AVATUD ELEKTRITURG Juhan Valtin 2009 SISU n n

AVATUD ELEKTRITURG Juhan Valtin 2009

SISU n n n n Energiasüsteem – elektriturg Elektrituru avamise põhjused Elektrituru tüübid Hinna kujunemine turul Põhjamaade elektriturg Eesti ja Baltimaade elektriturg Eesti elektrituru võimalikud arengud

ENERGIASÜSTEEM - ELEKTRITURG n n n Energiasüsteem – kui rõhutatakse objekti tehnilist poolt, “elektronide” pool, (elekter+soojus) Elektriturg – kui rõhutatakse energiasüsteemi majanduslikku poolt, “kroonide” osa Temaatika on lai, Eestis aktuaalne lähematel aastatel

ELEKTRITURU OMAPÄRA n n n n n Tootmise ja tarbimise tasakaal igal hetkel Elektrienergia ulatusliku salvestamise mittevõimalikkus Elektrienergia laiaulatuslik kasutamine, julgeolek Elektritootmise laiendamise kapitalimahukus Tootmisseadmete pikaealisus Elektritarbimise pidev kasv Tarbimise muutlikkus Suurenevad nõudmised varustuskindlusele Suurenevad nõudmised keskkonnakaitsele Elektri kõrge hinnatundlikkus, tugev konkurents

ENERGIASÜSTEEM n n n n Kütused (kaevandused) Tootmine (elektrijaamad) Ülekandevõrk - Põhivõrk Energiasüsteemi juhtimiskeskus Jaotusvõrgud, Eestis 3 suuremat +37 väiksemat Müük Import – eksport - transiit Vertikaalne integratsioon – monopol

HINNA KUJUNEMINE SULETUD TURUL n n n n Hind = kulud, kulupõhine hinnakujundus Regulaator kontrollib kulusid, investeeringuid Reguleeritakse hinda või kasumit või põhivara Ettevõtte eesmärk: vähendada kulusid, suurendada põhivara Hind on stabiilne, esinevad keerukad tariifisüsteemid Hinna aeglane kinnitamine regulaatori juures Rahulolematus ühiskonnas: “paha monopol”, “kõrged hinnad”

ELEKTRITURU AVAMISE EESMÄRGID n n Ühiskonna kasu saamise suurendamine st tarbijate ja tootjate summaarse kasu suurendamine Majandusliku efektiivsuse suurenemine tootjatel Elektri hindade tõusu piiramine, eelkõige reservtootmisvõimsuste vähenemise kaudu Tarbijatele valikuvõimaluste andmine tootja valikuks

TAUSTAKS n n n Reguleerimata monopoolne firma Reguleeritud monopoolne firma Deregulatsioon – konkureerivad firmad Dereguleerimise edusammud mõnedes majandusharudes maailmas Info- ja sidetehnoloogia areng Turumajanduse prevaleerimine, turu usk

PÕHIIDEE n n n Elekter + elektri transport + müük Tootmine + edastamine elektrivõrgus + müük Kaup + võrguteenus Tootmine, müük – konkurents Edastamine – loomulik monopol (madalaim hind ÜHE ettevõtte puhul) Kaasnevad organisatsioonide küsimused: ettevõtete lahutamine – restruktureerimine (põhivõrk Eestis), omandiküsimused, ettevõtte suuruse küsimused

ELEKTRITURU TÜÜBID n n n n Ühe ostjaga turg Kahepoolsed tehingud Elektribörs erinevate ennetusaegadega Bilansiturg Suletud elektriturg Poolavatud (näiteks 35%) elektriturg Avatud elektriturg

OSALEJAD ELEKTRITURUL n n n n Tarbijad: suured tarbijad, kodutarbijad Tootjad: erinevad elektrijaamad, ka eelistootjad Ülekandevõrk: hulgiturg, turuplats Jaotusvõrk: jaeturg, turuplats lõpptarbijale Süsteemioperaator: energiasüsteemi püsimine Turuoperaator, börsi korraldaja Elektri müüjad ja vahendajad, bilansihaldurid

AVATUD ELEKTRITURU TUNNUSED n Tarbija VÕIB (PEAB) valida tootjat Uutele tootjatele on tagatud pääs elektrivõrku Reguleeritakse võrguteenust n Järk-järguline avamine, näiteks: n n p p p Suurtarbijatele 40 GWh/a Tarbijatele 2 GWh (kui Tm=4000 h, siis 500 k. W) Äritarbijatele avatud turg

