

Geneetilised faktorid • Uuringud, mille aluseks on küsitlused või hammaste kuluvuse hinnangud monosügootsetes või disügootsetes kaksikutes, on näidanud, et bruksismis on tugev geneetiline determinant

Motoorne aktivatsioon • Neurokeemilised ained omavad suurt mõju ärevusele ja magamisele. Enamik ärkamisi on mõjutatud sümpaatilise aktiivsuse poolt. Noradrenaliin, serotoniin, dopamiin

Faktid • Bruksismi haiged kaebavad harva- või tihtiesinevaid peavalusid või migreene • Hommikuväsimus • Häiriv valu lõualiigese piirkonnas, kahjustunud hambad sotsiaalsed/perekondlikud konfliktid • Bruksism esineb peamiselt naiste seas

Faktid • Seos kas stressi või respiratoorsete häiretega • Paljud bruksistid eelistavad magada üksinda piinlike unehelide tõttu • Bruksismi suurendavad riskifaktorid: suitsetamine, kofeiin ja suure koguse alkoholi joomine, ärevus , norskamine, uneapnoe

Kasutatud kirjandus • Bruxism physiology and pathology: an overview for clinicians G. J. LAVIGNE*, S. KHOURY*, S. ABE*, T. YAMAGUCHI† & K. RAPHAEL Faculty of Dentistry, Surgery Department, Pain, Sleep and Trauma Unit, Universite´ de Montre´al, Hoˆpital du Sacre´-Coeur de Montre´al, Canada, Department of Temporomandibular Disorders, Hokkaido University, Kita-ku, Sapporo, Japan and ‡University of Medicine and Dentistry of New Jersey, Newark, NJ, USA

Aitäh kuulamast! Terveid ja ilusaid hambaid!