AUGUST GAILIT 1891 1960 TPL AUGUST GAILIT Eesti

AUGUST GAILIT (1891— 1960) TPL

AUGUST GAILIT � Eesti proosakirjanik, eelkõige novellist. Ka tema romaanid liigenduvad enamasti novellideks. � Nimetatud eesti proosa viimaseks romantikuks ja osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses � Kirjanikerühmituse Siuru üks asutajaliikmeid � Tema loomingus on fantastikat, impressionistlikke, sümbolistlikke, ekspressionistlikke stiilivõtteid ja vagabunde.

ELULOOLIST � Pärit Kuiksillalt Tartumaalt � Isa lätlane (või liivlane), ema saksastunud eestlane, kodus räägiti läti keelt � Puusepast isa rändas suviti töö tõttu ringi, pojad kaasas – nipernaadilik ränd � Haridus: Tartu linnakool, prof Rostovtsevi eraülikool (meditsiiniloengud) – kõik koolid jäid pooleli; võttis eratunde, suuresti iseõppija � Töötas aastaid ajakirjanikuna Riias, Tallinnas, Tartus � I maailmasõja ajal sõjakirjasaatja Läti ja Eesti ajalehtedele � Vabadussõja ajal sõjakirjasaatjana Kuperjanovi pataljonis

ELULOOLIST � Üks Siuru asutajaliikmeid (1917) � 1920 ajakirjandusatašee Riias Eesti saatkonnas � 1920 ndatel pikem Euroopa-reis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias � 1920 ndate teisest poolest vabakirjanik, väikeste vahepaladega � 1932 -1934 Vanemuise teatri direktor � Saksa okupatsiooni ajal mõnda aega Tallinna raehärra � 1944 põgenes perega Rootsi, kuhu jäi elu lõpuni

Gailit abiellus näitlejatar Elvi Nanderiga 1932. aastal. Tütar Aili

Tagareas vasakult Aili ja August Gailit, esireas paremal Elvi Gailit

Tallinna Teatajas töötades tutvus Gailit Henrik Visnapuuga, kellest sai tema eluaegne sõber. � Gailit ja Visnapuu olid Siuru “pahad poisid”, tõelised boheemlased. � Nende teed läksid lahku emigreerudes: Visnapuu rändas Saksamaa põgenikelaagri kaudu Ameerikasse. �

Gailit: gailis tähendab läti keeles ‘kukk’, gailitis ‘kukeke’. � Perekonnanimi Gailiti tuntumaid novelle on “Viimane romantik”, lennata ihkava vananeva kuke Kerill. Kerkerilli lugu. � Üks � Gailit liikus ringi peent jalutuskeppi viibutades. Räägiti, et ta kandnud jalutuskepi sees pistoda. � Muretu ja suurelise välimuse taga peitus tundlik hing. Esialgu oli Gailit eesti rahvale vaid tavalisest veidi pikem mees, kes laskis kuulda oma üleolevat lustakat naeru “Feischneris” ja “Lindenis”. Mis selle naeru taga peitus, seda teadsid vaid üksikud. Oma õrna ja sentimentaalse südame varjamine. Henrik Visnapuu, “Päike ja jõgi: mälestusi noorusmaalt” August Gailit, /1923/ foto: Kuzelowsky, Berliin KM EKLA A-37: 5010

SIURU � Koos Visnapuuga oli Gailit 1917 üks põhilisi Siuru loojaid ja kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaatoreid. � Gailiti ja Visnapuu suure pikkusevahe tõttu hüüti neid naljatamisi Patiks ja Patassoniks ning Siiami kaksikuteks. � Olid põhilised skandaalide põhjustajad, alati valmis kodanlasi šokeerima.