AVATUD TURU TINGIMUSED n n n Aus konkurents (tootjad) Võrdsed tingimused (müüjad) Tarbijad (vaba valik, müüja vahetus ei tohi tingida lisakulutusi)

SEADLUSANDLUS n n n Ei saa toimuda ilma adekvaatse normistikuta Euroopa direktiivid Eesti Elektrituru seadus Võrgukoodeks Rakendusmäärused Eestis Euroopa pikim üleminekuperiood turule (2013), Lätis 2007

HIND BÖRSIL n n Hind kujuneb vastavalt pakkumise (tootmise) ja nõudluse (tarbimise) tasakaalule Mõtlemisviisi muutus – suurim probleem

HIND KUJUNEB TOOTMISE JA PAKKUMISE TASAKAALUST n n n Tootmine: Erinevate elektrijaamade muutuvkulud Kütuste hinnad CO 2 hind Keskkonna maksud Veeressursside kogus n n n Tarbimine: Tarbimise kasv Tarbimise perioodilisus (päeva, nädala, aasta) Temperatuur Tarbimise juhtimine

LIHTNE NÄIDE n n n n Elektrijaam 1: võimsus 300 MW, muutuvkulu 30 €/MWh Elektrijaam 2: võimsus 200 MW, muutuvkulu 40 €/MWh Elektrijaam 3: võimsus 100 MW, muutuvkulu 50 €/MWh Kui koormus 400 MW, siis turu hind on 40 €/MWh p EJ 1: 300 MW p EJ 2: 100 MW p EJ 3: 0 MW Kui koormus 550 MW, siis turu hind on … €/MWh p EJ 1: 300 MW p EJ 2: 200 MW p EJ 3: 50 MW Turu hinna määrab ära marginaalne tootja (NB) igal tunnil Ka teised jaamad müüvad turu hinnaga

TURU HINNA ISELOOMUSTUS n n n Üldarvamus: hinna määrab turg (konkurents), seega hind on parim, õiglane, aus Tegelikult hind ei pruugi kuludele vastata Hind muutub palju, väga suur hajuvus Riskid on suured Turul püütakse kasumit maksimeerida ning riske juhtida Turu hinnas võib olla subjektiivsust, usku, lootusi, spekulatsioone

ELEKTRITURUD n n n n Aastatel 1990 -2000 elektriturgude avamine Elektriturud igal pool maailmas Inglismaa (UKPX / IPE) Holland (APX) Saksa (EEX) … Lähiturg Nord Pool, parim turg paljude ekspertide arvates, www. nordpool. com

Nord Pool turutooted Allikas: Nord Pool

Elektritootmine Nord Poolis 2004 Allikas: Nord Pool

Soome veeressurss

Soome energiasüsteem 04. 11. 08

Eesti eksport Soome, nov 2008

Tunnihinnad, nov 2008

Päevahinnad, okt-nov 2008

Nord Pooli aasta keskmine hind

Numbreid n Nord. Pooli tunnihinna kõikumine 2005 -08 : p n n n 0, 5 s/k. Wh-18 kr/k. Wh 2007/08 ma müüs EE Nord. Pooli börsile 832 GWh, kahepoolsete lepingutega 667 GWh, kokku keskmise hinnaga 45 €/MWh (börsil 31 €/MWh ) EE eksport Soome kasvas sel aastal 39% Turu laienemine Lätti, praegu EE müüb umbes 5 % Läti tarbimisest Turu laienemine: Leedu, 1 klient, väga raskelt Erinev seadusandlus Balti riikides

ELEKTRIHINDADE MUUTUSED SOOMES Allikas: www. energiamarkkinavirasto. fi

Elektri hind Eestis n n n n Tootmine ja müük: 46 s/k. Wh, 31 €/MWh Edastamine: 40 s/k. Wh, 26 €/MWh Taastuvenergia toetus: 12 s/k. Wh (km-ta) Elektriaktsiis: 7 s/k. Wh (km-ta) Keskmine kaalutud hind Erinevatel pingetel erinev hind Kodutarbija tariifid, madalpingel

