BMW Toomas Rtsep AT 10 SISUKORD BMW 1

BMW Toomas Rätsep AT 10

SISUKORD BMW 1 Ajalugu � 1. 1 Enne II maailmasõda � 1. 2 II maailmasõda � 1. 3 II maailmasõja tagajärjed � 1. 4 Sõjajärgne ajalugu � 1. 5 Rover � 1. 6 Uus disain � 1. 7 Tootmine väljaspool Saksamaad � 1. 8 Rolls-Royce 2 Kultuur

BMW AG (lühend saksa keelest : Bayerische Motoren Werke AG) on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipuvärvides osaks

AJALUGU ENNE II MAAILMASÕDA BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. Aastal 1916 sõlmis firma lepingu, et ehitada mootoreid V 12 Austria-Ungarile. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime. Suur laiendus põhjutas raskusi; Rapp lahkus ja firma võttis üle austria industrialist Franz Josef Popp 1917 ning võttis järgmisel aastal firma nimena kasutusele lühendi BMW AG. Pärast Esimest Maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid. Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod tipnesid 327 saloon ja 328 roadster autodega. Need olid kiired 2 -liitrised autod, mis olid mõlemad oma aja kohta väga arenenud.

II MAAILMASÕDA BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003. Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati.

II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel. Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke), jätkates tootmist aastani 1955. Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri. Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastaks 1947, mis oli nii sarnane BMW 327 -ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre.

SÕJAJÄRGNE AJALUGU Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1950. aastate lõpus tegi BMW mullautosid(Isetta). Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676 -kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R 67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt kujundatud 4 silindri järgi. BMW suurim tehas asub Dingolfingis, teised tehased on Münchenis, Regensburgis, Landshutis ja Leipzigis. Mootorrattaid toodetakse Berliinis.

ROVER 1994. ja 2000. aasta vahel Bernd Pischetsriederi juhtimise all kuulus Rover Group BMW-le. BMW ostis selle British Aerospace'ilt. Sellega koos sai BMW ka Roveri, Mini, Land Roveri ja. Triumphi kaubamärgid. See ei tasunud ennast ära. Aastaid Rover rivaalitses BMW-ga. BMW-l läks edukamalt Mini ja Land Roveriga, millel ei olnud paralleele BMW toodanguga. Aastal 2000, pärast aastaid kaotusi, hülgas BMW Roveri. BMW jättis alles Mini ja Triumphi kaubamärgid. Mini on olnud vägagi edukas, kuid Triumphi nime pole kasutatud.

UUS DISAIN 21. sajandi algul kujundas BMW järjekordselt oma stiili ümber uue ameeriklasest peadisaineri Christopher Bangle'i käe all. Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja. Kuigi Bangle ei ole kõikide viimase aja BMW-de kujunduse taga, on uus disain tõstatanud küsimuse, kuidas BMW fännide rahulolematus mõjutab müüki ja firma tulevikku pikema aja jooksul. Vaidlustest hoolimata on BMW müügitulemused aastalt paranenud, mis näitab, et publik on siiski uue disaini omaks võtnud.

TOOTMINE VÄLJASPOOL SAKSAMAAD Aastal 1994 alustas BMW tootmist Lõuna-Carolinas Spartanburgi tehases. Praegu toodetakse seal BMW X 5 ja BMW Z 4. Spartanburgi tehas on avatud kuus päeva nädalas, tootes autosid umbes 110 tundi nädalas. See annab tööd 4700 inimesele ja toodab päevas üle 500 auto. Oma Lõuna-Aafrika tehasesse Rosslynis investeeris BMW 1990. aastate keskel miljard randi, et muuta Rosslyn maailmatasemel tehaseks. Seal toodetakse nüüd üle 50 000 3. klassi BMW aastas, millest 70% läheb ekspordiks, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, Jaapanisse, Austraaliasse, Aafrikasse ja Kesk-Aasiasse.

ROLLS-ROYCE 1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce ühisettevõttega. Selle tulemusena said Rolls-Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid. 1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls -Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls. Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu Bentleyle. Vahepeal avas BMW uue tehase Goodwoodis ja töötas välja uue mudeli Rolls-Royce Phantom, mis avalikustati 2. jaanuaril 2003 ja ametlikult jõudis müüki Detroidi autonäitusel 5. jaanuaril 2003.

KULTUUR Üks BMW 750 i oli kasutusel 1997. aastal Bondi-filmis "007 ja igavene homne". Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid rullnokkadega. BMW autosid nimetatakse näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks.

KASUTATUD KIRJANDUS http: //et. wikipedia. org/wiki/BMW