Siurulasi aastal 1917 (vasakult): Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson

LOOMING � Gailit väärtustas unistusi ja vabadust, kirge ja hoogu, naudinguid ja tulisust; tema looming viib inimesed eemale hallist argipäevast. � Korduv motiiv – eluring, katkematu rändamine, igavene kordumine, karussellil pöörlemine. � Vaatamata romantilisele loomusele oli Gailit terava reaalsusetajuga. Romantikuna austas ta kõrgeid ideaale, ent samal ajal mõistis selgelt oma ajastu vastuolusid ja hädasid. 20. sajandi esimese poole Euroopas pidi mõtlev inimene paratamatult kujunema pessimistiks – nii ka Gailit. � Euroopa sümbolismis ja ekspressionismis oli Gailitile lähedasem suund, mis kujutas katastroofe, kannatusi, fataalsust, näitas inimest kannataja või ohvrina.

LOOMING � Skandinaavia kirjanduses köitis Gailitit eelkõige vagabundlus ja sellega seonduv omapärane mentaliteet, trotsiv ja irooniline ühiskonnast eraldumine ja looduslähedus. � Gailit ei püüdnudki sümbolismi ja vagabundlust omavahel segada. Ta on kirjutanud kaht tüüpi novelle, mille juured ulatuvad sümbolismi ja vagabundikirjandusse: � fantastilis-romantiline novell, seotud sümbolismiga, domineeris Siuru ajal; � Nipernaadi ja Ekke Moori novellitsüklid, seotud vagabundikirjandusega. � Gailit hindab erakordset, otsib põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi: � groteskini viidud omadustega tegelased; � eriskummalised nimed: Katariina Jee, Loki, Ekke, Eneken Üüve, Nänu Vare, Paal Irvik, Peetrus Kuppelvaar; � äärmuseni arendatud kurbnaljakad olukorrad. � Teostele on omased ootamatud dramaatilised pöörded.

GAILITI STIILIST � Gailit oli enese vastu äärmiselt nõudlik, teoste viimistlusperiood venis sageli üsna pikaks. � Stiilile iseloomulik: �eelistas abstraktset sõnavara; �laused on korrapäratud ja hüplevad, erilise sisemise rütmiga, tõusude ja langustega, mis muudavad need rahutult voogavaks; �piltlikkus on sageli omaette eesmärgiks; �lõi ebatavalisi, uudseid, mängulisi seoseid, fantaasiarikkaid võrdlusi, kuhjas helisid ja värve, tema kujundid on maksimumini paisutatud; �tempokus: sündmused kulgevad väga kiiresti, kirjeldused, iseloomustused on üsna lühikesed, kuid sugestiivsed; �suure osa teoste mahust võtavad endale sisemonoloogid ja mõtisklused; �väga oluliseks pidas rütmi ja kõlapilti, mis on alati lõpuni viimistletud.

GAILITI VARASEMAD TEOSED �Novellikogud �“Saatana karussell” (1917) �“Rändavad rüütlid” (1919) �“Idioot” (1924) �Romaanid �“Muinasmaa” (1918) �“Purpurne surm” (1924) �Novell �Teost “August Gailiti surm” (1919) saab lugeda siit �Följetonikogu “Klounid ja faunid” (1919)

VARASEMAD TEOSED „Saatana karussell“, „Rändavad rüütlid“, „Idioot“ ja „Purpurne surm“ on kõik ühise esteetilise tagapõhjaga. � Kirjutatud ekspressiivses laadis: maailmalõpumeeleolu, rängad õnnetused, suured katastroofid, pidu katku ajal. � Novellide stiil on värvikas: õudsed stseenid, võikad pildid, üllatavad võrdlused – inetuse esteetika. � Hävingut ja hukku kujutavate teoste filosoofiliseks taustaks on ilmselt Oswald Spengleri teooria Õhtumaade allakäigust, pettumus kaasaegses kultuuris ja tsivilisatsioonis. � Pessimismi pehmendab fantaasia, müstika, mis tekitab tunde, et tegemist on muinasjutuga.

