Atmosfri tsirkulatsioon ja tuultessteemid Koostaja Reet Tuisk Avaldatud
- Slides: 26
Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/
Õhurõhk vs kõrgus ~ 4300 m ~ 2750 m ~ 300 m Keskmine normaalrõhk meretasemel on 1013 mb ehk 760 mm Hg http: //en. wikipedia. org/wiki/Atmospheric_pressure http: //www. flightlearnings. com/2011/03/23/atmospheric-pressure-2/
Tuul – õhu horisontaalne liikumine. . . tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhurõhk erineb, sest: • Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikesekiirgust ja kujunevad erineva t° ja õhurõhuga alad • Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega http: //www. physicalgeography. net/fundamentals/7 n. html
Õhu liikumist mõjutavad jõud Gradientjõud – tekib õhurõhu erinevuse tõttu Coriolise jõud – tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare http: //www. physicalgeography. net/fundamentals/7 n. html http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 c. html
Coriolise jõud. . . kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Vaata animatsiooni ja selgitust Maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 c. html http: //lincolnparkpublicschools. com/web/userfiles/chadhar/Coriolis%20 Effect. jpg
Tuulte tants Maapinna hõõrdejõud kallutab tuule tagasi vasakule Seljaga vastu tuult. . . Kõrgel http: //atmosedu. com/meteor/lesson. Sec 3. html http: //atmosedu. com/meteor/images/0829. jpg Maapinnal
Nagu oige ja vasemba. . . Õhk tõuseb, lahkneb M Õhk koondub, laskub K Õhk lahkneb Maapinnal Madal- ja kõrgrõhualad http: //atmosedu. com/meteor/images/0833. jpg Kõrgemal
Soe õhk tõuseb Külm õhk laskub M K • pilvine taevas • selge, pilvitu taevas • vähe päikesepaistet • päikeseline ilm • sademed • kuiv ilm • tuuline ilm • tuulevaikne ilm • muutlik ilm • parasvöötmes pakaseline talv, • parasvöötmes talvised sulad põuane kuum suvi • aastane väike temperatuuri • suur ööpäevane t°-amplituud http: //www. revisionworld. co. uk/node/7807
Põhjapoolkera õhurõhualade tuulte suund Lõunapoolkera õhurõhualade tuulte suund http: //www 4. uwsp. edu/geo/faculty/ritter/geog 101/textbook/circulation/air_circulation. html
Sõbralik koostöö Õhusüsteemid Põhja-Ameerikas http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 c. html http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 d. html
Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250 – 360 km/h ja soodustab õhukeeriste – tsüklonite ja antitsüklonite teket http: //www. meteocentrale. ch/en/weather-dictionary. html? tx_contagged[source]=default&tx_contagged[uid]=166
Tsükloni hingeelu on keerukas Külm õhk Soe õhk Külm front Soe front . . . aga siiski mõistetav http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 c. html
Külm front Külm õhk liigub sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga. Miks? http: //apollo. lsc. vsc. edu/classes/met 130/notes/chapter 11/graphics/cf_xsect. jpg http: //ww 2010. atmos. uiuc. edu/%28 Gh%29/guides/mtr/af/frnts/cfrnt/prcp. rxml
Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees. http: //apollo. lsc. vsc. edu/classes/met 130/notes/chapter 11/graphics/wfront_xsect. jpg http: //apollo. lsc. vsc. edu/classes/met 130/notes/chapter 11/wf_xsect 2. html
Tsükloni eluring Oklusioonifront Tsükloni areng http: //rst. gsfc. nasa. gov/Sect 14_1 d. html
Miks on muutused sellises suunas? Iseloomusta tsükloni liikumisega kaasnevaid muutusi Kordamiseks animatsioon http: //www. revisionworld. co. uk/node/7807
M http: //www. climate. org. za/module_1 Kas midagi on viltu?
Globaalne õhuringlus Parasvöötme õhuringlus Polaarne õhuringlus Troopiline õhuringlus Animatsioon vol 1 Animatsioon vol 2 Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. http: //www. sciencephoto. com/image/158983/530 wm/E 0500687 -Global_air_circulation-SPL. jpg
Rõhualadest sõltuvad sademed Selgita, kuidas? http: //www. sonoma. edu/users/f/freidel/global/372 lec 2 images. htm
Ka nii võib õhuringlusele läheneda Polaarne õhuringlus Parasvöötme õhuringlus Troopiline õhuringlus
Õhurõhualad liiguvad Talvine pööripäev Jaanuar Kevadine pööripäev Suvine pööripäev Juuli Miks? Mis on tagajärjeks? http: //www. sonoma. edu/users/f/freidel/global/372 lec 2 images. htm http: //www. eoearth. org/article/Tropical_weather_and_hurricanes Sügisene pööripäev
Mussoonid on briiside suured vennad K M Miks nii võib öelda? M Talvel kujuneb Euraasia siseosade kohal kõrgrõhuala, ookeani kohal madalrõhuala. Miks? K Suvel kujuneb Euraasia siseosade kohal madalrõhuala, ookeani kohal kõrgrõhuala. Miks? Kuidas mõjutab selline õhuringlus ilmastikku? http: //earth. usc. edu/~stott/Catalina/Regionalcirc. html
Kolmekordse maja jagu. . . sajab vihma alla Cherrapunjis. On olnud aastaid, mille sademete hulk on olnud üle 22 000 mm. Mis tegurite mõjul? Mis on sademete jaotumise eripära? http: //asisbiz. com/India. html http: //de. wikipedia. org/wiki/Cherrapunji http: //www. abdn. ac. uk/~wpg 008/Red. River. Workshop. html http: //tomhalltravel. wordpress. com/my-free-travel-planning-articles/getting-started-weather-budgets-visas-and-more/
Kuhu see vesi mahub? 2007. a sundisid suvised üleujutused kodudest lahkuma ligi 20 miljonit inimest Pildigalerii http: //www. gohydrology. org/2009/06/in-search-of-monsoons. html http: //www. earthweek. com/online/ew 070803 e. html http: //www. earthweek. com/online/ew 070810 f. html
Taifuunid toovad paduvihma Üleujutus Filipiinidel Jaanuar 2009 http: //globalvoicesonline. org/2009/01/06/philippines-new-year-flash-floods/
Kohastumine: Ujuvad koolid http: //www. greenfudge. org/2010/08/23/climate-change-adaptation-floating-schools-in-bangladesh/
- India ookean
- Reet tuisk
- Reet tuisk
- Kuuma punkti vulkaanid
- Matkajad
- Maa kuju
- Reet tuisk
- Trihapnik
- Reet tuisk
- Sirle oja
- Pedosfäär
- Reet tuisk
- Kuuma punkti vulkaanid
- Reet tuisk
- Reet tuisk
- Sademetevaesed piirkonnad
- Reet tuisk
- Mandrid ja ookeanid
- Trihapnik
- Tsirkulatsioon
- Dr jenny murray
- Reet lend
- Reet sõrra
- Impressionism muusikas
- Reet meetua
- Reet vinkel
- Reet lend