Bhepatiidi diagnostika Darja Petuhova 2 rhm Bhepatiit DNA

B-hepatiidi diagnostika Darja Petuhova 2. rühm

B-hepatiit � DNA viirus � kuulub Hepadnaviiruste sugukonda � Nakatumine toimub kokkupuutel verega, seksuaalsel teel ja sünnituse käigus emalt vastsündinule. � Inkubatsiooniperiood on 4 nädalast kuni 6 (isegi 9) kuuni. � Isegi minimaalne kogus verd (<1µl) võib sisaldada nakatumiseks piisaval hulgal viirust. � Kliiniline pilt oleneb patsiendi vanusest ja immuunstaatusest. � Äge B-hepatiit paraneb 90%-l patsientidel 6 kuu jooksul, <10%-l kujuneb krooniline hepatiit (st viirus sisaldub veres ka 6 kuud pärast nakatumist) ja <1%-l kujuneb fulminantne hepatiit maksapuudulikkusega.

Immunoloogilised omadused �Äge B-hepatiidi korral on veres määratavad HBs. Ag, HBe. Ag ning Ig. M anti-HBc ja paranemise puhul Ig. G anti. HBs seerumis. �Kroonilise hepatiidi puhul – HBV DNA, DNA polümeraas, HBs. Ag, HBe. Ag ja aktiivse viiruse replikatsiooni faasis Ig. G anti HBc seerumis. �Kroonilise hepatiidi puhul viiruse integratsiooni faasis – HBs. Ag, anti-HBc ja anti-HBe seerumis.

Patogenees �Maksarakkude taandareng, nekroos �Maksa funktsioonide (detoksifikatsiooniline ja sünteetiline) allasurumine �Maksatsirroos �Maksavähk

Pinnaantigeen HBs. Ag �HBs Ag on üks varasematest verre ilmuvatest B-hepatiidi markeritest, olles määratav 6 nädalast kuni 6 kuuni haigusnädalast ja juba enne kliiniliste sümptomite teket. �Sümptomite tekkides on HBs Ag tase kõrgeim, hakates seejärel langema ning kadudes 2 – 6 kuu möödudes. �Kui HBs Ag püsib veres >6 kuu ja HBs Ab puudub, viitab see kroonilisele Bhepatiidile. �Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Pinnaantigeeni vastased antikehad �Immuunsuse hindamiseks B-hepatiidi suhtes tuleks analüüs teha 1 – 6 kuud peale 3. vaktsiinidoosi manustamist. Inimestel, kellel ei teki antikehi, tuleks viiruskandluse välistamiseks määrata HBs Ag. Kui HBs Ab jääb ka peale vaktsiini lisadoosi negatiivseks, on tegemist organismi eripäraga ning isik on B-hepatiidi nakkusele vastuvõtlik. �Kui vaktsineerimisega on saavutatud piisav kaitse, tuleks mõne aasta pärast analüüsi korrata, et antikehade hulga vähenedes teostada revaktsineerimine. �Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Tuuma antigeeni vastane Ig. M �Antikehadest on esimesena määratav HBc Ig. M, mis ilmub verre paar nädalat pärast HBs Ag ilmumist (8 nädalat nakatumisest) ja püsib veres ligikaudu kuus kuud. �Ägeda infektsiooni korral esineb aknaperiood, kus HBs Ag on juba kadunud, kuid HBs Ab ei ole veel määratavas koguses. �Selles faasis on infektsioon avastatav HBc Ab ja HBc Ig. M abil. �Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod

Tuuma antigeeni vastased antikehad �HBc Ab (Ig. G tüüpi antikeha) muutub seerumis määratavaks koos Ig. M tüüpi antikehaga või nädal hiljem (8 – 9 nädalat nakatumisest) ning püsib määratavana aastaid. �Ägeda infektsiooni korral esineb 2 – 4 nädalane aknaperiood, kus HBs Ag on juba kadunud, kuid HBs Ab ei ole veel määratavas koguses. �Selles faasis on infektsioon avastatav HBc Ab ja HBc Ig. M abil. �HBc Ab ei teki vaktsineerimise järgselt ja esineb ka kroonilist hepatiiti põdevatel patsientidel. �Analüüsimeetod:

Viiruse DNA �Positiivne tulemus kinnitab HBV infektsiooni. �Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis HBV puudumist või on tema kogus proovimaterjalis allpool meetodi määramispiiri. �Seda kasutatakse: HBs Ag ja HBc Ab positiivse tulemuse korral, väga varase ägeda B-hepatiidi korral (ta on ainus määratav marker) �Analüüsimeetod: Nested-PCR (polümeraasi ahelreaktsioon)

Kasutatud kirjandus �Daniel P. Stites, Abba I. Terr, Tristram G. Parslow. Basic & Clinical Immunology. Eighth Edition. 1994 �https: //en. wikipedia. org/wiki/Hepatitis_B �http: //www. quattromed. ee/arstile/laborite atmik/tulemusteinterpretatsioonid/nakkushaigustediagnostika/b-hepatiidi-diagnostika/ �http: //et. wikipedia. org/wiki/Pol%C 3%BC meraasi_ahelreaktsioon