VARASEMAD TEOSED � Gailitit huvitasid harukordsed psüühilised seisundid, reaalsuse ja irreaalsuse suhe. � Tegelased on ebaharilikud, sageli fantastilised (Saatan, faunid jm), olukorrad erakordsed. � Kangelased alluvad mingile pahelisele kirele ja on nähtamatu jõu poolt hukkumisele määratud. Neil polegi lootust pääseda. Kuna inimese võitlus pahega on lootusetu, lõpeb Gailiti novell sageli hukkumisega. � Eriti kergelt anduvad hukutavale kirele naistegelased – nad on vastustamatu erootilise kire ohvrid, nende psüühikast aimu ei anta.

Konrad Mäe sarž August Gailitist

“KLOUNID JA FAUNID” (1919) � Meisterlikud följetonid: terav pilk, särav huumor � Pilkab peamiselt kirjanikke, sh iseennast. � Kõige kuulsam följeton: „Sinises tualetis daam (Paradoksid luulest ja Marie Underist)” �Suunatud M. Underi ja A. Adsoni ilutseva luule pihta; �oma varjamatu irooniaga tekitas omal ajal kirjandusliku skandaali; �följetoni peetakse Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. � Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult, et tema sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka luulekauged inimesed, ent esimese maailmasõja järel vajati teistsugust, ajaluulet, mitte õilmitsevat estetismi.

Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja sokkide luuletaja, kes on söönud me nooruse kui rooste, kelle värsse õpitakse pähe kui evangeeliumi, kelle laulud on leidnud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik arvustus on tunnistanud kui andekat ja omapärast lüürikut ja seadnud eeskujuks teistele poeedele. Ah see ongi see daam, kelle laulud on saanud meile Taaveti ülemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame omi päevi ning öid. /---/ Teost saad lugeda siit.

SUVITUSROMAAN „MUINASMAA” (1918) �Skandinaavia kirjanduse mõjutused �Kahe kunstiinimese seiklused Eesti taludes �Peategelased on eluvõõrad ja vabameelsed boheemlased, kes naudivad külaelu ja loodusromantikat.

ROMAAN „PURPURNE SURM” (1924) � Varria saarel pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. � Mehed üritavad põgeneda ablaste naiste eest, kuid hukkuvad. � Gailit näitab, kuidas hukkub tsivilisatsioon, mis on ennast ammendanud, elujõuetuks ja arenemisvõimetuks muutunud. � Ott Rauni arvustus uustrüki puhul (2001): � http: //www. sirp. ee/archive/2001/07. 12. 01 /Kirjand/kirjand 1 -3. html Teost saad lugeda siit.

NOVELLIKOGUD „VASTU HOMMIKUT” (1925) „RISTISÕITJAD” (1927) �Seostab müüte ja reaalsust; �Oluline, gailitlik novell „Viimne romantik” – tegelane kukk Kerill-Kerkerill unistab lennust lõunamaale, kuid jääb vaid hooplejaks ja jätab kakluses noorema kukega elu. �Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma rahvusesse ja isamaasse kaotad. („Ristisõitjad”)

“AJA GRIMASSID” (1926) � Följetonikogu � Pilge Eesti poliitika ja erakondliku võimuvõitluse pihta. � Samuti terav ja vaimukas � Mõjub igihaljalt

ROMAAN „TOOMAS NIPERNAADI” (1928) � Eesti vagabundikirjanduse pärl � Romaan novellides � Ühendab Toomas Nipernaadi kuju – boheemluse sümbol � Teos algab jääminekuga ja lõppeb lume tulekuga – ühe suve lugu. � Nimitegelane: kevadisest romantilisest poisikesest saab sügiseks elust väsinud keskealine mees. � Ilmunud 9 keeles � Mõisted nipernaadilik, nipernaadlus ja nipernaaditsema

„TOOMAS NIPERNAADI” � Teose kunstiliseks eripäraks on lustakad fantaseeringud, liialdavad kirjeldused, romantiline üldtoestik, mängulisus ja paraboolid. � Nii Gailit kui Nipernaadi tunnevad jutustamisest rõõmu ja sõnast mõnu. Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde. � Looming võimaldab puhkust argielust. � Ränduriuljus, vabanemistunne, rõõm loodusest � Sügavamalt leiab lohutamatust, inimlike askeldustesekelduste tühisuse tunnetust, elu kiire kao tajumist. � Gailit ja Nipernaadi mängivad mitmekordset mängu: mõlemates on tajutav sügav pessimism, absurditunnetus. Elu on tupik, saatana karussell, millest puudub väljapääs.

