AVALIK HUVI PLANEERIMISALAST ES KOHTUVAIDLUSTES Daimar Liiv Kodanik

AVALIK HUVI PLANEERIMISALAST ES KOHTUVAIDLUSTES Daimar Liiv Kodanik ja kohtunik 4. XII 2013

AVALIKU HUVI MÕISTEST Avalikkus (üldsus) tähendab kolme asja : Avatus publikule, mittevarjamine Kindlaksmääramata arv isikuid Orienteeritus ühiskonna eesmärkide saavutamisele (riigi ja eraisikute eesmärkide eristamine)

HUVI JA HÜVE Huvi Õigus ja võimalus saada mingisugust kasu või hüve või vältida mingisuguse kahju tekkimist, isiku tahteline suhe oma sellise õiguse võimaluse olemasolusse Hüve Varaline ja õiguslik Hüve on huvi taga Huvi ja hüve ei ole veel õigus – õigus on selles võrdluses eelkõige tahte maksmapanemise võimalikkus (seaduslik alus)

AVALIKU HUVI MÕISTE Legaaldefinitsioon puudub – liiga abstraktne, muutuv ja sõltub kontekstist On määratlemata õigusmõiste Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud Materiaalselt hõlmab kõik selle, mis on vaja riigil teha ja mida üksikisik teha ei saa (tavaliselt) Formaalses mõistes on seadusandja (demokraatliku enamuse) tahe konkreetses ajas ja ruumis Loe Juurde: Kadriann Ikkonen, Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste, Juridica 2005, III lk 187 -199

PÕHILISED JÄRELDUSED KOHTULE Avaliku huvi määratlemine planeerimismenetluses on suurel määral kaalutlusotsus Kohus ei määratle avalikku huvi! Seda teevad seadusandja ja täitevvõim oma tegevuse ja volituste piires Kohus saab kontrollida, kas avalik huvi on põhjendatultmääratletud, kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab

AVALIK HUVI ÕIGUSAKTIDES Põhiseadus Eriti selgelt on põhiseaduses planeerimise kontekstis välja toodud keskkonnaalased ja omandikaitselised huvid. Seadused: Kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 3 lg 1 Planeerimisseadus § 7, 8, 9, 16, 17, 291, 292 Keskkonnamõjude hindamise seaduse § 6 Looduskaitseseaduse § 4, 5 Riigieelarve seadus § 10 lg 2 (strateegilistest arengukavadest)

Kinnisasja sundvõõrandamise seadus (1) Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel: 1) politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-, päästeasutuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 2) energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 3) avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 4) maavarade kaevandamiseks; 5) liinide rajamiseks või laiendamiseks; 6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks; 8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks; 11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks; 12) üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; 13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 14) küttegaasipaigaldise ehitamiseks; 15) surveseadme ja -seadmestiku ehitamiseks; 151) riigipiiriga külgneva maa võõrandamiseks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; 152) riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks; 153) riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks; 16) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

Olulise ruumilise mõjuga objektid on: 1) toornafta töötlemise tehas, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 2) naftatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m 3; 3) keemiatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m 3 D- või C-kategooria kemikaali või 500 m 3 Bkategooria kemikaali või 50 m 3 A-kategooria kemikaali; 4) aatomielektrijaam; 5) elektrijaam, mille energiatoodang ületab 500 MW; 6) rohkem kui 5 tuulikuga tuuleelektrijaam koguvõimsusega üle 7, 5 MW; 7) radioaktiivsete jäätmete ajutine või lõppladustuspaik; 8) lennuväli; 9) kauba- või reisisadam mererannal; 10) tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks; 11) tavajäätmete käitlemise ettevõte võimsusega üle 100 tonni ööpäevas; 12) ohtlike jäätmete prügila; 13) ohtlike jäätmete käitlemise ettevõte; 14) tammid ja veehoidlad rohkem kui 10 000 m 3 vee kinnipidamiseks või hoidmiseks; 15) tselluloosi-, paberi- või kartongitehas; 16) mootorsõidukite alaline võidusõidu- või testimisrada; 17) kaitseväe keskpolügoon; 18) tsemenditehas; 19) loomsete jäätmete matmispaik ja käitlemise tehas; 20) pärmi tööstusliku tootmise tehas; 21) lõhkeainete tootmise tehas.

