BILANSS Vahur Lell Tartu 2010 Mis on bilanss

BILANSS Vahur Lell Tartu 2010

Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi, mis on jaotatud bilansi kahe olulise poole – aktiva ja passiva – vahel samaväärses summas. Lõpp

Mis on aktiva? Bilansi vasak pool (või ülemine osa) on nimetatud tarkade meeste poolt aktivaks. Bilansi aktivas kajastatakse raamatupidamiskohustuslase varade koosseis ja nende paigutus. Aktivas asuvad aktivakontod ja neil on konto saldo alati deebetis. Lõpp

Mis on passiva? Bilansi paremat poolt nimetatakse (ehk siis vastavalt alumist osa) omakorda passivaks. Bilansi passivas kajastatakse raamatupidamiskohustuslase varade moodustamise allikad - kapital. Passivas asuvad passivakontod, mille saldo on kreeditis. Lõpp

Bilanss on alati tasakaalus! Reegel: bilansi aktiva üldsumma = bilansi passiva üldsumma ehk vara üldsumma = kapitali üldsumma Lõpp

Bilansi valem Vara = Kohustused + Omakapital Ehk AKTIVA Vara = PASSIVA = Kohustused + Omakapital Lõpp

Bilansi muutvad tehingud -Loogika lihtne – teed tehingu, ja bilanss muutub. Teoreetikud on kirjeldanud selliseid muutusi bilansikirjete muutumistena. -Reeglid jäävad ikka samaks: deebet = kreedit; aktiva üleval ja passiva all; -Võimalikke bilansiväärtuste muutusi saab kirjeldada neljas variandis: Lõpp

1: aktiva ja passiva suurenevad samaväärses summas. – suureneb aktiva ja suureneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas. Näiteks pangast laenu saamine – saate raha, see suurendab panga saldot. Teiselt poolt aga suureneb kohustuse rida – tekib võlg panga ees ja täpselt samas suurusjärgus. Lõpp

2: Muutus bilansis on aktiva-sisene – suureneb üks aktivakirje ja väheneb teine. Bilansimaht ei muutu, passivapool ja passivakontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole. Näiteks tehingud, kus seotud on käibe- ja põhivara: põhivara ost ilma maksetähtaega kasutamata. Siis suureneb aktiva põhivara osa tehingu väärtuse osas ja väheneb rahakirje (ei ole vahet, kassa või pank) täpselt samas osas. Lõpp

3: Muutus bilansis on passiva-sisene. - suureneb üks passivakirje ja väheneb teine. Bilansimaht ei muutu, aktivapool ja -kontod tehingu kirjeldamisse kaasatud ei ole. Tehingud, kus kaasatud on vaid passivakontod. Passivakontod on kas kohustuste või omakapitali kontod. Näiteks osa pikaajalisest laenust suunatakse ümber lühiajaliseks laenuks, kui aeg käes. Kõik tingimused on täidetud – passivakontod on muutnud oma struktuuri, üks vähenemise, teine suurenemise suunas. Lõpp

4: Samaväärses summas vähenevad nii aktiva kui passiva – väheneb aktiva ja väheneb passiva, seega mõlemad pooled. Ja kuna tehing kuulub kajastamisele alati nii deebetis kui kreeditis, ongi muutus nii aktivas kui passivas, seekord siis ainult vähenemise poole. Näiteks: laenu tagasimaksmine– maksate laenu tagasi, raha jääb vähemaks, see vähendab panga saldot. Teiselt poolt aga väheneb ka kohustuse rida – võlg panga ees kaob, täpselt samas suurusjärgus ning väheneb kogu bilansi passivapool. Lõpp

Mõisted Mis on aktiva Mis on bilanss Bilansi valem Mis on passiva Bilanssi muutvad tehingud Kasutatud kirjandus: http: //www. rmp. ee/raamatupidamine/pohito ed/8581