Kodumajapidamise hinnad 1. 1. 2005

Balti elektriturg n n n Balti riigid+Venemaa+Valgevene+Soome Sidemed Balti riikide ja Loode-Venemaa vahel tugevad Eesti Soome ühendus Estlink-1 350 MW, Tulemas Estlink-2 650 MW Elektriliselt oleme koos Venemaaga, Eesti talitlust mõjutab ka Vene transiit

Elektriühendused turupiirkondade vahel n n n Elektrihindade ühtlustumine Kui on tugevad sidemed, siis hind ühesugune, näiteks Soome – Rootsi üle 90% ajast Madalamas hinnapiirkonnas hind tõuseb, kõrgemas langeb Nn pudelikaelad elektrisüsteemide vahel Intensiivne ühenduste kavandamine ja ehitamine Nord. Poolis üldse 8 turu piirkonda, Soomes üks piirkond

Eesti ühendused Allikas: Põhivõrk

Allikas: Põhivõrk

Elektriühenduste piirangud n n Kommertstarned ja füüsilised vood ei kattu, “elektronid ei lähe otse, vaid kergemat teed pidi” Elektriühenduste reserveerimine reserviks, näiteks paljude tuulikute puhul Eesti puhul mõjutab Venemaa transiit Narva – Läti ühendusi Süsteemioperaatori oluline roll, varustuskindlus süsteemis prioriteetne

Allikas: Põhivõrk

Turu täielik avamine 2013 1. jaanuaril n n Eesti turu tegelik osaline avamine 35 % ulatuses 01. 04. 09, palju kogemusi Nord Pooli Balti regioon, avatakse 2010 Mis juhtub hindadega? ? ? Hinnad: p p Huvitab eelkõige Nord Pooli Balti regiooni börsi hind (ELSPOT), tipuajal ja keskmine Edastamise hindu reguleeritakse edasi Keskmine kaalutud hind Kodutarbija hind, on edaspidigi fikseeritud tariif

Mida kaldume teadma? Eeldused (1) n n n Vastu on võetud elektrimajanduse arengukavad Tarbimine kasvab, tipukoormus kasvab Eestis ei ole tootmisvõimsusi tipuajal üle, vt “Aruanne Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavusest” OÜ Põhivõrk NB: tuulikute võimsus ei lähe arvesse Valmis on Estlink 2, 650 MW ? Ei ole valmis ühendused Leedu (Läti) – Rootsi ja Leedu - Poola

Mida teame? Eeldused (2) n n n Lätis on võimsuste puudujääk Leedus on tuumajaam suletud, energiat puudu Kokkuvõttes: võimsusi ei ole üle, tipu ajal marginaaljaamaks (määrab hinna) on Leedu gaasil töötav elektrijaam Olulisemaks muutub tarbimise juhtimine Oleme targemad, oleme valmistanud ette spetsialiste (energiakaubandus TTÜ-s) Enamik tootjaid on subsideeritud !!!

Mida ei tea? n n n n n Poliitilisi otsuseid, st seaduste muudatusi Majanduse taastumist Euro tulekut, kas riik on hinnad külmutanud? CO 2 hinda, ka kvootide müümise korraldust? Kütuste (gaasi) hinda? Vene elektri mõju? Vene riigi arenguid? Keskkonnamaksusid, -tasusid? Nord. Pooli turu keskmist hinda börsil? … …

Kuidas hind muutub? n n n Hinnad tõusevad kindlalt Väga ligikaudsed hinnangud!!! Keskmine börsihind võiks olla 50 €/MWh Keskmine hind võiks olla umbes 75 €/MWh Kodutarbija keskmine hind võiks olla umbes 110 €/MWh Aga: p p p Kodutarbija võib valida uue müüja Võib minna ise turule ostma Võib hakata ise elektrit tootma

Mõjud ühiskonnale n n n Energiamahukad tootmised lahkuvad Energiamahukaid investeeringuid ei tehta Elekter on paljude meelest Eestis põhiline kulude allikas, ka teiste toodete hindade tõuse on kõige kergem elektri hindade tõusuga põhjendada Inflatsioon kasvab Avalik arvamus ei pruugi olukorrast aru saada, ühelt poolt tekib turg, likvideerime monopoli, hinnad on turupõhised ja teiselt poolt hinnad tõusevad

Mõjud jätkuvad n n Muutused elektri hindade osas ei vasta ootustele Peaks siis süüdlase leidma? Võimalikud süüdistused turuosalistele, turu ebatäielikkus, turu väiksus Oluline on informeeritus ja meedia reageeringud