TOOMAS NIPERNAADI � Toomas Nipernaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid. � Ta aitab näha elu teisest rakursist, loob teise tegelikkuse. � Rännates ja eri rolle mängides kompenseerib ta kõik elus realiseerimata jäänu. � Talve hakul kohtuvad Nipernaadi kaks maailma – tegelik ja kujuteldav –, mida ühildada tal ei õnnestu. � Laiemas plaanis kuulub Nipernaadi uusromantikute meelistegelaste hulka – ta on Suur Üksik, kelle tunded, kunstimaitse ja kultuur vastanduvad ümbritsevate piiratusele ja maisusele. Erandlikkust peetakse sellel ruumis väärtuseks. � Paralleelid: vandersell / trubaduur / vagabund / Don Quijote; Knut Hamsun.

FILM “NIPERNAADI” (1983) Režissöör: Kaljo Kiisk; operaator: Jüri Sillart; käsikiri: Juhan Viiding � Näitlejad: Tõnu Kark, Katrin Kohv, Viire Valdma jt � August Gailiti Toomas Nipernaadi on salapärane rännumees, kes hullutab tüdrukuid ja pilkab rumalust, kel pole inimestele anda muud kui kauneid lubadusi ja muinasjutte, milles tavaline oja muutub Pärlijõeks ja vaene külapoiss kõige rikkamaks terves ilmas. � Toomase fantaasialend loob hingeminevaid hetki, kus igaüks peab vaatama omaenda sisemusse ja küsima: kas on minus alles veel kübetki Nipernaadit, seda pöörast põhjamaa poissi, kes elab vaid kevadest sügiseni - kuni rannas on veel paar mustendavat laiku ja kogu maa pole veel kaetud valge lumega? � Vaata treilerit siit. Laulu autor ja esitaja Anne Maasik �

Eduard Ole “Kirjanik A. Gailiti portree” 1932

ROMAAN „ISADE MAA” (1935) � Romaan Vabadussõjast � Kriitika ei võtnud hästi vastu, sest sõja traagika kõrval kujutab Gailit anekdootlikke sündmusi, nt �venelased meelitatakse kaevikust pillimänguga välja; �mehed unustavad, et on sõjas, ja nähes suitseva korstnaga sauna, tormavad kodumaa kaitsmise asemel end pesema, jättes relvad ja rõivad kaeviku ja sauna vahele jäävale maale.

ROMAAN „KARGE MERI” (1938) � Lüüriline romaan hülgeküttide elust � Film “Karge meri” (1981) Stsenarist ja režissöör Arvo Kruusement Romantiline draama hülgeküttide elust saarel, kus elatakse oma muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja seaduste järgi. Osades Merle Talvik, Tõnu Kark, Mikk Mikiver, Ita Ever, Raine Loo, Rein Aren, Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak, Margus Oopkaup ja Arvi Hallik.

ROMAAN “EKKE MOOR” (1941) Esimene romaan, mis ilmus pärast 1940. – 1941. aasta vapustusi ja andis lootust, et eesti mkultuur jääb püsima. � Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas suurt tähelepanu ja poolehoidu, romaani tähelepanuväärsus pole kadunud siiani. � Romaani peategelane on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäijaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. � Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. � Ta rändab ja peatub erinevais paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle – et jõuda «lahtiste allikateni» . � Üllatusrohkete keerdkäikude abil saab lugeja osa noore mehe iseäralikust kujunemisloost. Romaanile lisab võlu autori omalaadne keelekasutus. �

VAT TEATER JA EMTA LAVAKUNSTIKOOLI 27. LEND Lavastaja Aare Toikka � Osades Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel ja Risto Vaidla � 2015 �

