Arvutite lisaseadmed Printerid Sissejuhatus Kaasaegses hiskonnas on eesmrgiks

Arvutite lisaseadmed Printerid

Sissejuhatus Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks “paberivaba” kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju.

Mis on printer? Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale.

Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter

Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)

LÖÖKPRINTERID Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa.

Nõelmaatriksprinterid Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea

Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht.

Nõelmaatriksprinterid jagunevad (1) Nõelte arvu poolest kahte suuremasse gruppi: 9 24 Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel maatriksprinteritel.

Nõelmaatriksprinterid jagunevad (1) Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet. 9 -nõelalised kasutavad tähemaatriksit 9 x 9 ja 9 x 12, mille lahutusvõime ulatub 240 x 216 dpi-ni. LQ (letter quality)- ei võimalda. 24 -nõelalised kasutavad tähemaatriksit 24 x 12 (mustandikvaliteet) või 24 x 36 (LQ-kvaliteet). Lahutusvõime ulatub 360 x 360 dpi-ni. Printerite väljastuskiirus 200 -300 märki sekundis.

Nõelmaatriksprinterid jagunevad (1) võlli pikkuse (prindi laiuse) järgi kolme rühma: Lühike: maksimaalselt A 4 - püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm. Pikk: A 3 põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm. Poolpikk: vastab A 4 põikformaadile (297 -305 mm).

Nõelmaatriksprinterid Võimaldavad ka värvilist printimist, kasutades seejuures mitmevärvilist värvilinti (4 -värvilist).

Õisprinter Õisratasprinterid olid kasutusel 1980 -ndatel. Kesised võimalused Tehnoloogia- “õis-ratas” printer

Õisprinter Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. 30 -60 märki sekundis. Teistsuguse kirjaliigi trükkimiseks tuleb vahetada märke kandev ratas.

Õisprinteri tähekandur

Õisprinter Kokkuvõtteks: Ei võimalda printida graafikat Aeglane Mürarikas

Ridaprinter Prindib terve rea korraga Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat).

Ridaprinter Printeri töökiirus 1000 - 3000 rida minutis. Paber rullis Mürarikas Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tšekkide väljatrükiks.

Lööktehnoloogia eelised trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8 -ni.

Lööktehnoloogia puudused tagasihoidlik prindikvaliteet kõrge müratase

LÖÖGITA PRINTERID Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit.

Termoprinter Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Mõistlik printimiskiirus Rahuldav kvaliteet Vähene elektrikulu

Termoprinteri tööpõhimõte: Termoelemendid on koondatud maatriksiks. Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab soojustundlik paber ka oma värvust.

Termoprinteri tööpõhimõte: 1 - Värvilindi rull 2 - Värvilint 3 - Surverull 4 - Soojustundlik paber 5 - Termoelemendiga prindipea

Termopaber

Termokontaktprinter ja termosiirdeprinter Trükivärv sulatatakse andmekandjale Termokontaktprinteri puhul vahetu kontakti teel. Termosiirdeprinteril puhul vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Termopea (thermal printhead) sulatab kuuma tinti värvilindil ja kannab selle alles seejärel paberile. Jahtudes tint taheneb ning muutub püsivaks. Pildi kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile. Ei vaja eripaberit

Sublimatsiooniprinter Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit

Termoprinterite plussid ja miinused Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased Eraduvad ebameeldivad gaasid Aja jooksul tekst tuhmub

Fotoelektriline printer Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70. aastate alguspoolel (IBM, Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu.

Laser ja LED printerid Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu.

Laserprinteri tööpõhimõte

Laseroptiline skaneermissüsteem

LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) printer Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid. Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel.

Laser ja LED mehhanismide võrdlus

Jugaprinter Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea

Jugaprinteri tööpõhimõte Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48128 tindiotsikut (tindidüüsi). Düüsid on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime.

Jugaprinteri skeem (EPSON) Epsoni poolt välja töötatud Piesomeetod

Jugaprinteri skeem (Teised tootjad) Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Mullprinteri printimispea

Tindiprinteri miinused Tindipea otsikute kuivamine, ummistus Üleliigne laialipritsimine Niiskustundlik e veepritsmete korral kipub tint laiali valguma

Plotter Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.

Plotteri kaks tööpõhimõtet 1 juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada. 2 juhul e uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat.

Plotteri üldine skeem

Plotter Mootorid juhivad siini ja kelgu liikumist Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Tähtis on siini kiirus Plotteritel on võimalik samm 0, 025 mm või isegi alla selle. Üldjuhul kasutatakse töös 0, 1 mm sammu.

Liidesed Printeri ühendamiseks kasutatakse erinevaid liideseid. LPT (Line Print Terminal) USB (Universal Serial Bus) Firewire (IEEE 1394; i-LINK) Bluetooth Wifi Lan

LPT Paralleelne Centronics rööpliides, mis on arvuti poolt 25 ja printeri poolt 36 viiguline. Andmed liiguvad ainult ühes suunas, arvutist printerile või mõnele muule seadmele.

LPT Kuna algsete personaalarvutite printeriport oli mõeldud ainult ühesuunaliseks tööks (andmete saatmiseks arvutilt printerile), on viimasel ajal on üle mindud kahesuunalisele liidesele, mis võimaldab töötada palju suurema andmeedastuskiirusega ja toetab ka kohtvõrke.

USB On „plug-and-play“ tüüpi ühendus arvuti ja lisaseadmete vahel (See tähendab, seadme võib arvuti taha ühendada ilma, et oleks tarvis kasutada kindlast lisakaarti või isegi sulgemata arvutit).

USB 1. 1 toetab andmevahetuskiirust on 12 Mb sekundis. (tänapäeval enamustele arvutikomplektidele, emaplaatidele, sülearvutitele juba tootjafirma poolt integreeritud USB liides) Hetkel ka juba kasutusel olev USB 2. 0 on aga pea 20 korda kiirem eelmisest, võimaldades andmevahetuskiirust ligi 240 Mb sekundis.

Firewire Fire. Wire on algselt välja töötatud Apple poolt 90'ndate aastate alguses ning on ette nähtud eelkõige suurte infomahtude liigutamiseks multimeedia töötlemisel. Võimaldab 400 Mb/sek

Blootooth Bluetoothi tööraadiuseks on kuni 100 meetrit. Moodulid töötavad paaris, point-to-point, mistõttu ei ole tarvis eraldi tarkvara ning seadmeid saab kasutada „plug-and-play“ meetodil.

Kasutatud materjal http: //www. cs. tlu. ee/osakond/opilaste_tood/ seminari_ja_proseminari_tood/2003_sugis/R unno_Allikivi/Runno_Allikivi_Seminari_Too. p df