Bioloogia Tallinna Jrveotsa Gmnaasium Nadezda Levtsenko Liis Antson

Bioloogia Tallinna Järveotsa Gümnaasium Nadezda Levtsenko Liis Antson 9 c Juhendaja: Heidi Haggi 2007

Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundid Luustik

Sisukord: • • • Hingamine Hingamise protsess Hingamis elundid Hingamise eesmärk Hingamisteede haigused algusesse

Hingamine • Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille abil lõhustatakse rakkudes toitaineid ja varustatakse seeläbi organismi energiaga • Lõhustumisel tekkiv süsihappegaas väljub kehast. Seega on hingamine gaasivahetus meie organismi ja meid ümbritseva õhu vahel. • Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Selle aja jooksul käib läbi kopsude viis kuni kaheksa liitrit õhku.

Hingamis protsess • Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO 2) ja vesi (H 2 O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides. • Sisse peab hingama nina kaudu, sest läbi ninaõõne liikudes muutub õhk puhtamaks, soojemaks ja niiskemaks. • Hingamise tulemust mõjutavad temperatuur ning rakus esinevate ainete kontsentratsioonid. Hingamine on kirjeldatav järgmise skeemiga:

Hingamis elundid • Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid – kopsud • Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. • Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. • Neel-suunab õhu kõrisse. • Kõri- koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud , mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli.

• Kopsutorud ehk bronhidjuhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. • Kopsud- neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 -x vasak 2 -x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, neis toimub gaasivahetus.

Hingamise eesmärk • Hingamine on üks elu lahutamatu osa ning seda nii taimedes kui loomades, sest see on ainus viis, mille läbi elusorganismid kasulikku energiat hankida saavad. • Energia jaguneb antud juhul oma põhiolemuselt kaheks: kasulik ning kasutu energia. Kasuliku energia abil valmistab organism ATPd ning kasutu eneria on põhimõtteliselt sama mis kuumus.

Hingamisteede haigused • Hingamisorganid vastutavad organismi hapnikuvahetuse eest ning on seotud ka vee - soola vahetusega. Need süsteemid on omavahel nii tihedalt seotud, et kui üks neist peaks rivist välja minema, järgneb talle ka teine. St, et kui vaevlevad kopsud, langeb suur koormus ka neerudele. Neerud vastutavad rõhu eest organismis. Kopsude ja neerude tööst sõltuvad nägemine, sisenõristusnäärmete ja aju töö.

• Neerud, kopsud ja nahk kujutavad endast tihedalt seotud süsteemi ning ebasoodne mõju ühele neist peegeldub tavaliselt ka teistele. Kuna neerud on organid, mis töötlevad ümber aineid, mida inimene on tarbinud, lasevad nad endast läbi ka ained, mis on tervisele kajutlikud. Seetõttu kutsub allergiat sageli esile neerude ülekoormus ühtede või teiste ainetega • Köha kujutab endast bronhiseinas oleva lihaskihi järske kokkutõmbeid ja on kaitsereaktsioon suurema limakoguse, võõrosakeste, tolmu jms eemaldamiseks hingamisteedest. • Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega.

Astma • Astma korral tekib bronhides: • bronhiseina silelihaste spasm ehk kokkutõmbumine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine • Nende muutuste tõttu häirub õhu liikumine hingamisteedes, mis eriti väljendub väljahingamisel, ja tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud e sümptomid. • Astma sümptomid ongi tingitud põletikust, mis muudab hingamisteed kitsamaks ja ülitundlikuks mitmete ärritajate suhtes. • Peamised astma sümptomid on: • hingamisraskus õhupuudus hingeldus vilistav hingamine köha

• Need nähud võivad väljenduda väga erineva tugevusega, ulatudes üksikutest köhatustest kuni öö ja/või päeva vältel korduvalt tekkivate raskete hingeldushoogudeni.

Huvitavat • Hingamisliigutusi juhib närvikeskus – hingamiskeskus.