Gailit ja Bernard Kangro – Rootsi põgenikud

ROMAAN „LEEGITSEV SÜDA” (1945) � Gailiti enda lemmikromaan � Romaan kunstnikust, tema juurtest ja juurtetusest, kodumaast ja kodumaatusest, esimese põlvkonna haritlaste probleemid � Vastus nipernaadilikule elulaadile: kuidas saada üle pidetusest ja üksindusest, kuidas peaks kunstnik elama ja looma. � Kunstiteos peab puudutama rahva hinge, kunstnik ei tohi jääda rahvale kaugeks. Kust mujalt küll ammutaksin oma loominguks inspiratsiooni, ideid ja elamusi? Siit ei leia midagi, nendel külmadel kividel, korrastatud parkides sagivailt inimesilt. Põhjamaalane peab üha järjest tundma oma maa hingamist, peab nägema sealset kevadist kirglikku õitsemist, haistma vinguvaid tuuli, kui nad tulevad traavides üle mere. Siin elades on meil vaid üks kasu: hakkame järjest rohkem mõistma ja hindama oma maad. (tantsijatar Kai Skalle)

ROMAAN “ÜLE RAHUTU VEE” (1951) Romaan kirju seltskonna põgenemisest 1944. aastal ja sellele eelnenust. Tsitaate: Vaid inimene, see pisike viirus kosmoses, on liigitanud aega minevikuks, olevikuks ja tulevikuks, aeg ise aga on valmis ja lõplik. Inimene peab uskuma, lootma ja armastama, uskuma oma elujõu tugevusse, lootma ka siis, kui ees laiub vaid tihe pimedus, ja armastama elu – jätkuva, edasiviiva kirega. Midagi pole inimesele raskem ja tüütavam kui olla lakkamatult hea. Elu on muinasjutt tulvil õnne, õndsust ja salapäraseid sügavusi, mida ta polnud leidnud üheski raamatus ega kaunimaski armastusluules. Jaan Unduski artiklit uustrüki puhul loe siit.

“KAS MÄLETAD, MU ARM? ” (1951 -1959) � Boccacciolik romaan novellides; � kolmeosaline teos: kaks novellikogu ja nende vahel romaan; � raami moodustavad lumevangi jäänud puuraidurid (Eestist pärit põgenikud), kes meenutavad naisi oma elus. Mälestustes on meil lapsepõlvekodu ikka kõige kaunim, valgem ja lõhnavam ja sellest veendumusest ei saa me iialgi lahti. Ka inimene pole päästetud roostetamisest.

Jaak Soansi “Nipernaadi” Valgas, avatud oktoobris 2009

AUGUST GAILITI NIMELINE NOVELLIAUHIND Auhinda annavad 2009. aastast välja Valga Linnavalitsus ja Valga Keskraamatukogu. � Auhind määratakse eesti autorile kõige nipernaadilikuma novelli (fantaasiarikkus, seiklushimulised romantilised tegelased, maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon) eest. � Auhind – Jaak Soansi miniskulptuur „Nipernaadi” – antakse välja kord kahe aasta jooksul. � Laureaate: � 2009 – Valdur Mikita„Jänesekapsa teoreem” � 2011 – Mehis Heinsaar, “Kui Herman õitseb” (kogumikust „Ebatavaline ja ähvardav loodus”) � 2013 – Kärt Hellerma “Mängumeri” (kogumikus “Unenäoliiv”) � 2015 – Ervin Õunapuu, “Kui ingel laskus” (Vikerkaar 2014, nr 1/2) �

KASUTATUD MATERJALID Annus, L. Epner, E. Süvalep “XX sajandi I poole eesti kirjandus”. Koolibri, 2006. � P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu “Eelmise sajandi eesti kirjandus”. Künnimees, 2002. � M. Vaino “Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures”. Näituse kataloog. A. H. Tammsaare muuseum, 2009. � http: //krzwlive. kirmus. ee/et/lisamaterjalid � E.