DISKRETSIOONIOTSUSE KOHTULIKU KONTROLLI PIIRID Riigikohtu otsus haldusasjsas nr. 3 -3 -1 -54 -03 38. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. 40. Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.

AVALIKE HUVIDE ESMANE KAALUMINE KOHTU POOLT Esmane avaliku ja erahuvi kaalumine toimub sageli esialgse õiguskaitse määruses. Juhul, kui vajadus EÕKiks on olemas, peab kohus HKMS § 249 lg 3 tulenevalt kaaluma ka avalikku huvi Sageli annab EÕK määruse põhjendus märku võimalikust lõpplahendist Nx. EKA asjades, kus EÕKi määruses tõdeti avaliku huvi suuremat tähtsust võrreldes kaebaja erahuviga Aga – Hipodroomi arendus Tallinnas – EÕK rakendati avaliku huvi tõttu, kuid otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

PÕHILISED PROBLEEMID KOHTUASJADES Standard avaliku huvi kaalumisel 26. HMS § 4 lg-st 2 ja §-st 6 ei tulene, et kaalutlusõiguse teostamisel peaks mõjutusi hindama igal juhul rahalises vääringus ja täpselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 26. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 33 -1 -64 -02, p 20). Samuti ei pruugi olla võimalik täpselt prognoosida majanduslikke arenguid valda tehtavate investeeringute tagajärjel. Investeeringu positiivne mõju ei seisne ainult vallal või vallaelanikel tekkivas otseses rahalises kasus, vaid ka üldises elukvaliteedi tõusus. Kuid mõjude hindamine ei või olla ka pelgalt oletuslik ja üldsõnaline. Eeldatavat positiivset mõju võivad kinnitada eksperdi hinnang, muud tõendid, haldusorgani teostatud majanduslik analüüs või senine praktiline kogemus. Samuti peab õige diskretsiooniotsuse tegemiseks olema võimalik selle mõju suurust hinnata ja kirjeldada vähemalt ligikaudselt. 34. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsuses haldusasjas nr 3 -3 -1 -13 -02 leiti, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (p 14).

PÕHILISED PROBLEEMID KOHTUASJADES Avaliku ja erahuvi määratlemine ja tasakaalustamine 3 -3 -1 -37 -04 AS Masinaehitaja kaebus – on tasakaalustatud ja põhjendatud Avalike huvide määratlemine ja omavaheline tasakaalustamine 3 -3 -1 -87 -08 Maie Jaanikesingu kaebus p. 19 Rehe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on välja toodud detailplaneeringulahenduse negatiivsed tagajärjed - muu hulgas õhu ja vee saasteohu suurenemine, liikluskoormuse suurenemine ning harjumuspärase külamiljöö muutumine. Mõhküla elanikud on kogunud tehase ehitamise vastu allkirju (vt toimiku I kd lk 122 -124). Sellises olukorras tulnuks kohalikul omavalitsusel planeeringulahenduse kehtestamisega kaasnevad positiivsed mõjutused eriti selgelt välja tuua ning põhjalikult analüüsida nende kaalu võrreldes kohalike elanike huviga senise elukeskkonna säilimiseks. 3 -10 -2805 Sehver jt. nn. Kakumäe asi

PÕHILISED PROBLEEMID KOHTUASJADES Spetsiifilise avaliku huviga seotud menetluste läbiviimine, eelkõige looduskaitsega ja ohutusega seotud küsimustes 3 -06 - 1544 - AS Propaan kaebus Ebapädev ekspertiis andis aluse DP tühistamiseks 3 -12 -2312 - ELF ja ERL nn. Paldiski LNG asi KKMH seotud küsimused põhilised, kuid ka avaliku ja erahuvi tasakaalustamine