Sisukord: • • • Seedimine Seedeelundid: Suu Magu Kaksteistsõrmiksool Peensool Jämesool Seedimise eesmärk Huvitavat algusesse

Seedimine • Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. • Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine

Seedeelundid • • • Suu Söögitoru Magu Peensool Seedenõred(sülg, maonõre, peensoole nõre, samuti maks ja kõhunääre) • Seedimata toit liigub jämesoolde, sealt pärasoolde ja sealt pärakusse.

Suu • Seedimine algab suus • Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitseja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO 3 - + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200 ml sülge

Magu • Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku • Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2 -3 l. • Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. • Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas.

Kaksteistsõrmiksool • • • maost saabub sinna toidukört, millele hakkavad mõjuma : kõhunäärme nõred(1, 5 - 2 l ) maksa poolt toodetud sapp(0, 5 - 0, 8 l) kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained

Peensool • Peensooles toimub toitainete imendumine verre ja lümfi. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme eritistega. Peensool on kuni 5 m pikk ja pindalaks 300 m 2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9 m.

Jämesool • Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad, mõned ioonid ning toimub ülejäänud materjal töötlemine jämesooles elutsevate bakterite poolt.

Seedimise eesmärk • Inimese söögiks on loomse ja taimse päritoluga ained. Organism neid otse omandada ei suuda. Tärklis, valgud ja rasvad ei lahustu vees ning nende molekulid on liiga suured selleks, et kohe verre imenduda. Seepärast peenendab organism toitu suus, maos ja sooltes ning muudab tema keemilist koostist.

Huvitavat • Vanimad lisaained on sama vanad kui inimkond, nad lisandusid toidule tulest ja suitsust. Esimene tahtlikult lisatud lisaaine oli keedusool. E - ained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetele vastavalt tehnoloogilistele vajadustele: • riknemise pidurdamiseks; • välimuse, struktuuri, koostise parandamiseks; • maitse parandamiseks. • Euroopa liidu maades kehtib ühtne E- kood, mis on turvalisuse garantiiks. E 100…E 199 toiduvärvid E 200…. E 299 konservandid E 300…. E 399 antioksüdandid E 400…. E 499 emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad Alates E 500 muud

• • • Lisaainete kasutuselevõttu lubatakse, kui: see ei ole tervisele kahjulik; ei juhi kasutajat eksiteele; kergendab toiduaine valmistamist või töötlemist Lisaainet kasutusele võttes kaalutakse aine kahjulikku toimet ning kasulikkust. Turvalise lisaainete taseme määramisel tuleb arvesse võtta ka väga ühekülgses dieedis esineda võivat lisaainete kogust. Alati tuleb arvestada sellega, et mõnedes tarbijate rühmades võib tegelik lisaainete tarbimine ulatuda maksimaalsete piirnormideni või üle nende: • lapsed; • diabeetikud.

Sisukord: • • Vereringe skeem Arterid Veenid Kapillaaride võrgustik Huvitavat algusesse

Vereringe • Vereringeks nimetatakse südametegevuse tulemusena tekkivat vere pidevat ringlemist veresoontes. • Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. • Inimese vereringe jaguneb suureks ja väikeseks vereringeks.

Vereringe skeem

Arterid • Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist e. kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. • Suurimaks arteriks on südame vasakust vatsakesest alguse saav aort, mille ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. • Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. • Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. • Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. • Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks.

• Ülepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma.

Veenid • Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. • Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. • Nende ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere (õõnesveenide süsteemid) ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere (kopsuveenid) toomine südamesse. Veenides toimub vere liikumine umbes kaks korda aeglasemalt kui arterites, seda nii veenide suurema mahutavuse kui ka kauguse tõttu vasakust vatsakesest. Liikumine kiireneb lihastöö korral (veenulid surutakse kokku). Kopsuveenid (kummalgi pool kaks) väljuvad kopsuväratist ja viivad hapnikurikka vere südame vasakusse kotta.

• Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks

Kapillaarid • Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. • Nende läbimõõt on alla 0. 02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem. • Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate “otseteede” avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad. • .

Kapillaaride võrgustik • Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ärajuhtimise. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km.

Huvitavat • Vere ringleva liikumise kinnises veresoonestikus ehk vereringe avastas 1628. a Inglise teadlane William Harvey. Sama oli eeldanud juba 16. sajandil Leonardo da Vinci.

Sisukord • Luustik